Sisukord
Astja
Astja (ka astjas, asten, lõunaeesti murdes tiin) on harilikult kolme madala jalaga silinderjas või ülespoole kitsenev ja kaanega kaetav puunõu.
Vaata Taar ja Astja
Äio
Äio on taarausu unejumalus, Taari abiline.
Vaata Taar ja Äio
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Vaata Taar ja Eesti rahvausund
Kali
Klaas kalja Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.
Vaata Taar ja Kali
Lass
Lass (Lääne- ja Kesk-Eesti murdes punts, Saaremaal lähker) on väike puunõu, millel on mõlemas otsas ümmargused põhjad ja küljel prundiava, lisaks väike õhuauk.
Vaata Taar ja Lass
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Vaata Taar ja Maausk
Märss
Märss on kasetohust või niinest punutud seljapaun või seljakott, mille kotiava sulgeb kolmnurkne allakäänatav osa (nimetatakse lakaks)Eesti keele seletav sõnaraamat, mis otsapidi köideti lakapaelaga puupööra külge.
Vaata Taar ja Märss
Oode
Oode (ka vahepaluke, Saaremaal kannatis, läänemurdes põlas) on kerge eine (enne tugevamat söögikorda).
Vaata Taar ja Oode
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Vaata Taar ja Tharapita