Sisukord
130 suhted: Aeroobid, Agaavilised, Ahtalehine põdrakanep, Aktiivsüsi, Aldehüüdid, Alkaani 1-monooksügenaas, Alkoholiekspertiis, Alraunijuur, Anomeer, Antoonovka, Aprikoos, Arukask, Asümmeetriline süntees, Askorbiinhape, ATPaasid, Avokaado, Äädikas, Bataat, Biobutanool, Biogaas, Braunschweig, Butanool, Clostridium thermocellum, Deegu, Etanool, Floeem, Fotoorganotroofid, Fruktoos, Granaatõun, Guajaav, Hapukirss, Harilik aaloe, Harilik eleuterokokk, Harilik jaanikaunapuu, Harilik kadakas, Harilik kastanipuu, Harilik kõrvits, Harilik kukehari, Harilik mustikas, Harilik pärn, Harilik ploomipuu, Harilik puju, Harilik sibul, Harilik toakärbes, Harilik ussikeel, Harilik viigipuu, Hirss, Jalapeno, Juur, Juuremügarad, ... Laienda indeks (80 rohkem) »
Aeroobid
Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.
Vaata Suhkrud ja Aeroobid
Agaavilised
Agaavilised (Agavaceae) on taimede alamsugukond aspariliste sugukonnast asparilaadsete seltsist.
Vaata Suhkrud ja Agaavilised
Ahtalehine põdrakanep
Ahtalehine põdrakanep ehk ahtaleheline põdrakanep (Epilobium angustifolium) on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Suhkrud ja Ahtalehine põdrakanep
Aktiivsüsi
mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.
Vaata Suhkrud ja Aktiivsüsi
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Suhkrud ja Aldehüüdid
Alkaani 1-monooksügenaas
Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.
Vaata Suhkrud ja Alkaani 1-monooksügenaas
Alkoholiekspertiis
Alkoholiekspertiis on ekspertiis, mille põhieesmärk on välja selgitada alkoholi sisaldava vedeliku koostis.
Vaata Suhkrud ja Alkoholiekspertiis
Alraunijuur
Alraunijuured Alraunijuur (Mandragorae radix) on alrauni perekonda kuuluva taime juur.
Vaata Suhkrud ja Alraunijuur
Anomeer
Suhkrute keemias on anomeer epimeeri eriliik.
Vaata Suhkrud ja Anomeer
Antoonovka
Antoonovka Pooleks lõigatud antoonovka Antoonovka on hilisvalmiv külmakindel õunasort.
Vaata Suhkrud ja Antoonovka
Aprikoos
Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.
Vaata Suhkrud ja Aprikoos
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Vaata Suhkrud ja Arukask
Asümmeetriline süntees
Enantioselektiivse sünteesi põhimõtteline skeem Asümmeetriline süntees (ka enantioselektiivne süntees) on keemiline reaktsioon või reaktsioonide jada, mille tulemusel genereeritakse uus kiraalsuskese ja stereoisomeersed produktid (enantiomeerid või diastereomeerid) moodustuvad ebavõrdsetes kogustes.
Vaata Suhkrud ja Asümmeetriline süntees
Askorbiinhape
L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.
Vaata Suhkrud ja Askorbiinhape
ATPaasid
ATPaasid ehk adenosiintrifosfataasid on suur rühm ensüüme, mis katalüüsivad adenosiintrifosfaadi (ATP) hüdrolüütilist lagunemist adenosiindifosfaadiks (ADP) ja fosfaatiooniks.
Vaata Suhkrud ja ATPaasid
Avokaado
Terve ja poolitatud avokaado 'Hass' Avokaado vili USA-st ja selle läbilõige Avokaadod Réunionil puu otsas Avokaado on avokaadopuu ehk ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili.
Vaata Suhkrud ja Avokaado
Äädikas
Valge veiniäädikas Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape.
Vaata Suhkrud ja Äädikas
Bataat
Bataat ehk maguskartul (Ipomoea patatas) on perekonda lehtertapp kuuluv taimeliik, mille tärkliserohkeid magusaid mugulaid pruugitakse paljudes maades toiduks.
Vaata Suhkrud ja Bataat
Biobutanool
Biobutanool on taimsest materjalist (taimne biomass ja -jäätmed) toodetud butanool.
Vaata Suhkrud ja Biobutanool
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Vaata Suhkrud ja Biogaas
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Suhkrud ja Braunschweig
Butanool
Butanool on üldnimetus isomeersetele alkoholidele keemilise valemiga C4H9OH.
Vaata Suhkrud ja Butanool
Clostridium thermocellum
Clostridium thermocellum on anaeroobne termofiilne kepikesekujuline bakter.
Vaata Suhkrud ja Clostridium thermocellum
Deegu
Deegu ehk tavadeegu (Octodon degus) on väike näriliseliik deegulaste sugukonnast.
Vaata Suhkrud ja Deegu
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Suhkrud ja Etanool
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Vaata Suhkrud ja Floeem
Fotoorganotroofid
Fotoorganotroofid on bakterid, kes kasutavad energiaallikana valgusenergiat ja oksüdeerivad orgaanilisi aineid (valke, suhkruid, fenooli, tärklist jne).
Vaata Suhkrud ja Fotoorganotroofid
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Vaata Suhkrud ja Fruktoos
Granaatõun
Granaatõun koos lahtise tükiga thumb Avatud vili Granaatõun on hariliku granaadipuu vili.
Vaata Suhkrud ja Granaatõun
Guajaav
Punaka viljalihaga guajaavid Valkja viljalihaga guajaavid Guajaav on hariliku guajaavipuu (Psidium guajava, kuulub mürdiliste sugukonda) vili.
Vaata Suhkrud ja Guajaav
Hapukirss
Küpsed hapukirsid Kirsitort Hapukirss on hapu kirsipuu ehk hariliku kirsipuu (Prunus cerasus) vili.
Vaata Suhkrud ja Hapukirss
Harilik aaloe
Harilik alloe Harilik aaloe on igihaljas aaloeliik, mida kasvatatakse toataimena ning kasutatakse nii ravimtaimena kui ka kosmeetikatööstuses.
Vaata Suhkrud ja Harilik aaloe
Harilik eleuterokokk
Harilik eleuterokokk ehk harilik ogapaanaks (Eleutherococcus senticosus) on araalialiste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Suhkrud ja Harilik eleuterokokk
Harilik jaanikaunapuu
Harilik jaanikaunapuu ehk harilik jaanileivapuu (Ceratonia siliqua) on puuliik kaunviljaliste sugukonnast.
Vaata Suhkrud ja Harilik jaanikaunapuu
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Suhkrud ja Harilik kadakas
Harilik kastanipuu
Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.
Vaata Suhkrud ja Harilik kastanipuu
Harilik kõrvits
Kõrvits ehk harilik kõrvits (Cucurbita pepo) on kõrvitsaliste sugukonna kõrvitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Suhkrud ja Harilik kõrvits
Harilik kukehari
Harilik kukehari (Sedum acre) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Suhkrud ja Harilik kukehari
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Vaata Suhkrud ja Harilik mustikas
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Vaata Suhkrud ja Harilik pärn
Harilik ploomipuu
Õitsev ploomipuu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu.
Vaata Suhkrud ja Harilik ploomipuu
Harilik puju
Harilik puju (Artemisia vulgaris) on korvõieliste sugukonda puju perekonda kuuluv 30–190 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, levinud ravim- ja maitsetaim.
Vaata Suhkrud ja Harilik puju
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast.
Vaata Suhkrud ja Harilik sibul
Harilik toakärbes
Harilike toakärbeste kopulatsioon Harilik toakärbes (Musca domestica) on kahetiivaliste seltsi ja toakärbse perekonda kuuluv putukaliik.
Vaata Suhkrud ja Harilik toakärbes
Harilik ussikeel
Ussikeel ehk harilik ussikeel (Echium vulgare L.) on taimeliik kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnast ussikeele (Echium) perekonnast.
Vaata Suhkrud ja Harilik ussikeel
Harilik viigipuu
Harilik viigipuu (Ficus carica) on mooruseliste sugukonda viigipuu perekonda kuuluv heitlehine puuliik.
Vaata Suhkrud ja Harilik viigipuu
Hirss
Puhastatud hariliku hirsi terised Neegri-hiidhirss kliimamuutuste tõttu rohkem hirsile, kuna see on ilmastikukindlam (2023. a) Itaalia kukeleib Korakaani sõrmhirss Harilik hirss Abessiinia lembehein Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi.
Vaata Suhkrud ja Hirss
Jalapeno
Eestis kasvanud jalapenod Jalapenotaim Eestis Jalapeno ehk Jalapa paprika (hispaania jalapeño) on hariliku paprika kibedaviljalise sordi 'Jalapeño' vili.
Vaata Suhkrud ja Jalapeno
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Suhkrud ja Juur
Juuremügarad
endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.
Vaata Suhkrud ja Juuremügarad
Juurseller
Juurseller (Apium graveolens var. rapaceum (Mill.) Gaud.) on selleri perekonda sarikaliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Vaata Suhkrud ja Juurseller
Kahelehine bergeenia
Kahelehine bergeenia (Bergenia crassifolia) on bergeenia perekonda, kivirikuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Suhkrud ja Kahelehine bergeenia
Kaneel
Kaneelipulgad ja pulber Kaneel ja kassia Kaneel (ladina keeles cinnamomum) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.
Vaata Suhkrud ja Kaneel
Kardiovaskulaarsed haigused
Kardiovaskulaarsed haigused ehk kardiovaskulaarhaigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene).
Vaata Suhkrud ja Kardiovaskulaarsed haigused
Karvane piiphein
Karvane piiphein Karvane piiphein (Luzula pilosa) on loaliste sugukonda piipheina perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Vaata Suhkrud ja Karvane piiphein
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Vaata Suhkrud ja Käärimine
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Suhkrud ja Keemiline aine
Kiirtoit
Kiirtoit Kiirtoit on toit, mis on tarbitav kas väga vähese eeltöötlemisega (nt soojendamisega mikrolaineahjus) või üldse ilma eeltöötlemiseta.
Vaata Suhkrud ja Kiirtoit
Kiivi (vili)
Terve kiivi ja viljast ristlõige Kollase viljalihaga 'Soreli' Kiivi on taime kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) vili.
Vaata Suhkrud ja Kiivi (vili)
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Vaata Suhkrud ja Kiudained (toit)
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Suhkrud ja Kloroplast
Kondenspiim
Magustatud kondenspiim Kondenspiim on magustamata või magustatud vedel piimatoode, mis saadakse vee osalise eraldamisega piimast.
Vaata Suhkrud ja Kondenspiim
Kookospähkel
Pooltoored kookospähklid puul Valminud vili (kiudkiht eemaldatud) Terve ja avatud vili Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili.
Vaata Suhkrud ja Kookospähkel
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Suhkrud ja Lagunemisreaktsioon
Laim (vili)
Laimipuu kannab sageli samal ajal õisi ja vilju Poolekslõigatud laimi lõikepinnal on näha laimimahla sisaldavaid vesiikuleid Kahvri laimipuu viljad – kombaavad Laimi pealiskoore eraldamine Laimiõli ehk -essents Laim (inglise ja prantsuse keeles lime, araabia keeles līma, pärsia keeles līmū – "sidrun") on hübriidse tsitruse vili, mis on tavaliselt ümara kujuga, rohelise värvusega (selle järgi on nimetatud lausa eraldi värvitoon, laimiroheline), läbimõõdult 3–6 cm ja sisaldab hapu mahlaga vesiikuleid.
Vaata Suhkrud ja Laim (vili)
Laktoos
Laktoosi struktuur Laktoosi kristallid mikroskoobi all. Maxim Bilovitskiy foto Laktoos (lac 'piim' ladina keeles + "-oos", mis on suhkrute tunnus) ehk piimasuhkur on üks suhkrutest.
Vaata Suhkrud ja Laktoos
Laktoositalumatus
pisiLaktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mida põhjustab laktaasi puudulikkus.
Vaata Suhkrud ja Laktoositalumatus
Lehtkapsas
Lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed.
Vaata Suhkrud ja Lehtkapsas
Lillkapsas
Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend.
Vaata Suhkrud ja Lillkapsas
Linaseemned
Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.
Vaata Suhkrud ja Linaseemned
Lisatud suhkrud
Lisatud suhkrud on suhkrud, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel või lisatakse toidutööstuses toitude või jookide tootmisel.
Vaata Suhkrud ja Lisatud suhkrud
Luigelill
Luigelill (Butomus umbellatus) on luigelilleliste sugukonda luigelille perekonda kuuluv mitmeaastane veetaim, oma sugukonna ainus liik.
Vaata Suhkrud ja Luigelill
Maguskirss
Küpsed maguskirsid Maguskirss on magusa kirsipuu (Prunus avium) vili.
Vaata Suhkrud ja Maguskirss
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Vaata Suhkrud ja Mesi
Mets-kassinaeris
Mets-kassinaeris (Malva sylvestris L.) on kassinaeriliste sugukonda kassinaeri perekonda kuuluv taimeliik, mis on tavaline ilutaim ja iidne ravimtaim.
Vaata Suhkrud ja Mets-kassinaeris
Metsmaasikas
Metsmaasika koguvili Metsmaasikas (Fragaria vesca) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Vaata Suhkrud ja Metsmaasikas
Monosahhariidid
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Suhkrud ja Monosahhariidid
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Vaata Suhkrud ja Mulla orgaaniline aine
Nektariin
Nektariinid puul Terve ja lahtilõigatud nektariin Nektariin on nektariinipuu (Prunus persica var. nucipersica) vili.
Vaata Suhkrud ja Nektariin
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Suhkrud ja Nisu
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Vaata Suhkrud ja Nukleiinhapped
Odrajahu
Odrajahu on jahu, mida saadakse odraterade kuivatamise ja jahvatamise teel.
Vaata Suhkrud ja Odrajahu
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata Suhkrud ja Orgaaniline keemia
Palmkapsas
Palmkapsa lehed müügiks pakendatuna Palmkapsas on lehtkapsa teisend, mis on tavaline köögivili Itaalia köögis, eriti Toscana piirkonnas.
Vaata Suhkrud ja Palmkapsas
Pann
Roostevabast terasest praepann Pannid Pann on toidunõu, mida kasutatakse toiduainete kuumtöötlemiseks – praadimiseks, röstimiseks ja hautamiseks.
Vaata Suhkrud ja Pann
Papaia
Küpsed papaiad puul Papaia pikilõige Seemned lähivaates Papaia (kariibi keelest hispaania keele kaudu) on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu (Carica papaya) vili.
Vaata Suhkrud ja Papaia
Paraguai suhkruleht
Paraguai suhkruleht (Stevia rebaudiana) on korvõieliste sugukonna suhkrulehe perekonna taimeliik.
Vaata Suhkrud ja Paraguai suhkruleht
Peptidoglükaan
Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).
Vaata Suhkrud ja Peptidoglükaan
Petri tass
Petri tass Agarsöötmega Petri tassid Petri tassid laboris Petri tass on klaasist või plastist (läbipaistvast polüstüroolist) madal lame silindriline kaanetatud läbipaistev anum, milles mikrobioloogid kasvatavad mikroobikultuure.
Vaata Suhkrud ja Petri tass
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Suhkrud ja Piim
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Vaata Suhkrud ja Piimhape
Pleegitamine
Pleegitamine ehk pleegitus (inglise bleaching) on mingi materjali või eseme heledamaks või värvusetuks muutmine.
Vaata Suhkrud ja Pleegitamine
Pruulimine
16. sajandi õlletehas Pruulimine on õlle valmistamine.
Vaata Suhkrud ja Pruulimine
Punapeet
Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
Vaata Suhkrud ja Punapeet
Rabamurakas
Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Vaata Suhkrud ja Rabamurakas
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Suhkrud ja Rakumembraan
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Vaata Suhkrud ja Rasedus
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Vaata Suhkrud ja Riis
Riis (toiduaine)
Riis on samanimelise taime terad.
Vaata Suhkrud ja Riis (toiduaine)
Rinnapiim
Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.
Vaata Suhkrud ja Rinnapiim
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata Suhkrud ja Rukis
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Suhkrud ja Sahharoos
Sake
Sake pudel Erinevad sake serveerimise nõud Sake napsiklaasis Sake ehk riisivein on traditsiooniline Jaapani alkohoolne jook, mida valmistatakse fermenteeritud riisist.
Vaata Suhkrud ja Sake
Söödav muskushibisk
Söödav muskushibisk ehk okra ehk baamia (Abelmoschus esculentus) on õistaim muskushibiski perekonnast kassinaeriliste sugukonnast.
Vaata Suhkrud ja Söödav muskushibisk
Südajas aktiniidia
Südajas aktiniidia (Actinidia kolomikta) ehk minikiivi (kutsutakse ka põhjamaiseks kiiviks) on õistaim aktiniidia perekonnast.
Vaata Suhkrud ja Südajas aktiniidia
Seebistumine
Rasvade seebistumisel valmib glütseriin Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.
Vaata Suhkrud ja Seebistumine
Seesamiseemned
Seesamiseemned Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.
Vaata Suhkrud ja Seesamiseemned
Sibul
Sibulad Sibul on taimset päritolu toiduaine, mille all peetakse tavaliselt silmas hariliku sibula küpsenud ja puhkeseisundis jämenenud lühivõsu ehk mugulsibulat.
Vaata Suhkrud ja Sibul
Sinep-lehtnaeris
Sinep-lehtnaeris ehk komatsuna (Brassica rapa var. perviridis) on lehtköögivili.
Vaata Suhkrud ja Sinep-lehtnaeris
Sinikas
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.
