Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 245 suhted: Aatomvõre, Abietiinhape, Adeniin, Adipiinhape, Aine omadused, AISI-317, Alkaanid, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Alumiiniumkloriid, Ammoniaak, Analüütiline keemia, Andesiit, Antimon, Arseen, Atseetanhüdriid, Atsetüülkloriid, Atsetüleen, Ümberkristallimine, Üterbium, Baarium, Benseen, Bensoüülperoksiid, Berüllium, Bifenüül, Boor, Boweni skeem, Broom, Celsiuse skaala, Cis-trans-isomeeria, D-elemendid, Dammaravaik, Düsproosium, Dekaan (süsivesinik), Derivatiseerimine, Desoksüriboos, Di-tert-butüüldikarbonaat, Dietüüleeter, Dioksaan, Divesinik, Dopamiin, Elastne järelmõju, Elavhõbe, Erbium, Etaan, Etanool, Etüülatsetaat, Etüleen, Euroopium, Fassaad, Füüsika mõisteid, ... Laienda indeks (195 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatomvõre

Teemandi kristallvõre Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Aatomvõre

Abietiinhape

pisi Abietiinhape (sõna moodustamisel on kasutatud ladina sõna abies 'nulg'; molekulivalem C19H29COOH) on vaikhapete hulka kuuluv keemiline aine, üks tähtsamaid vaikhappeid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Abietiinhape

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Vaata Sulamistemperatuur ja Adeniin

Adipiinhape

thumb Adipiinhape ehk adiphape ehk 1,6-heksaandihape ehk heksaandihape ehk 1,4-butaandikarboksüülhape (toidulisaainena E 355) on karboksüülhapete hulka kuuluv keemiline aine.

Vaata Sulamistemperatuur ja Adipiinhape

Aine omadused

Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.

Vaata Sulamistemperatuur ja Aine omadused

AISI-317

AISI-317 (AISI-317L) on austeniitse struktuuriga korrosioonikindel roostevaba teras.

Vaata Sulamistemperatuur ja AISI-317

Alkaanid

Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.

Vaata Sulamistemperatuur ja Alkaanid

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.

Vaata Sulamistemperatuur ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Alumiiniumkloriid

Alumiiniumkloriid on alumiiniumi ja kloori ühend, mille keemiline valem on AlCl3.

Vaata Sulamistemperatuur ja Alumiiniumkloriid

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ammoniaak

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Vaata Sulamistemperatuur ja Analüütiline keemia

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Vaata Sulamistemperatuur ja Andesiit

Antimon

Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.

Vaata Sulamistemperatuur ja Antimon

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Vaata Sulamistemperatuur ja Arseen

Atseetanhüdriid

Atseetanhüdriid ehk etaanhappe anhüdriid (ka äädikhappe anhüdriid) on keemiline ühend valemiga (CH3CO) 2O, mille puhul tihti kasutatav lühend on Ac2O.

Vaata Sulamistemperatuur ja Atseetanhüdriid

Atsetüülkloriid

Atsetüülkloriid on orgaaniline aine äädikhappe kloroanhüdriid keemilise valemiga CH3COCl (lühend AcCl).

Vaata Sulamistemperatuur ja Atsetüülkloriid

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Vaata Sulamistemperatuur ja Atsetüleen

Ümberkristallimine

Ümberkristallimine ehk ümberkristalliseerimine ehk ümberkristallisatsioon on orgaanilises keemias üks peamisi meetodeid tahkete ainete puhastamiseks.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ümberkristallimine

Üterbium

Üterbium (sümbol Yb) on keemiline element järjekorranumbriga 70.

Vaata Sulamistemperatuur ja Üterbium

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Vaata Sulamistemperatuur ja Baarium

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Vaata Sulamistemperatuur ja Benseen

Bensoüülperoksiid

Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2).

Vaata Sulamistemperatuur ja Bensoüülperoksiid

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Berüllium

Bifenüül

Bifenüül Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.

Vaata Sulamistemperatuur ja Bifenüül

Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5.

Vaata Sulamistemperatuur ja Boor

Boweni skeem

Boweni skeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.

Vaata Sulamistemperatuur ja Boweni skeem

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Vaata Sulamistemperatuur ja Broom

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Vaata Sulamistemperatuur ja Celsiuse skaala

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Vaata Sulamistemperatuur ja Cis-trans-isomeeria

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Vaata Sulamistemperatuur ja D-elemendid

Dammaravaik

Dammaravaik, ka dammarvaik on kollakas kuni pruunikas vaik, mida saadakse peamiselt Indias ja Malai saarestikus kasvavatelt šooreapuudelt, kaksiktiibviljaliste (Dipterocarpaceae) kuuluvatest lehtpuude perekondadest Shorea ja Hopea.

