Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Soome-ugri rahvad

Index Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Sisukord

  1. 140 suhted: Aestid, Aino Valmet, Akadeemiline Hõimuklubi, Aleksander Põrk, Aleksei Peterson, Anna-Leena Siikala, Arvo Valton, Šoutjärvi, Baškortostan, Balti keeled, Bessermanid, Biarmia, Bulgaarid, Drang nach Osten, Edgar V. Saks, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti Fennougristide Komitee, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu, Eesti kiviaeg, Eesti Muinastaideselts, Eesti Rahva Muuseum, Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti viikingiaeg, Eesti-Ungari suhted, Eestlased, Ersad, Etnofuturism, Etnograafia, Etnoloogia, Etoloogia, Fenno-Ugria Asutus, Fenno-Ugria Noored, Hõimupäevad, Hõimurahvaste programm, Heiki Pärdi, Hellero, Hendrik Prants, Jaan Jung, Jalgat, Juhan Luiga, Jumal, Kaleva hääled, Kaljo Põllu, Kammkeraamika teooria, Karin Mark, Kassimov, Kiievi rüüstamine (1169), Kiievi-Vene, ... Laienda indeks (90 rohkem) »

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Aestid

Aino Valmet

Aino Valmet (5. aprill 1928 Pärnu – 22. märts 1993 Tallinn) oli eesti filoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Aino Valmet

Akadeemiline Hõimuklubi

Akadeemiline Hõimuklubi (lühend: AHK) oli aastal 1920 Eesti-Soome Üliõpilasklubi nime all Tartu Ülikooli juurde loodud akadeemiline ühendus, kuhu kuulusid soome-ugri rahvastest huvi tundvad inimesed.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Akadeemiline Hõimuklubi

Aleksander Põrk

Aleksander Põrk, (kuni 1920-ndate alguseni Aleksander Põrkov; 3. aprill (vkj)/ 15. aprill 1873 Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 11. aprill 1933 Türi) oli eesti vanavarakoguja ja kultuuriloolane.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Aleksander Põrk

Aleksei Peterson

Aleksei Peterson (29. oktoober 1931 Sangaste vald – 27. juuli 2017) oli eesti etnoloog.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Aleksei Peterson

Anna-Leena Siikala

Arja Anna-Leena Siikala (varem Kuusi, sünninimi Aarnisalo; 1. jaanuar 1943 Helsingi – 28. veebruar 2016 Espoo) oli soome folklorist.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Anna-Leena Siikala

Arvo Valton

Arvo Valton aastal 2007 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal) on eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Arvo Valton

Šoutjärvi

Teemärk sissesõidul Vepsa etnograafiamuuseum Šoutjärvi (karjalakeelne nimi, vene keeles Шёлтозеро, vepsa keeles Šoutjärv') on Karjala Vabariigis Äänisranna rajoonis asuv alevik, Šoutjärvi Vepsa külaasunduse keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Šoutjärvi

Baškortostan

Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Baškortostan

Balti keeled

Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Balti keeled

Bessermanid

Bessermanid (vananenud nimetus bessermannid; vene keeles бесермяне, udmurdi keeles бесерманъёс, tatari keeles бисермәннәр/bisermännär) on väikesearvuline soome-ugri rahvas, kes räägib bessermani murret (udmurdi keele murre).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Bessermanid

Biarmia

Biarmia või Bjarmia (ka Bjarmaland) on viikingiaegsetes saagades ja keskaja geograafias mainitud soome-ugri ajalooline piirkond, mis võis paikneda Valge mere lõunarannal ja Dvina jõe kallastel.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Biarmia

Bulgaarid

Bulgaarid olid turgi hõimud.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Bulgaarid

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Drang nach Osten

Edgar V. Saks

Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Edgar V. Saks

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti ajalugu

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti esiajalugu

Eesti Fennougristide Komitee

Eesti Fennougristide Komitee on Tartus tegutsev mittetulundusühing, mis on keskendunud soome-ugri temaatikale.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti Fennougristide Komitee