Vaata Suhkrud ja Sinikas
Stil de grain
Stil de grain on orgaaniline kollane värvipigment, mida toodetakse toorestest türnpuu (Rhamnus catharctica) marjadest (Rhamni Immaturi).
Vaata Suhkrud ja Stil de grain
Streptomyces
Streptomyces on bakteriperekond, milles on kirjeldatud üle 700 liigi.
Vaata Suhkrud ja Streptomyces
Suir
Suir Suir on mesilaspere poolt kogutud õietolmust valmistatud mesilaste söödavaru.
Vaata Suhkrud ja Suir
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Suhkrud ja Taimed
Teeseenejook
Teeseenejook teeseenega Teeseenejook on kergelt happeline värskendav jook, mida saadakse suhkruga magustatud musta või rohelise tee fermenteerimisel teeseenega, mille moodustavad äädikhappebakterite ja pärmseente sümbiootilised kultuurid.
Vaata Suhkrud ja Teeseenejook
Thermotoga
Thermotoga on perekond termofiilseid anaeroobseid baktereid hõimkonnast Thermotogae, mida ümbritseb valguline tupetaoline välismembraan ehk tooga.
Vaata Suhkrud ja Thermotoga
Tomat
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.
Vaata Suhkrud ja Tomat
Tomatid
Terve tomat ja pooleks lõigatud tomat Kirsstomatid Tomatid on toiduaine, mis kujutab endast hariliku tomati vilju (marju).
Vaata Suhkrud ja Tomatid
Translatsioonijärgne modifikatsioon
mikrotuubuleid Valgu translatsioonijärgne modifikatsioon (TJM, sageli kasutatakse ingliskeelse analoogia põhjal ka mõistet post-translatoorne modifikatsioon ehk PTM) on muudatus valmissünteesitud valgu struktuuris, mis mõjutab valgu keemilist koostist ja võimet osaleda bioloogilistes signaaliradades.
Vaata Suhkrud ja Translatsioonijärgne modifikatsioon
Tsüklilised nukleotiidid
Tsükliline adenosiinmonofosfaat Tsükliline guanosiinmonofosfaat Tsüklilised nukleotiidid on nukleotiidid, milles fosfaadirühm on seotud mõne suhkru hüdroksüülrühmadest kahega, moodustades tsüklilise struktuuri.
Vaata Suhkrud ja Tsüklilised nukleotiidid
Tsüklodekstriinid
γ-tsüklodekstriini molekuli ruumiline struktuur, mis sarnaneb koonilise toruga Tsüklodekstriinid on rühm tsüklilisi oligosahhariide (süsivesikuid), mis saadakse tärklise ensümaatilisel hüdrolüüsil.
Vaata Suhkrud ja Tsüklodekstriinid
Tsitrus
Greibipuu vili Tsitrus (Citrus) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast.
Vaata Suhkrud ja Tsitrus
Urson
Urson puu otsas Urson (Erethizon dorsatum) on okaslaste sugukonda ursoni perekonda kuuluv näriline.
Vaata Suhkrud ja Urson
Uus-Meremaa spinat
Uus-Meremaa spinat (Tetragonia tetragonioides), botaanilise nimetusega spinat-ruutlehik, on õistaim ruutlehiku perekonnast kivileheliste sugukonnast.
Vaata Suhkrud ja Uus-Meremaa spinat
Valgustundlikud kaitserühmad
520pxValgustundlik kaitserühm on molekuli osa, millega saab funktsionaalrühma keemilist või bioloogilist aktiivsust blokeerida ning mis eemaldub valgusega kiiritades (üldiselt UV-kiirgus).
Vaata Suhkrud ja Valgustundlikud kaitserühmad
Vetikakasvatus
Vetikakasvatus on akvakultuuri valdkond, milles tegeldakse vetikate kasvatusega basseinides, merelahtedes, sumpades, tiikides või mujal, kus vetikate elutingimusi on võimalik mingil määral kontrolli all hoida ning mille eesmärk on toota toiduainete või ravimite tootmisel vajatavaid komponente või avaldada mõju keskkonnale.
Vaata Suhkrud ja Vetikakasvatus
Viigimari
Terve ja poolitatud viik Pooltoored viigimarjad puul Valminud viigid Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.
Vaata Suhkrud ja Viigimari
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Vaata Suhkrud ja Viin (jook)
Viinapuu
Viinapuu lehed ja marjad Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.
Vaata Suhkrud ja Viinapuu
Zooksantell
Zooksantell (Symbiodinium) on perekond endosümbiontseid vaguviburvetikaid.
Vaata Suhkrud ja Zooksantell