Vaata Sulamistemperatuur ja Dammaravaik

Düsproosium

Düsproosium (sümbol Dy) on keemiline element järjekorranumbriga 66.

Vaata Sulamistemperatuur ja Düsproosium

Dekaan (süsivesinik)

Graafiline struktuurivalem Dekaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kümme süsinikuaatomit.

Vaata Sulamistemperatuur ja Dekaan (süsivesinik)

Derivatiseerimine

Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.

Vaata Sulamistemperatuur ja Derivatiseerimine

Desoksüriboos

2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Vaata Sulamistemperatuur ja Desoksüriboos

Di-tert-butüüldikarbonaat

Di-tert-butüüldikarbonaat (molekulvalem C10H18O5, lühend Boc2O) on orgaanilises sünteesis tihti kasutatav reagent.

Vaata Sulamistemperatuur ja Di-tert-butüüldikarbonaat

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Vaata Sulamistemperatuur ja Dietüüleeter

Dioksaan

thumb thumb 1,4-dioksaan ehk dioksaan ehk 1,4-dioksütsükloheksaan ehk 1,4-dietüleendioksiid ehk dietüleendioksiid ehk dietüleeneeter on alitsükliline dieeter, heterotsükliline orgaaniline ühend.

Vaata Sulamistemperatuur ja Dioksaan

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Vaata Sulamistemperatuur ja Divesinik

Dopamiin

Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Vaata Sulamistemperatuur ja Dopamiin

Elastne järelmõju

Elastne järelmõju on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab elastse deformatsiooni muutumist ajas.

Vaata Sulamistemperatuur ja Elastne järelmõju

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Vaata Sulamistemperatuur ja Elavhõbe

Erbium

Erbium (sümbol Er) on keemiline element järjekorranumbriga 68.

Vaata Sulamistemperatuur ja Erbium

Etaan

Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.

Vaata Sulamistemperatuur ja Etaan

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Vaata Sulamistemperatuur ja Etanool

Etüülatsetaat

Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.

Vaata Sulamistemperatuur ja Etüülatsetaat

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Vaata Sulamistemperatuur ja Etüleen

Euroopium

Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.

Vaata Sulamistemperatuur ja Euroopium

Fassaad

Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.

Vaata Sulamistemperatuur ja Fassaad

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Vaata Sulamistemperatuur ja Füüsika mõisteid

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Vaata Sulamistemperatuur ja Füüsikalised omadused

Fluss

Fluss on väga madala sulamistäpiga fritt.

Vaata Sulamistemperatuur ja Fluss

Folaat

Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Vaata Sulamistemperatuur ja Folaat

Foolhape

Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.

Vaata Sulamistemperatuur ja Foolhape

Frittimine

Frittimine on glasuuride ja emailide valmistamise esimene etapp, mille käigus pulbersegu kuumutatakse kõrgel temperatuuril klaasjaks massiks.

Vaata Sulamistemperatuur ja Frittimine

Furaan

Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.

Vaata Sulamistemperatuur ja Furaan

Gaasipõleti

Gaasipõleti on gaaskütusega (näiteks atsetüleen, maagaas või propaan) seade (põleti) peamiselt kuumutamiseks vajaliku leegi tekitamiseks.

Vaata Sulamistemperatuur ja Gaasipõleti

Gadoliinium

Gadoliinium (sümbol Gd) on keemiline element järjekorranumbriga 64, lantanoid ja haruldane muldmetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Gadoliinium

Gallium

Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.

Vaata Sulamistemperatuur ja Gallium

Galliumarseniid

Galliumarseniidi kristall Galliumarseniidi kristallvõre Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtmaterjal, mis koosneb võrdsest kogusest galliumist ja arseenist.

Vaata Sulamistemperatuur ja Galliumarseniid

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Vaata Sulamistemperatuur ja Germaanium

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Vaata Sulamistemperatuur ja Guaniin

Hafnium

Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.

Vaata Sulamistemperatuur ja Hafnium

Hüdrasiin

Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.

Vaata Sulamistemperatuur ja Hüdrasiin

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Vaata Sulamistemperatuur ja Hüdriidid

Hõõrdkeevitus

pisi Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mille leiutas aastal 1991 TWI (The Welding Institute).

