Kiiremini kui brauser!
125 suhted: Aafrika Sarv, Abstsiishape, Aegna, Afüllia, Ahja jõgi, Arbuskulaarne mükoriisa, Ühekojaline taim, Balti lehtsarv, Botaanika mõisteid, Damme mäed, Devon, Eesti, Eesti loodus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti NSV floora, Eesti taimestik, Efedralised, Elsa Pastak, Elutsükkel, Engure järve looduspark, Eos, Eostaimed, Epifüüt, Fütobentos, Fütohormoonid, Flavonoidid, Flora Danica, Hanikatsi laid, Harilik mürt, Harilik pimendipuu, Hõbepuulised, Hõralaid, Helviksammaltaimed, Herbaarium, Herbaariumi käsiraamat, Hiiumaa laiud, India kanep, Inimtegevuse mõju Eesti soodele, Juhtkude, Kamtšatka nulg, Kanep, Kanep-rebashein, Karula pikk jalgsimatkarada, Kesselaid, Kloonimine, Kobras, Koipsi saar, Koivisto saarestik, Koldtaimed, Kollad, ..., Kollalised, Ksüleem, Kuisma, Kuldkannilaadsed, Kultuur-üheteranisu, Laelatu puisniit, Langekare, Lääne-Austraalia, Leht, Lobeelialised, Loopealne, Loorberimets, Luitemaa looduskaitseala, Lupiinivalk, Lyalli lehis, Macquarie saar, Madaralised, Maismaataimed, Makrofüüdid, Manilaid, Matsalu rahvuspark, Mükoriisa, Mürdilaadsed, Mürt, Metsik kanep, Moricsala looduskaitseala, Mudelorganism, Ohustatud taimekoosluste seire, Osmussaar, Paju, Pajulaadsed, Paleosoikum, Põdrakanep, Põlismets, Põlvkonnavaheldus, Pedassaar, Pedosfäär, Pimendipuu, Primaarproduktsioon, Puittaimed, Punane raamat, Pung, Rammu saar, Raunkiæri eluvormiliigitus, Rohusi saar, Saarnaki laid, Sammaltaimed, Sõnajalgtaimed, Seemnetaimed, Sigipung, Silur, Sookold (perekond), Soontaimed, Soonteta taimed, Taimed, Taimemorfoloogia, Tallus, Tangelopuu, Tauksi, Tšiili kuisma, Türkmenistan, Türnpuulised, Tehismärgalapuhasti, Teide rahvuspark, Tiit Pärnik, Tsüanobiont, Tume elurikkus, Turbina corymbosa, Valgejõgi, Veejuhtivus, Veetaimed, Vetikate heterotroofne toitumine, Viidumäe looduskaitseala, Vohilaid, Zooloogia ja Botaanika Instituut. Laienda indeks (75 rohkem) »
Aafrika Sarv
Aafrika Sarve maad Somaali poolsaar Shuttle'ilt pildistatuna Aafrika Sarv on täpsemalt piiritlemata ala Aafrika idaosas.
Uus!!: Soontaimed ja Aafrika Sarv · Näe rohkem »
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Uus!!: Soontaimed ja Abstsiishape · Näe rohkem »
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Uus!!: Soontaimed ja Aegna · Näe rohkem »
Afüllia
Afülliaks ehk lehituseks nimetatakse botaanikas roheliste lehtede puudumist kõrgemate taimede puhul.
Uus!!: Soontaimed ja Afüllia · Näe rohkem »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Soontaimed ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Arbuskulaarne mükoriisa
hariliku lina juure koorkihis Arbuskulaarne mükoriisa (inglise arbuscular mycorrhiza, lühendatult AM) on mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni.
Uus!!: Soontaimed ja Arbuskulaarne mükoriisa · Näe rohkem »
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Uus!!: Soontaimed ja Ühekojaline taim · Näe rohkem »
Balti lehtsarv
Balti lehtsarv (Idotea balthica) on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Soontaimed ja Balti lehtsarv · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Soontaimed ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
Damme mäed
ülekandemast ja "Damme Bergsee" Vaade Mordkuhlenbergi vaatetornist Dümmerile Damme mäed on kõrge, metsane seljak (kuni 146 m üle merepinna) Oldenburger Münsterlandis Vechta kreisi lõunaosas Alam-Saksimaa lääneosas Saksamaal.