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu

Arhiivraamatukogu on Eesti Kirjandusmuuseumi osakond.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti kiviaeg

Eesti Muinastaideselts

Eesti Muinastaideselts (lühend EMTS) on teadusselts, mis tegeleb soome-ugri rahvaste muinastaide dokumenteerimise, uurimise ja tutvustamisega.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti Muinastaideselts

Eesti Rahva Muuseum

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti Rahva Muuseum

Eesti rahvaluule arhiiv

Eesti rahvaluule arhiivi kataloogikapid, suvi 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv (lühend ERA) on 1927.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti rahvaluule arhiiv

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti viikingiaeg

Eesti-Ungari suhted

Eesti-Ungari suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Ungari vahel.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eesti-Ungari suhted

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Eestlased

Ersad

Penza oblasti ersa naised Rasken ozksi pühal Ersad on soome-ugri rahvas, kelle traditsiooniline asuala jääb praegu Venemaa Föderatsiooni territooriumile, sealhulgas Mordva vabariiki, Tatari vabariiki, Baškiiri vabariiki, Tšuvaši vabariiki ja naaberaladele.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Ersad

Etnofuturism

Etnofuturism on soome-ugri kirjandus- ja kunstivool, mis sündis pärast NSV Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Etnofuturism

Etnograafia

Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Etnograafia

Etnoloogia

Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Etnoloogia

Etoloogia

Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Etoloogia

Fenno-Ugria Asutus

Logo Fenno-Ugria Asutus (lühend: FU, nimetatud ka Fenno-Ugria) on aastatel 1927–1940 tegutsenud (tollal Fenno-Ugria Asutis) ja uuesti aastast 1991 tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab organisatsioone ja teisi ühendusi, mis on huvitatud koostööst soome-ugri ja samojeedi rahvastega või kes tegelevad peamiselt soome-ugri hõimuliikumise või fennougristikaga.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Fenno-Ugria Asutus

Fenno-Ugria Noored

Fenno-Ugria Noored logo Fenno-Ugria Noored (ka FUN) on Eestis tegutsev soome-ugri teemadest huvitatud noorte seltsing, mis asutati 2013.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Fenno-Ugria Noored

Hõimupäevad

Hõimupäevad on soome-ugri rahvaid, keeli ja kultuuri tutvustav avalikkusele suunatud üritustesari, mida Eestis on korraldatud 1928.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Hõimupäevad

Hõimurahvaste programm

Hõimurahvaste programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav programm, mida haldab Eesti Keele Instituut.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Hõimurahvaste programm

Heiki Pärdi

Heiki Pärdi (sündinud 22. aprillil 1951 Raikküla külanõukogus Rapla rajoonis) on eesti ajaloolane ja etnoloog.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Heiki Pärdi

Hellero

Hellero on autentset eesti regilaulu viljelev ansambel.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Hellero

Hendrik Prants

Hendrik Prants (ka Hindrik Prants, 28. veebruar (vkj)/ 12. märts 1858 Loosi vald, Vastseliina kihelkond, Võrumaa – 17. november 1932 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Hendrik Prants

Jaan Jung

Jaan Jung Jaan Jung (18. november 1835 Tammeküla, Imavere mõis, Pilistvere kihelkond – 26. juuni 1900 Imavere) oli eesti koolmeister ja harrastusajaloolane.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Jaan Jung

Jalgat

"Jalgat" (ersa keeles Я́лгат 'sõbrad') on Uljanovski oblastis kord kuus ilmuv ersa- ja venekeelne ajaleht, mis esindab soome-ugri omariikluseta põlisrahvaste rahvuskeelset ajakirjandust Venemaal.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Jalgat