Vaata Sulamistemperatuur ja Hõõrdkeevitus

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Vaata Sulamistemperatuur ja Hõbe

Hõbejodiid

Hõbejodiid Hõbejodiid on sool, mille valem on AgI.

Vaata Sulamistemperatuur ja Hõbejodiid

Holmium

Holmium (sümbol Ho) on keemiline element järjekorranumbriga 67.

Vaata Sulamistemperatuur ja Holmium

Indium

Indium on keemiline element number 49, metall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Indium

Indool

pisi pisi pisi Indool ehk 1H-indool ehk bensopürrool ehk 2-3-bensopürrool ehk 1-bensasool ehk ketool on amiinide hulka kuuluv heterotsükliline kondenseeritud aromaatne ühend üldvalemiga C8H7N.

Vaata Sulamistemperatuur ja Indool

Inkongruentne sulamine

Inkongruentne sulamine on sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest.

Vaata Sulamistemperatuur ja Inkongruentne sulamine

Ioonmootor

NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ioonmootor

Ioonne vedelik

1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ioonne vedelik

Ioonsed ained

Ioonsed ained on ained, mille kristallvõre osakesed on valdavalt seotud ioonilise sidemega.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ioonsed ained

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Vaata Sulamistemperatuur ja Iriidium

Isopreen

pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.

Vaata Sulamistemperatuur ja Isopreen

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Vaata Sulamistemperatuur ja Jood

Joodis

Joodis Stannol'i joodis Joodis on metallisulam, millega liidetakse metallist või metalliseeritud detaile temperatuuril.

Vaata Sulamistemperatuur ja Joodis

Joosu savimaardla

Joosu savimaardla on savimaardla Põlva maakonnas Põlva vallas.

Vaata Sulamistemperatuur ja Joosu savimaardla

Jootmine

trükkplaadil Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite.

Vaata Sulamistemperatuur ja Jootmine

Kaadmium

Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaadmium

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaalium

Kaaliumkarbonaat

pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkloriid

220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaaliumkloriid

Kaaliumnitraat

Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaaliumnitraat

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaksikside

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaltsium

Kaltsiumkloriid

Kaltsiumkloriid on soolade klassi kuuluv kaltsiumi ja kloori ühend, keemilise valemiga CaCl2.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaltsiumkloriid

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kaltsiumoksiid

Kampol

Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kampol

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Vaata Sulamistemperatuur ja Karbiidid

Karbiidset päritolu süsinik

Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.

Vaata Sulamistemperatuur ja Karbiidset päritolu süsinik

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Vaata Sulamistemperatuur ja Keemia mõisteid

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Vaata Sulamistemperatuur ja Keemiline aine

Keemiline analüüs

Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.

Vaata Sulamistemperatuur ja Keemiline analüüs

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Vaata Sulamistemperatuur ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Vaata Sulamistemperatuur ja Keraamika

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Vaata Sulamistemperatuur ja Klaas

Klaasjas süsinik

Klaasja süsiniku varras Klaasjast süsinikust "paadikesed" Klaasjas süsinik ehk klaassüsinik on mittegrafitiseeruv süsiniku allotroop, millel on nii grafiidi kui ka keraamika omadusi.

Vaata Sulamistemperatuur ja Klaasjas süsinik

Klassikaline keemiline analüüs

Klassikaline keemiline analüüs (ehk traditsiooniline keemiline analüüs) tähendab ainete koostise uurimist meetoditega, mis on välja arenenud koos keemia arenguga ja on kergesti teostatavad lihtsate vahenditega.

Vaata Sulamistemperatuur ja Klassikaline keemiline analüüs

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kloor

Kloroform

Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kloroform

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Vaata Sulamistemperatuur ja Koobalt

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kroom

Ksenoon

Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ksenoon

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kuld

Kvalitatiivne analüüs

Analüütilises keemias tähendab kvalitatiivne analüüs aine identifitseerimist, selle struktuuri või koostisosade olemuse kindlakstegemist.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kvalitatiivne analüüs

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Vaata Sulamistemperatuur ja Kvarts

Lantaan

Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Lantaan

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Vaata Sulamistemperatuur ja Lantanoidid

Lavrentsium

Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103.

Vaata Sulamistemperatuur ja Lavrentsium

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Vaata Sulamistemperatuur ja Lämmastik

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Vaata Sulamistemperatuur ja Lämmastikhape

Lükopeen

Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.

Vaata Sulamistemperatuur ja Lükopeen

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Vaata Sulamistemperatuur ja Leelismuldmetallid

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Liitium

Liitiumhüdroksiid

Liitiumhüdroksiid on keemiline ühend valemiga LiOH.