Uus!!: Soontaimed ja Damme mäed · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Soontaimed ja Devon · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Soontaimed ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Soontaimed ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti Loodusmuuseum
2017. aasta muuseumiöö Eesti Loodusmuuseumis Eesti Loodusmuuseum on loodusteaduslik muuseum Tallinnas aadressil Lai tänav 29a.
Uus!!: Soontaimed ja Eesti Loodusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti NSV floora
"Eesti NSV floora" on 11-köiteline teaduslik teos Eesti taimestikust.
Uus!!: Soontaimed ja Eesti NSV floora · Näe rohkem »
Eesti taimestik
Küüvits. Harilik laanik. Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.
Uus!!: Soontaimed ja Eesti taimestik · Näe rohkem »
Efedralised
Efedralised (Ephedraceae) on Gnetopsida klassi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Soontaimed ja Efedralised · Näe rohkem »
Elsa Pastak
Elsa Pastak-Varep (14. september 1908 Peterburi – 28. oktoober 1955 Tartu) oli eesti botaanik.
Uus!!: Soontaimed ja Elsa Pastak · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Soontaimed ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Engure järve looduspark
Engure järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Talsi piirkonna Ķūļciemsi ja Mērsragsi vallas ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallas.
Uus!!: Soontaimed ja Engure järve looduspark · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Soontaimed ja Eos · Näe rohkem »
Eostaimed
Sammaltaimed Eostaimed (Cryptogamae) on õite ja seemneteta taimede ja taimesarnaste organismide polüfüleetiline rühm, kuhu kuuluvad liigid paljunevad eoste abil.
Uus!!: Soontaimed ja Eostaimed · Näe rohkem »
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Uus!!: Soontaimed ja Epifüüt · Näe rohkem »
Fütobentos
Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.
Uus!!: Soontaimed ja Fütobentos · Näe rohkem »
Fütohormoonid
Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.
Uus!!: Soontaimed ja Fütohormoonid · Näe rohkem »
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Uus!!: Soontaimed ja Flavonoidid · Näe rohkem »
Flora Danica
Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.
Uus!!: Soontaimed ja Flora Danica · Näe rohkem »
Hanikatsi laid
Hanikatsi laid (ka Anikatsi) on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus Sarve poolsaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Soontaimed ja Hanikatsi laid · Näe rohkem »
Harilik mürt
Harilik mürt (ka mirt) (Myrtus communis) on mürdilaadsete seltsi mürdiliste sugukonna taimeliik.
Uus!!: Soontaimed ja Harilik mürt · Näe rohkem »
Harilik pimendipuu
Harilik pimendipuu (Pimenta dioica) on mürdiliste sugukonda pimendipuu perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Soontaimed ja Harilik pimendipuu · Näe rohkem »
Hõbepuulised
Hõbepuulised (Elaeagnaceae) on sugukond soontaimi kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Soontaimed ja Hõbepuulised · Näe rohkem »
Hõralaid
Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.
Uus!!: Soontaimed ja Hõralaid · Näe rohkem »
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Uus!!: Soontaimed ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »
Herbaarium
Herbaarium on kuivatatud taimede, vetikate või seente (fungaarium) teaduslik või õppeotstarbeline kollektsioon, mille ülesandeks neid säilitada äratuntaval ja vaadeldaval viisil.
Uus!!: Soontaimed ja Herbaarium · Näe rohkem »
Herbaariumi käsiraamat
"Herbaariumi käsiraamat" on Eestis 2015.
Uus!!: Soontaimed ja Herbaariumi käsiraamat · Näe rohkem »
Hiiumaa laiud
390px Hiiumaa laiud on laiustik Väinameres Hiiumaa (Salinõmme ja Sarve poolsaare) ja Muhu vahel.
Uus!!: Soontaimed ja Hiiumaa laiud · Näe rohkem »
India kanep
India kanep (Cannabis sativa ssp. indica) on taimeliik.
Uus!!: Soontaimed ja India kanep · Näe rohkem »
Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19.