Juhan Luiga

Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Juhan Luiga

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Jumal

Kaleva hääled

"Kaleva hääled" on 1986.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kaleva hääled

Kaljo Põllu

Kaljo Põllu (28. november 1934 Kopa küla, Kõrgessaare vald (Reigi kihelkond) – 23. märts 2010) oli eesti kunstnik.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kaljo Põllu

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kammkeraamika teooria

Karin Mark

Karin Julia Mark (24. märts 1922 Tartu – 4. detsember 1999 Tallinn) oli eesti antropoloog.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Karin Mark

Kassimov

Kassimov on linn Venemaal Rjazani oblastis, Kassimovi rajooni keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kassimov

Kiievi rüüstamine (1169)

Kiievi rüüstamine toimus 8.–12.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kiievi rüüstamine (1169)

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kiievi-Vene

Kiigepüha

Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kiigepüha

Kirivöö

Sangaste kihelkonna muster. Kirivöö ehk korjatud kirjaga vöö on enamasti valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga naistevöö.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kirivöö

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kivikirstkalme

Komid

Komid rahvariietes Komid on soome-ugri rahvas, kelle põline asuala jääb Euroopas Uurali mägedest läände Võtšegda, Petšora ja Kama jõe valglasse.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Komid

Krasnogorsk

Krasnogorsk on linn Venemaal Moskva oblastis, Krasnogorski rajooni keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Krasnogorsk

Kuntsevo rajoon

Kuntsevo on rajoon (munitsipaalringkond) Moskvas, mis kuulub Lääneringkonda.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kuntsevo rajoon

Kurgaan

Joonis kurgaanist Tsarski kurgaan neljandast sajandist enne Kristust. See on üks paremini säilinud kurgaane. Kertš, Krimm, Ukraina. Kurgaan (vene курган) on peamiselt sküütide ja lõunaslaavi rahvaste kalmetüüp, matuseküngas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kurgaan

Kuzebai Gerd

Kuzebai Gerd (1898–1937) Kuzebai Gerd (kodanikunimega Kuzma Tšainikov; 14. jaanuar (2. jaanuar vkj) 1898 – 1. november 1937) oli udmurdi kirjanik ja ühiskonnategelane, esimene erialahariduse saanud udmurdi folklorist ja etnograaf.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Kuzebai Gerd

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Läänemeresoome keeled

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Läti ajalugu

Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia

"Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia" on 2009 ja uue väljaandena 2015 ilmunud DVDde kogumik, mis sisaldab Lennart Meri tehtud filme soome-ugri rahvastest.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Liivlased

Linnutee tuuled

"Linnutee tuuled" on 1977.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Linnutee tuuled

Mansid

Mansi perekond (1901) Vogulid maksavad andamit Jermak Timofejevitšile Mansid (vanem venepärane nimetus vogulid, vene keeles вогулы) on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Sverdlovski oblastisse Venemaal.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Mansid

Mari (täpsustus)

Sõnal "mari" on mitu tähendust.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Mari (täpsustus)

Mari muusika

Mari muusika (мари сем või марий сем) on maride lüüriline tantsumuusika, mis luuakse soome-ugri rahvaviiside järgi.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Mari muusika

Marid

Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Marid

Mäemarid

Mäemarid (mõnikord kasutatud ka Mägi-Mari) on soome-ugri rahvaste hulka kuuluva mari rahva hõimurühm, kes elab peamiselt Mari El Vabariigi lääneosas Volga jõe kaldal Mäemari rajoonis ning Nižni Novgorodi oblastis.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Mäemarid

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Mõõgavendade ordu

Meälased

Meä lipp Meänmaa Meälased on meä keelt rääkiv soome-ugri rahvas Põhja-Rootsis Tornio jõe läänekaldal.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Meälased

Merjalased

Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet Merjalased (vene keeles меря; samuti Meryas või merä) oli merja keelt kõnelnud soome-ugri rahvas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Merjalased

Mordvalased

Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Mordvalased

Muromlased

Ida-Euroopa rahvaste kaart 8.-9. sajandil (muromlased on märgitud kaardil helerohelisega) Muromlased, tuntud ka kui muromad, on volgasoomlaste hulka kuulunud hääbunud soome-ugri rahvas, kes elas Okaa alamjooksul praeguse Venemaa piires.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Muromlased

Must-Vene

Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Must-Vene

Narva-Jõesuu Soome-Ugri Kultuuriühing

Narva-Jõesuu Soome-Ugri Kultuuriühing oli Narva-Jõesuus tegutsenud organisatsioon.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Narva-Jõesuu Soome-Ugri Kultuuriühing

Nils-Aslak Valkeapää

Áillohaš 1960. aastate algupoolel Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Nils-Aslak Valkeapää

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Novgorodi vabariik

Oimurõngas

Oimurõngas on metallist ehe, iseloomulik Musta mere piirkonna ja Lõuna-Siberi kultuuride, viikingite, soomeugrilaste, slaavlaste jm naiserõivastusele vanaajal ja keskajal.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Oimurõngas

Oredeži jõgi

Oredeži jõe panoraam Võritsa alevi juures Oredež (vene keeles Оредеж) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Oredeži jõgi

Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Paul Ariste

Pärimusteater Loomine

Loomine (täisnimega Sihtasutus Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE, rahvasuus Pärimusteater Loomine) on 16. detsembril 2004 Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu ja Eesti Teatriliidu asutatud selts (ühtlasi ka teater).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Pärimusteater Loomine

Põhjala rahvaste jõulud

Jõulud (ehk jõulupühad, joulud, juulo, talvistepühä, talistepüha) on 21.–27.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Põhjala rahvaste jõulud

Pereslavl-Zalesski

Pereslavl-Zalesski on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pereslavli rajooni keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Pereslavl-Zalesski

Perkons

Perkons (läti Pērkons, leedu Perkūnas, preisi Percunis, vrd slaavi Perun, skandinaavia Fjörgyn (?), hindi Parjanya (?)) – oli balti rahvaste usundis äikese, vihma ja viljakuse jumalus, ka sõjajumal, taevane õigluse kaitsja ja kurjade vaimude hävitaja.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Perkons

Permikomid

Permikomid on soome-ugri rahvas, Venemaa põlisrahvas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Permikomid

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Peterburi kubermang

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Pihkva

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Pihkva vürstiriik

Pikk-kääbas

Pikk-kääpa mudel Schleswig-Holsteini arheoloogiamuuseumis Pikk-kääbas (ka põletusmatustega kääbas) on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Pikk-kääbas

Podolsk

Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Podolsk

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Pruunkaru

Rahvas

Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Rahvas

Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents

2009. aasta konverentsi logo Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents (inglise keeles International Finno-Ugric Students' Conference; IFUSCO) on iga-aastane soome-ugri tudengeid ühendav konverents.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents

Richard Indreko

Richard Indreko (25. veebruar 1900 Purdi vald, Järvamaa – 10. märts 1961 Stockholm) oli eesti arheoloog.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Richard Indreko

Rjazan

Rjazan on linn Venemaal, Rjazani oblasti keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Rjazan

Rjurik

Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Rjurik

Ruth Mirov

Ruth Mirov (kuni 1949 Ruth Treufeldt; 24. november 1928 Viljandi – 26. september 2022 Tallinn) oli eesti rahvaluuleteadlane.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Ruth Mirov

Ruuben Kaalep

Ruuben Kaalep (sünninimi Ruuben Saal; sündinud 21. septembril 1993 Tallinnas) on eesti poliitik ja luuletaja.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Ruuben Kaalep

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Sakslased

Sürjakomid

Sürjakomid ehk sürjalased on soome-ugri rahvas, Venemaa põlisrahvas.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Sürjakomid

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Slaavlased

Soome-ugri

Soome-ugri viitab üldiselt.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri

Soome-ugri filmifestival

Soome-ugri filmifestival ehk FUFF on Eestis toimuv lühifilmifestival, mida korraldatakse aastast 2014.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri filmifestival

Soome-ugri hõimuliikumine

Soome-ugri hõimuliikumine on soome-ugri rahvaste seas alates 20. sajandi algusest levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri hõimuliikumine

Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon

Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon on aastal 1993 Egeris (Ungari) asutatud ühendus, mis ühendab soome-ugri rahvaste kirjanikke, kirjandusteadlasi ja tõlkijaid.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon

Soome-ugri kultuuripealinn

Kultuuripealinna sümbol-linnu Tsirgu jõudmine Obinitsasse oktoobris 2014 Soome-ugri kultuuripealinn on Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsiooni (MAFUN) ja URALIC Keskuse MTÜ ühisalgatus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri kultuuripealinn

Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon

Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon (vene keeles Ассоциация финно-угорскихнародов, lühend АФУН (AFUN)) on ülevenemaaline assotsiatsioon, mis ühendab Venemaal tegutsevaid soome-ugri rahvaste organisatsioone.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon

Soome-ugri rahvaste folkloorifestival

Soome-ugri rahvaste folkloorifestival on kultuuriüritus, kus soome-ugri rahvad tutvustavad oma kultuuri.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri rahvaste folkloorifestival

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (lühend: SURI) oli aastatel 1995–2006 tegutsenud soome-ugri rahvaste kohta käivat infot hankiv ja seda vahendav keskushttp://www.suri.ee/eesti.htm (vaadatud 27.01.2013).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus

Soome-ugri rahvaste maailmakongress

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mille tegevus tugineb 1992.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri rahvaste maailmakongress

Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsioon

MAFUNi logo Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsioon (ka Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon või Soome-Ugri Rahvaste Noorte Liit; lühendina MAFUN, harvem YAFUP; vene keeles Молодежная ассоциация финно-угорскихнародов, inglise keeles Youth Association of Finno-Ugric Peoples) on rahvusvaheline uurali (soome-ugri ja samojeedi) rahvaste noorsooühingute katusorganisatsioonhttp://www.mafun.org/esi.htm (vaadatud 28.01.2013).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsioon

Soome-ugri toetusrühm

Soome-ugri toetusrühm on Riigikogu juures tegutsev rühm, mille eesmärkide seas on hoida kultuurialaseid kontakte soome-ugri rahvastega, samuti edendada nende rahvaste haridust ja kultuuri.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soome-ugri toetusrühm

Soomeugrilaste lipp

Soomeugrilaste lipp, kavandi autor Poola fennougrist Szymon Pawlas Soomeugrilaste lipp ehk soome-ugri lipp on soome-ugri rahvaste ühine lipp, mis on tänini mitteametlik.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Soomeugrilaste lipp

Surnuaiapüha

Surnuaiapüha (ka kabelipüha või kalmistupüha) on tähtpäev, mil surnuaial mälestatakse surnuid.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Surnuaiapüha

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Tallinna ajalugu

Tšuhnaa

Tšuhnaa (vene keeles чухна́) on vene keeles eestlaste, soomlaste ja teiste läänemeresoomlaste kohta kasutatav väljend.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Tšuhnaa

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Tšuudid

Tšuvašid

Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Tšuvašid

Tekstiilkeraamika

Tekstiilkeraamika on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Tekstiilkeraamika

Tinuline

Tinuline on tinast või tina ja plii sulamist valmistatud nelinurkne rõivakaunistusnaast.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Tinuline

Toorumi pojad

"Toorumi pojad" on 1989.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Toorumi pojad

Turaani turniir

Turaani turniirid olid 1930.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Turaani turniir

Udmurdid

Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Udmurdid

Ungari mütoloogia

Ukrainas Kirovogradi oblastis välja kaevatud 9. sajandist pärinev kinniti, mis kuulub võimalike Ungari päritolu "Subotcy leidude" hulka Ungari mütoloogia hõlmab ungarlaste ehk madjarite müüte, legende, rahvajutte, muinasjutte ja jumalusi.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Ungari mütoloogia

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Ungarlased

Uurali kaja

pisi "Uurali kaja" on soome-ugri ja samojeedi rahvaste teemaline püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Uurali kaja

Uurali rahvad

pisi Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, keda seob omavahel keelesugulus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Uurali rahvad

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Valgevenelased

Võnnu muinaslinnus

Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Võnnu muinaslinnus

Võritsa

Jumalaema Kaasani Ikooni kirik Võritsas Võritsa karskusseltsi hoone Võritsa on alev Venemaal Leningradi oblastis Gattšina rajoonis, Võritsa valla keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Võritsa

Veelinnurahvas

"Veelinnurahvas" on 1970.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Veelinnurahvas

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Veliki Novgorod

Vend Vahindra

Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928 Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk Friedrich Voldemar Lustig ja Karl Tõnisson Siiamis umbes 1940. aastal Vend Vahindra (kodanikunimega Karl Tõnisson, Lätis Kārlis Tennisons; hüüdnimega Paljasjalgne Tõnisson; 20.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Vend Vahindra

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Vendid

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Venemaa

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Venemaa ajalugu

Vladimir

Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Vladimir

Volga-Bulgaaria

Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.

Vaata Soome-ugri rahvad ja Volga-Bulgaaria

Vologda kubermang

Vologda kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).

Vaata Soome-ugri rahvad ja Vologda kubermang

1970

1970.

Vaata Soome-ugri rahvad ja 1970

Tuntud ka kui Soome-ugri hõim, Soome-ugri hõimud, Soome-ugri rahvas, Soome-ugrilased, Soomeugrilased.

, Kiigepüha, Kirivöö, Kivikirstkalme, Komid, Krasnogorsk, Kuntsevo rajoon, Kurgaan, Kuzebai Gerd, Läänemeresoome keeled, Läti ajalugu, Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia, Liivlased, Linnutee tuuled, Mansid, Mari (täpsustus), Mari muusika, Marid, Mäemarid, Mõõgavendade ordu, Meälased, Merjalased, Mordvalased, Muromlased, Must-Vene, Narva-Jõesuu Soome-Ugri Kultuuriühing, Nils-Aslak Valkeapää, Novgorodi vabariik, Oimurõngas, Oredeži jõgi, Paul Ariste, Pärimusteater Loomine, Põhjala rahvaste jõulud, Pereslavl-Zalesski, Perkons, Permikomid, Peterburi kubermang, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Pikk-kääbas, Podolsk, Pruunkaru, Rahvas, Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents, Richard Indreko, Rjazan, Rjurik, Ruth Mirov, Ruuben Kaalep, Sakslased, Sürjakomid, Slaavlased, Soome-ugri, Soome-ugri filmifestival, Soome-ugri hõimuliikumine, Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon, Soome-ugri kultuuripealinn, Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon, Soome-ugri rahvaste folkloorifestival, Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus, Soome-ugri rahvaste maailmakongress, Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsioon, Soome-ugri toetusrühm, Soomeugrilaste lipp, Surnuaiapüha, Tallinna ajalugu, Tšuhnaa, Tšuudid, Tšuvašid, Tekstiilkeraamika, Tinuline, Toorumi pojad, Turaani turniir, Udmurdid, Ungari mütoloogia, Ungarlased, Uurali kaja, Uurali rahvad, Valgevenelased, Võnnu muinaslinnus, Võritsa, Veelinnurahvas, Veliki Novgorod, Vend Vahindra, Vendid, Venemaa, Venemaa ajalugu, Vladimir, Volga-Bulgaaria, Vologda kubermang, 1970.