Vaata Sulamistemperatuur ja Liitiumhüdroksiid

Luteetsium

Luteetsium (sümbol Lu) on keemiline element järjekorranumbriga 71.

Vaata Sulamistemperatuur ja Luteetsium

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Vaata Sulamistemperatuur ja Magma

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Vaata Sulamistemperatuur ja Magneesium

Magneesiumkloriid

220px 220px Magneesiumkloriid on keemiline aine valemiga MgCl2.

Vaata Sulamistemperatuur ja Magneesiumkloriid

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Vaata Sulamistemperatuur ja Mangaan

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Merevaik

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Vaata Sulamistemperatuur ja Merkuur

Messing

Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.

Vaata Sulamistemperatuur ja Messing

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Vaata Sulamistemperatuur ja Metaan

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Vaata Sulamistemperatuur ja Metallid

Metanaal

Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.

Vaata Sulamistemperatuur ja Metanaal

Metüleenkloriid

Diklorometaani struktuurivalem Diklorometaani molekuli mudel Metüleenkloriid ehk diklorometaan on orgaaniline ühend, mida kasutatakse väga laialdaselt lahustina.

Vaata Sulamistemperatuur ja Metüleenkloriid

Mokume-gane

Mokume-gane (jaapani keeles 木目金 'puidu kuldne silm'; 木.

Vaata Sulamistemperatuur ja Mokume-gane

Molübdeen

Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.

Vaata Sulamistemperatuur ja Molübdeen

N-bromosuksiinimiid

N-bromosuksiinimiid on orgaanilises keemias broomimiseks kasutatav reagent.

Vaata Sulamistemperatuur ja N-bromosuksiinimiid

N-butüülliitium

N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel.

Vaata Sulamistemperatuur ja N-butüülliitium

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatrium

Naatriumatsetaat

Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatriumatsetaat

Naatriumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatriumhüdroksiid

Naatriumioonaku

Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatriumioonaku

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatriumkloriid

Naatriumsulfaat

Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatriumsulfaat

Naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naatriumvesinikkarbonaat

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Vaata Sulamistemperatuur ja Nafta

Naftaleen

Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.

Vaata Sulamistemperatuur ja Naftaleen

Nanoosake

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.

Vaata Sulamistemperatuur ja Nanoosake

Nanotraat

Elektrokeemiliselt alumiiniumoksiidi sisse sünteesitud hõbedast traadid, mis on loodud uuritakse nende võimalikke rakendusi sensorite valmistamisel. Pilt: Maido Merisalu / Tartu Ülikool Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“).

Vaata Sulamistemperatuur ja Nanotraat

Neodüüm

Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Neodüüm

Neoon

Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.

Vaata Sulamistemperatuur ja Neoon

Neptuunium

Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93.

Vaata Sulamistemperatuur ja Neptuunium

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Vaata Sulamistemperatuur ja Nikkel

Nikotiin

kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.

Vaata Sulamistemperatuur ja Nikotiin

Nioobium

pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.

Vaata Sulamistemperatuur ja Nioobium

Nitroglütseriin

Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.

Vaata Sulamistemperatuur ja Nitroglütseriin

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Vaata Sulamistemperatuur ja Normaaltingimused

Oliviin

Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Vaata Sulamistemperatuur ja Oliviin

Orgaaniline analüüs

Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Orgaaniline analüüs

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Vaata Sulamistemperatuur ja Orgaaniline keemia

Orgaanilised pooljuhid

Orgaanilised pooljuhid on pooljuhi omadustega orgaanilised materjalid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Orgaanilised pooljuhid

Osmium

pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.

Vaata Sulamistemperatuur ja Osmium

Osoon

Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Vaata Sulamistemperatuur ja Osoon

Palderjanhape

Palderjanhape ehk pentaanhape (ehk butaan-1-karboksüülhape) on karboksüülhapete klassi kuuluv keemiline aine valemiga C4H9COOH.

Vaata Sulamistemperatuur ja Palderjanhape

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Vaata Sulamistemperatuur ja Pallaadium

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Vaata Sulamistemperatuur ja Päikesesüsteemi teke ja areng

Püridiin

Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.

Vaata Sulamistemperatuur ja Püridiin

Püridoksiin

Püridoksiini struktuurvalem Püridoksiin on ühend, mis on üks kolmest (lisaks püridoksaalile ja püridoksamiinile) B6-vitamiini esinemisvormist.