Uus!!: Soontaimed ja Inimtegevuse mõju Eesti soodele · Näe rohkem »
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Uus!!: Soontaimed ja Juhtkude · Näe rohkem »
Kamtšatka nulg
Kamtšatka nulg ehk sale nulg (Abies sachalinensis var. gracilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, sahhalini nulu teisend.
Uus!!: Soontaimed ja Kamtšatka nulg · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Soontaimed ja Kanep · Näe rohkem »
Kanep-rebashein
Kanep-rebashein ehk kanepakniida (Acnida cannabina L.) on taimeliik.
Uus!!: Soontaimed ja Kanep-rebashein · Näe rohkem »
Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal.
Uus!!: Soontaimed ja Karula pikk jalgsimatkarada · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Soontaimed ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kloonimine
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.
Uus!!: Soontaimed ja Kloonimine · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Soontaimed ja Kobras · Näe rohkem »
Koipsi saar
Koipsi saar (ka Koipse saar) on saar Soome lahes.
Uus!!: Soontaimed ja Koipsi saar · Näe rohkem »
Koivisto saarestik
Koivisto saarestik (soome Koiviston saaret vene Берёзовые острова ehk Berjozovõje ostrova rootsi Björkö otsetõlkes '"Kase saarestik") on Viiburi lahes asetsev Venemaale kuuluv saarte kogum.
Uus!!: Soontaimed ja Koivisto saarestik · Näe rohkem »
Koldtaimed
Koldtaimed (Lycopodiophyta) on soontaimede ehk trahheofüütide alamgrupp.
Uus!!: Soontaimed ja Koldtaimed · Näe rohkem »
Kollad
Kollad ehk pärisraikad (Lycopodiopsida) on soontaimede klass.
Uus!!: Soontaimed ja Kollad · Näe rohkem »
Kollalised
Kollalised (Lycopodiaceae) on soontaimede sugukond koldade (Lycopodiopsida) seltsist.
Uus!!: Soontaimed ja Kollalised · Näe rohkem »
Ksüleem
Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.
Uus!!: Soontaimed ja Ksüleem · Näe rohkem »
Kuisma
Kuisma (Eucryphia) on kuismaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Soontaimed ja Kuisma · Näe rohkem »
Kuldkannilaadsed
Kuldkannilaadsed (Parietales) on mitmes süsteemis esinev soontaimede selts.
Uus!!: Soontaimed ja Kuldkannilaadsed · Näe rohkem »
Kultuur-üheteranisu
Kultuur-üheteranisu (Triticum monococcum) on teraviljaliik nisu perekonnast.
Uus!!: Soontaimed ja Kultuur-üheteranisu · Näe rohkem »
Laelatu puisniit
Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.
Uus!!: Soontaimed ja Laelatu puisniit · Näe rohkem »
Langekare
Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres.
Uus!!: Soontaimed ja Langekare · Näe rohkem »
Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia, lühend WA) on Austraalia suurim osariik pindala järgi.
Uus!!: Soontaimed ja Lääne-Austraalia · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Soontaimed ja Leht · Näe rohkem »
Lobeelialised
Lobeelialised (Lobeliaceae) on soontaimede sugukond, mis kuulus kellukalaadsete seltsi.
Uus!!: Soontaimed ja Lobeelialised · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Soontaimed ja Loopealne · Näe rohkem »
Loorberimets
Madeiral Loorberimets on lähistroopilises kliimavöötmes esinev metsatüüp, mida leidub aladel, kus on kõrge õhuniiskus ja suhteliselt stabiilsed, mahedad temperatuurid.
Uus!!: Soontaimed ja Loorberimets · Näe rohkem »
Luitemaa looduskaitseala
Pikla rannaniit Luitemaa looduskaitsealal Tolkuse raba õpperada Luitemaa looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde ja Häädemeeste valla territooriumil.
Uus!!: Soontaimed ja Luitemaa looduskaitseala · Näe rohkem »
Lupiinivalk
Lupiinioad Lupiinivalk on taimne proteiin, mida toodetakse purustatud lupiiniseemnetest (ubadest).
Uus!!: Soontaimed ja Lupiinivalk · Näe rohkem »
Lyalli lehis
Lyalli lehis (Larix lyallii) on Põhja-Ameerika loodeosast pärit heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Soontaimed ja Lyalli lehis · Näe rohkem »
Macquarie saar
Macquarie saare uurimisjaam Macquarie saar (ka Macca) asub Vaikse ookeani edelaosas ligikaudu poolel teel Uus-Meremaa ja Antarktika vahel.
Uus!!: Soontaimed ja Macquarie saar · Näe rohkem »
Madaralised
Madaralised (Rubiaceae) on seltsi Rubiales kuuluv sugukond.
Uus!!: Soontaimed ja Madaralised · Näe rohkem »
Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.
Uus!!: Soontaimed ja Maismaataimed · Näe rohkem »
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Uus!!: Soontaimed ja Makrofüüdid · Näe rohkem »
Manilaid
Manilaid (ka Manija, kihnu murrakus Manõja) on laid Liivi lahes Kihnu ja Tõstamaa poolsaare vahel.
Uus!!: Soontaimed ja Manilaid · Näe rohkem »
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Uus!!: Soontaimed ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Uus!!: Soontaimed ja Mükoriisa · Näe rohkem »
Mürdilaadsed
Mürdilaadsed (Myrtales) on selts kaheidulehelisi taimi.
Uus!!: Soontaimed ja Mürdilaadsed · Näe rohkem »
Mürt
Mürt (üldkeeles ka mirt) (Myrtus) on mürdiliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Soontaimed ja Mürt · Näe rohkem »
Metsik kanep
Metsik kanep (Cannabis ruderalis) on taimeliik.
Uus!!: Soontaimed ja Metsik kanep · Näe rohkem »
Moricsala looduskaitseala
Moricsala looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas Usma järves, selle kahel saarel ja järve läänekaldal.
Uus!!: Soontaimed ja Moricsala looduskaitseala · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Soontaimed ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Ohustatud taimekoosluste seire
Ohustatud taimekoosluste seire hõlmab loopealsete, nõmmede, pärisaruniitude, luhaniitude, rannaniitude, arumetsade, rabade ja madalsoode taimekoosluste seiret.
Uus!!: Soontaimed ja Ohustatud taimekoosluste seire · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Soontaimed ja Osmussaar · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Soontaimed ja Paju · Näe rohkem »
Pajulaadsed
Pajulaadsed (Salicales) on soontaimede selts Cronquisti süsteemis.
Uus!!: Soontaimed ja Pajulaadsed · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Soontaimed ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Põdrakanep
Põdrakanep (ladina keeles Chamaenerion ehk Chamerion) on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv alamperekond.
Uus!!: Soontaimed ja Põdrakanep · Näe rohkem »
Põlismets
Poruni jõgi voolamas läbi Poruni põlismetsa Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks-kooslus), mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid.
Uus!!: Soontaimed ja Põlismets · Näe rohkem »
Põlvkonnavaheldus
Põlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.
Uus!!: Soontaimed ja Põlvkonnavaheldus · Näe rohkem »
Pedassaar
Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes.
Uus!!: Soontaimed ja Pedassaar · Näe rohkem »
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Uus!!: Soontaimed ja Pedosfäär · Näe rohkem »
Pimendipuu
Pimendipuu (Pimenta) on mürdiliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Soontaimed ja Pimendipuu · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Soontaimed ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Soontaimed ja Puittaimed · Näe rohkem »
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Uus!!: Soontaimed ja Punane raamat · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Soontaimed ja Pung · Näe rohkem »
Rammu saar
Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.
Uus!!: Soontaimed ja Rammu saar · Näe rohkem »
Raunkiæri eluvormiliigitus
Raunkiæri eluvormiliigitus ehk C. Raunkiaeri eluvormide klassifikatsioon (ka Raunkiæri süsteem) on botaanik Christen C. Raunkiæri poolt välja töötatud kõrgemate taimede liigitus eluvormideks, põhinedes taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külma talve, põuase suve) üleelamiseks.
Uus!!: Soontaimed ja Raunkiæri eluvormiliigitus · Näe rohkem »
Rohusi saar
Rohusi saar Maa-ameti kaldaerofotol Rohusi (ka Rohusaar, Rousi) on 10,29 hektari suurune saar Kolga lahes, halduslikult Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Soontaimed ja Rohusi saar · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Soontaimed ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Soontaimed ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Soontaimed ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Soontaimed ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Sigipung
Metslaugu sigipungad Sigipung on mõnede kõrgemate taimede ja mõnede sammaltaimede paljunemisorgan.