Vaata Sulamistemperatuur ja Püridoksiin

Piimhape

L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.

Vaata Sulamistemperatuur ja Piimhape

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Vaata Sulamistemperatuur ja Plii

Pliiaku

Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.

Vaata Sulamistemperatuur ja Pliiaku

Plutoonium

Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.

Vaata Sulamistemperatuur ja Plutoonium

PMMA

PMMA (polümetüülmetakrülaat) ehk akrüülklaas (triviaalne nimetus) on läbipaistev jäik termoplastne materjal laialdaselt kasutatud purunemiskindla tavalise klaasi asendusena.

Vaata Sulamistemperatuur ja PMMA

Polümeeride keemia

Polümeeride keemia on keemia haru, mis tegeleb polümeeride ja makromolekulide sünteesi ja omaduste uurimisega.

Vaata Sulamistemperatuur ja Polümeeride keemia

Praseodüüm

Praseodüüm (sümbol Pr) on keemiline element järjekorranumbriga 59, haruldane muldmetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Praseodüüm

Propüleenglükool

pisi pisi pisi pisi Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool; keemiline nimetus propaan-1,2-diool) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine.

Vaata Sulamistemperatuur ja Propüleenglükool

Protaktiinium

Protaktiinium on keemiline element järjenumbriga 91.

Vaata Sulamistemperatuur ja Protaktiinium

Puriin

Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.

Vaata Sulamistemperatuur ja Puriin

Raadium

Raadium on element järjekorranumbriga 88.

Vaata Sulamistemperatuur ja Raadium

Rasvhapped

Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.

Vaata Sulamistemperatuur ja Rasvhapped

Ratsemaat

Ratsemaat ehk ratseemiline segu on kiraalsete isomeersete molekulide (enantiomeeride) segu võrdsetes hulkades.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ratsemaat

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Sulamistemperatuur ja Raud

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Vaata Sulamistemperatuur ja Räni

Reenium

Reenium on element järjekorranumbriga 75.

Vaata Sulamistemperatuur ja Reenium

RepRap

RepRap versioon 1.0 (Darwin) RepRap versioon 2.0 (Mendel)http://vimeo.com/6865848 Mendeli videotutvustus (ingl. k) RepRap (lühend ingliskeelsest mõistest replicating rapid prototyper) on projekt, mille eesmärgiks on välja töötada 3D-printer, mis suudab iseenda komponente valmistada.

Vaata Sulamistemperatuur ja RepRap

Rivanool

Etakridiinlaktaat Rivanool ehk etakridiinlaktaat (Aethacridini lactas) on antiseptiline kollakas-oranžikas vees raskesti lahustuv kristalliline pulber, mille sulamistemperatuur on 226 °C.

Vaata Sulamistemperatuur ja Rivanool

Roodium

Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.

Vaata Sulamistemperatuur ja Roodium

Roomavus

Roomavus on tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu.

Vaata Sulamistemperatuur ja Roomavus

Rubiidium

Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37.

Vaata Sulamistemperatuur ja Rubiidium

Ruteenium

Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.

Vaata Sulamistemperatuur ja Ruteenium

Salitsüülalkohol

pisi Salitsüülalkohol ehk saligeniin ehk 2-hüdroksübensüülalkohol ehk 2-metüloolfenool on üks hüdroksübensüülalkoholide ehk metüloolfenoolide hulka kuuluv orgaaniline ühend.

Vaata Sulamistemperatuur ja Salitsüülalkohol

Samaarium

Samaarium (sümbol Sm) on keemiline element järjekorranumbriga 62, haruldane muldmetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Samaarium

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Vaata Sulamistemperatuur ja Süsinik

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Seleen

Siirdemetallid

Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.

Vaata Sulamistemperatuur ja Siirdemetallid

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Vaata Sulamistemperatuur ja Soolad

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Vaata Sulamistemperatuur ja Strontsium

Struktuuriisomeer

Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.

Vaata Sulamistemperatuur ja Struktuuriisomeer

Suhkruklaas

Suhkruklaas on suhkru sulatamisel saadav viskoosne kuuma klaasi sarnane materjal, mida saab mitmeti vormida: venitada, voolida ja puhuda.

Vaata Sulamistemperatuur ja Suhkruklaas

Sulailm

Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.

Vaata Sulamistemperatuur ja Sulailm

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Vaata Sulamistemperatuur ja Sulam

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.