Uus!!: Soontaimed ja Sigipung · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Soontaimed ja Silur · Näe rohkem »
Sookold (perekond)
Sookold (Lycopodiella) on kollaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Soontaimed ja Sookold (perekond) · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Soontaimed ja Soontaimed · Näe rohkem »
Soonteta taimed
Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).
Uus!!: Soontaimed ja Soonteta taimed · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Soontaimed ja Taimed · Näe rohkem »
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Uus!!: Soontaimed ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Uus!!: Soontaimed ja Tallus · Näe rohkem »
Tangelopuu
Tangelopuu ehk greipiinipuu (Citrus × tangelo) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv viljapuu.
Uus!!: Soontaimed ja Tangelopuu · Näe rohkem »
Tauksi
Tauksi on asustamata saar Eesti lääneosas Läänemaal Väinameres Puise poolsaarest põhjas ja Sassi poolsaarest loodes.
Uus!!: Soontaimed ja Tauksi · Näe rohkem »
Tšiili kuisma
Tšiili kuisma (Eucryphia cordifolia), päritolumaal nimetusega ulmo, on puuliik perekonnast ''Eucryphia''.
Uus!!: Soontaimed ja Tšiili kuisma · Näe rohkem »
Türkmenistan
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Soontaimed ja Türkmenistan · Näe rohkem »
Türnpuulised
Türnpuulised (Rhamnaceae) on sugukond soontaimi kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Soontaimed ja Türnpuulised · Näe rohkem »
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Uus!!: Soontaimed ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »
Teide rahvuspark
Teide rahvuspargi asukoht Tenefiel (märgitud helerohelisega) Teide rahvuspark on rahvuspark Hispaanias Tenerifel.
Uus!!: Soontaimed ja Teide rahvuspark · Näe rohkem »
Tiit Pärnik
Tiit Pärnik (21. jaanuar 1938 Rakvere-– 14. veebruar 2017) oli Eesti taimefüsioloog.
Uus!!: Soontaimed ja Tiit Pärnik · Näe rohkem »
Tsüanobiont
Tsüanobakter ''Hyella caespitosa'' sümbioosis samblikuga ''Pyrenocollema halodytes'' Tsüanobiont on tsüanobakter ehk sinivetikas, kes elab sümbioosis eukarüoodiga.
Uus!!: Soontaimed ja Tsüanobiont · Näe rohkem »
Tume elurikkus
Manilaiul Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puuduolev osa.
Uus!!: Soontaimed ja Tume elurikkus · Näe rohkem »
Turbina corymbosa
Turbina corymbosa on taimeliik.
Uus!!: Soontaimed ja Turbina corymbosa · Näe rohkem »
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Uus!!: Soontaimed ja Valgejõgi · Näe rohkem »
Veejuhtivus
Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul, tähistatud sümboliga K, on soontaimede, pinnase ja kivimite omadus lasta vett läbi sisemiste pooride või lõhede.
Uus!!: Soontaimed ja Veejuhtivus · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Soontaimed ja Veetaimed · Näe rohkem »
Vetikate heterotroofne toitumine
Vetikate heterotroofne toitumine on vetikate võime autotroofse toitumise (fotosünteesi) kõrval hankida veest eluks vajalikke ühendeid, eeskätt keerukamaid süsinikuühendeid.
Uus!!: Soontaimed ja Vetikate heterotroofne toitumine · Näe rohkem »
Viidumäe looduskaitseala
Viidumäe looduskaitseala. Langeallikad Viidumäe looduskaitsealal Vaade kaitseala metsadele vaatetornist Viidumäe looduskaitseala (pindala 18,7 km²) Viidumäe ümbruses Saaremaa edelaosas loodi 1957.
Uus!!: Soontaimed ja Viidumäe looduskaitseala · Näe rohkem »
Vohilaid
Vohilaid on 4,48 km² suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgu lõunapiiril.
Uus!!: Soontaimed ja Vohilaid · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Soontaimed ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kõrgemad taimed, Soontaim, Tracheobionta, Tracheophyta, Trahheofüüdid, Vaskulaartaimed.