Vaata Sulamistemperatuur ja Sulamine

Tallium

Tallium Tallium (lühend Tl) on element järjekorranumbriga 81.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tallium

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tantaal

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Vaata Sulamistemperatuur ja Teemant

Tehneetsium

Tehneetsium on keemiline element järjenumbriga 43.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tehneetsium

Terbium

Terbium (sümbol Tb) on keemiline element järjekorranumbriga 65, lantanoid ja haruldane muldmetall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Terbium

Testosteroon

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Vaata Sulamistemperatuur ja Testosteroon

Tetraetüülplii

Tetraetüülplii on metallorgaaniliste ühendite klassi kuuluv väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mis on eelkõige tuntud bensiini lisandina.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tetraetüülplii

Tetrahüdrofuraan

Tetrahüdrofuraan (THF, tetrametüleenoksiid, tetravesinikfuraan, IUPACi nimetus oksolaan) on heterotsükliline orgaaniline ühend, täpsemini tsükliline eeter.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tetrahüdrofuraan

Tetraklorometaan

Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tetraklorometaan

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tina

Tinuline

Tinuline on tinast või tina ja plii sulamist valmistatud nelinurkne rõivakaunistusnaast.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tinuline

Titaan

Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.

Vaata Sulamistemperatuur ja Titaan

Titan

Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.

Vaata Sulamistemperatuur ja Titan

Tolueen

Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tolueen

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.

Vaata Sulamistemperatuur ja Toorium

Transrasvad

Transrasvad Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid.

Vaata Sulamistemperatuur ja Transrasvad

Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tsüaan

Tsükloheksanool

thumb Tsükloheksanool ehk heksahüdrofenool on tsükliline alkohol, mille keemiline valem on.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tsükloheksanool

Tsüklohekseen

Tsüklohekseeni struktuurivalemid Tsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C6H10) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tsüklohekseen

Tsüklopentadieen

Tsüklopentadieen on orgaaniline ühend molekulivalemiga C5H6.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tsüklopentadieen

Tseerium

pisi pisi Tseerium (sümbol Ce) on keemiline element järjenumbriga 58.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tseerium

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tselluloos

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tsink

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tsirkoonium

Tuulium

Tuulium (sümbol Tm) on keemiline element järjenumbriga 69.

Vaata Sulamistemperatuur ja Tuulium

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Vaata Sulamistemperatuur ja Uraan

Vahad

Vahad on aineklass estrite rühmast.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vahad

Vaik

Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vaik

Vanaadium

Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vanaadium

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vask

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Vaata Sulamistemperatuur ja Väärisgaasid

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Vaata Sulamistemperatuur ja Väävel

Vändra klaasivabrik

Vändra klaasivabrik oli klaasivabrik Pärnu maakonnas Võidulas Vana-Vändra mõisa alal.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vändra klaasivabrik

Värviline metallurgia

Värviline metallurgia on teadus- ja tööstusharu, mis erinevalt mustmetallurgiast uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja selle sulamite.

Vaata Sulamistemperatuur ja Värviline metallurgia

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vesi

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vesinik

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vesinikside

Viinhape

Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.

Vaata Sulamistemperatuur ja Viinhape

Vinüülkloriid

Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vinüülkloriid

Vismut

Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vismut

Vulkaaniline kaar

Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vulkaaniline kaar

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Vaata Sulamistemperatuur ja Vulkanism

1,2-dikloroetaan

1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.

Vaata Sulamistemperatuur ja 1,2-dikloroetaan

1,3-butadieen

1,3-butadieeni struktuurivalem 1,3-butadieen (IUPAC-i nomenklatuuris but-1,3-dieen) ehk divinüül ehk vinüületüleen on konjugeerunud dieen keemilise valemiga CH2.

Vaata Sulamistemperatuur ja 1,3-butadieen

2-metüül-2-buteen

2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.

Vaata Sulamistemperatuur ja 2-metüül-2-buteen

3-hüdroksübensüülalkohol

3-hüdroksübensüülalkohol 3-hüdroksübensüülalkohol on hüdroksübensüülalkoholide hulka kuuluv orgaaniline ühend, metaisomeer.

Vaata Sulamistemperatuur ja 3-hüdroksübensüülalkohol

4-hüdroksübensüülalkohol

4-hüdroksübensüülalkohol 4-hüdroksübensüülalkohol on hüdroksübensüülalkoholide hulka kuuluv orgaaniline ühend, paraisomeer.

Vaata Sulamistemperatuur ja 4-hüdroksübensüülalkohol

Tuntud ka kui Sulamispunkt, Sulamistäpp.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika