Kiiremini kui brauser!
173 suhted: Aastaaberratsioon, Aastaparallaks, Aberratsioon, Aberratsioon (astronoomia), Absoluutne kiirus, Afeel, Aja mõõtmine, Akretsioon, Albeedo, Alinda-tüüpi asteroidid, Almukantaraat, Alvareze hüpotees, Apsiid (astronoomia), Aristoteles, Asteroid, Astrofüüsika, Astrolaab, Astroloogia, Astronavigatsioon, Astronoomia, Astronoomia ajalugu, Astronoomiamärgid, Astronoomiariistad, Astronoomiline vaatlus, Astrospektroskoopia, Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium, Üheksas planeet, Öö, Ceres (kääbusplaneet), Charon (kuu), Cupola, DART, Dawn, Deklinatsioon, Diferentsiaalvõrrand, Dogmadeta teadus, Ekliptilised koordinaadid, Eksootiline täht, Ekvaator, Enchiridion (Augustinus), Ennustamine, Europa, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Fotogramm-meetria, Galaktika, Geoloog, Geoloogia, Gloobus, Gravitatsioonilääts, Haumea (kääbusplaneet), ..., Häiritus, Hämarik, Heliofüüsika, Hiina astroloogia, Horoskoop, Hulkurplaneet, Hypatia, Igavese valguse tipp, Impaktstruktuur, Induktiivne loogika, Infrapunaastronoomia, Io (kuu), Ionosfäär, Isaac Newton, Johann Daniel Titius, Johannes Kepler, Jupiter, Kaart, Kääbusplaneet, Kärdla kraater, Kõrgus (astronoomia), Keha, Kepleri seadused, Kiirgusvöönd, Kinnistäht, Komeet, Kompass, Kosmoloogia, Kosmos, Kosmose koloniseerimine, Kosmoseaparaat, Kosmoseõigus, Kosmoselennu mõju inimesele, Kosmoseobservatoorium, Kosmosesond, Kuiperi vöö, Kulminatsioon (astronoomia), Kultuuriteadus ja loodusteadus, Kuu (astroloogia), Kuumeteoriit, Kvadrant (astronoomia), Laamtektoonika, Logaritm, Looded, Loojang, Maa, Maa (täpsustus), Maa kuju, Maa pöörlemine, Maandur (kosmoseaparaat), Maaväline elu, Magnetosfäär, Marsi maasarnastamine, Merefüüsika, Merkuur, Meteoorivool, Morfoloogia (täpsustus), Muusika, Muutumine, New Horizons, Nikolai Kozõrev, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Panspermia, Päike (astroloogia), Päikesesüsteem, Päikesesüsteemi teke ja areng, Päikesesüsteemi väikekeha, Periheel, Philolaos, Plancki täht, Planeedi definitsioon, Planeet, Planeet X, Planeetos, Planetaarium, Planetoloogia, Pruun kääbus, Ptolemaios, Quaoar, Raadioastronoomia, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Rāhu (budism), Röntgenastronoomia, Roche'i piir, Sakraalarhitektuur, Sündmuste horisont, Schwarzschildi meetrika, Seniitkaugus, Sfääriline astronoomia, Sideeriline periood, SMACS J0723.3–7327, Spektrijoon, Stereograafiline projektsioon, Stonehenge, Suur Tõmbaja, Taevakeha, Taevakehade loend, Taevakoordinaatide süsteem, Taevasfäär, Tartu Tähetorni kalender, Tähekompass, Tähesuurus, Täht (astronoomia), Tõus, Tehiskaaslane, Teoloogia summa Ia q. 22, The Human Condition, Tunninurk, Uraan (planeet), Valge, Valge auk, Varjutus, Vulkaan, Vulkaaniline materjal, William Herschel, William Huggins, WMAP, (528219) 2008 KV42, 2003 QQ47, 2003 SQ222, 90377 Sedna. Laienda indeks (123 rohkem) »
Aastaaberratsioon
Aastaaberratsioon on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) aberratsioon, mis sõltub Maa tiirlemisest ümber Päikese.
Uus!!: Taevakeha ja Aastaaberratsioon · Näe rohkem »
Aastaparallaks
Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.
Uus!!: Taevakeha ja Aastaparallaks · Näe rohkem »
Aberratsioon
Aberratsioon on hälve, kõrvalekalle.
Uus!!: Taevakeha ja Aberratsioon · Näe rohkem »
Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.
Uus!!: Taevakeha ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Absoluutne kiirus
Absoluutseks kiirus on keha liikumise kiirus teatava eelistatud (paigalolevaks peetava) taustsüsteemi suhtes.
Uus!!: Taevakeha ja Absoluutne kiirus · Näe rohkem »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Taevakeha ja Afeel · Näe rohkem »
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Uus!!: Taevakeha ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »
Akretsioon
"Akretsioon" (ladina sõnast accretio 'külgekasv') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Taevakeha ja Akretsioon · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Taevakeha ja Albeedo · Näe rohkem »
Alinda-tüüpi asteroidid
Alinda-tüüpi asteroidid on asteroidide rühm, millel orbiidi pikem pooltelg on umbes 2,5 astronoomilist ühikut ning orbiidi ekstsentrilisus on umbes 0,4...0,65.
Uus!!: Taevakeha ja Alinda-tüüpi asteroidid · Näe rohkem »
Almukantaraat
Almukantaraat ehk asimutaalring ehk almukantaar on horisondiga paralleelne, kujuteldav ringjoon taevakeha või Maa pinnal.
Uus!!: Taevakeha ja Almukantaraat · Näe rohkem »
Alvareze hüpotees
Alvareze hüpotees väidab, et dinosauruste ja paljude teiste liikide massilise väljasuremise Kriidi ajastu lõpul põhjustas kokkupõrge suure meteoroidiga.
Uus!!: Taevakeha ja Alvareze hüpotees · Näe rohkem »
Apsiid (astronoomia)
Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.
Uus!!: Taevakeha ja Apsiid (astronoomia) · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Taevakeha ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Taevakeha ja Asteroid · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Taevakeha ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astrolaab
16. sajandist pärit astrolaab 18. sajandist pärit astrolaab lahtivõetuna Astrolaab (.
Uus!!: Taevakeha ja Astrolaab · Näe rohkem »
Astroloogia
Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.
Uus!!: Taevakeha ja Astroloogia · Näe rohkem »
Astronavigatsioon
Astronavigatsioon on vee- või õhusõiduki, kosmoselaeva vms asukoha ja kursi määramine taevakehade asendi järgi.
Uus!!: Taevakeha ja Astronavigatsioon · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Taevakeha ja Astronoomia · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Taevakeha ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Astronoomiamärgid
Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.
Uus!!: Taevakeha ja Astronoomiamärgid · Näe rohkem »
Astronoomiariistad
teleskoobi liike. Selle refraktori objektiivi diameeter on 50 cm. Refraktor asub Prantsusmaal Nice'i observatooriumis Astronoomiariistad on peamiselt astronoomiaobservatooriumides paiknevad riistad ja nende manused (aksessuaarid) ning seadmed, millega määratakse taevakehade asendit (koordinaate), liikumist, keemilist koostist ja füüsikalist olekut ning astronoomilist aega.
Uus!!: Taevakeha ja Astronoomiariistad · Näe rohkem »
Astronoomiline vaatlus
Rahvusvaheline kosmosejaam Rõuge Suurjärve kohal. Sellise hetke pildile jäädvustamiseks on vaja väga täpselt teada, millal ja kus vaadeldav objekt nähtavale ilmub Astronoomiline vaatlus on taevakehade või teiste astronoomiliste objektide asukoha ja seisundi teaduslik vaatlus.
Uus!!: Taevakeha ja Astronoomiline vaatlus · Näe rohkem »
Astrospektroskoopia
Astrospektroskoopia on astrofüüsika vaatlusmeetod, mille põhiülesanne on taevakehade uurimine neilt tuleva kiirguse spektraalanalüüsi kaudu.
Uus!!: Taevakeha ja Astrospektroskoopia · Näe rohkem »
Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium
Vaade observatooriumile postmargil Şamaxı Naşīr ad-Dīn Ţūsī nimeline astrofüüsikaobservatoorium (aserbaidžaani keeles Nəsirəddin Tusi adına Şamaxı Astrofizika Rəsədxanası) on observatoorium Aserbaidžaanis umbes 144 km kaugusel Bakuust loodes ja 22 km Şamaxıst põhja pool.
Uus!!: Taevakeha ja Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium · Näe rohkem »
Üheksas planeet
Planeet üheksa (ka üheksas planeet) on oletuslik suur planeet päikesesüsteemi äärealadel.
Uus!!: Taevakeha ja Üheksas planeet · Näe rohkem »
Öö
Satelliidipilt ööst. Montaaž eri aegadel tehtud satelliidipiltidest Öö on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinna punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike) horisondist allpool.
Uus!!: Taevakeha ja Öö · Näe rohkem »
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Uus!!: Taevakeha ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Charon (kuu)
Charon on ümber Pluuto tiirlev taevakeha, Pluuto suurim kaaslane.
Uus!!: Taevakeha ja Charon (kuu) · Näe rohkem »
Cupola
Cupola Cupola sisemus Cupola on Rahvusvahelise kosmosejaama vaatlusmoodul.
Uus!!: Taevakeha ja Cupola · Näe rohkem »
DART
Katse animatsioon Double Asteroid Redirection Test (DART) on NASA missioon, millega katsetati, kas taevakeha oleks võimalik kursilt kõrvale lükata seda kosmoseaparaadiga rammides.
Uus!!: Taevakeha ja DART · Näe rohkem »
Dawn
Dawn oli NASA kosmosesond, mille eesmärgiks oli uurida asteroid Vestat ja kääbusplaneeti Cerest.
Uus!!: Taevakeha ja Dawn · Näe rohkem »
Deklinatsioon
Deklinatsioon on kõrvalekalle, hälve, kääne.
Uus!!: Taevakeha ja Deklinatsioon · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Taevakeha ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Dogmadeta teadus
"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrake'i raamat.
Uus!!: Taevakeha ja Dogmadeta teadus · Näe rohkem »
Ekliptilised koordinaadid
Ekliptilised koordinaadid on taevasfääri sfäärkoordinaadid, mille põhisuurring on ekliptika ning poolused ekliptika põhja- ja lõunapoolus.
Uus!!: Taevakeha ja Ekliptilised koordinaadid · Näe rohkem »
Eksootiline täht
Eksootiline täht (inglise keeles exotic star) on hüpoteetiline kompaktne astronoomiline objekt, mis koosneb mitte ainult elektronidest, prootonitest, neutronitest ja müüonidest, nagu tavalised tähed ja neutrontähed, vaid ka muud liiki ainetest.
Uus!!: Taevakeha ja Eksootiline täht · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Taevakeha ja Ekvaator · Näe rohkem »
Enchiridion (Augustinus)
Enchiridion ad Laurentium (Käsiraamat Laurentiusele) ehk De fide, spe et caritate (Usust, lootusest ja armastusest) on Augustinuse teos.
Uus!!: Taevakeha ja Enchiridion (Augustinus) · Näe rohkem »
Ennustamine
Adèle Kindt "Ennustaja" (u 1835) Ennustamine on tulevikku ettevaatamise praktika, mille puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka üleloomulikeks peetavaid vahendeid.
Uus!!: Taevakeha ja Ennustamine · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Taevakeha ja Europa · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Taevakeha ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Fotogramm-meetria
Maastiku mudeli tegemine fotogramm-meetria abil Ukrainas uurimaks ühte endise kindluse asupaika Fotogramm-meetria ja RTI koolitusel osalejad Tallinna Niguliste kirikus keskaegset puuskulptuuri pildistamas Andres Uueni Tallinna Niguliste kirikus fotogramm-meetria ja RTI koolitusel 13.11.2019 Fotogramm-meetria on fotode (satelliidifotode, aerofotode ja maapinnalt või selle lähedalt tehtud fotode) abil objektide asendi, mõõtmete ja kuju määramine.
Uus!!: Taevakeha ja Fotogramm-meetria · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Taevakeha ja Galaktika · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Taevakeha ja Geoloog · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Taevakeha ja Geoloogia · Näe rohkem »
Gloobus
Olivier van Deuren, "Noor astronoom" (u 1685) Gloobus on sfäär, mille pinnal on kujutatud mõne sfäärilise taevakeha, tavaliselt Maa kaart.
Uus!!: Taevakeha ja Gloobus · Näe rohkem »
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Uus!!: Taevakeha ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »
Haumea (kääbusplaneet)
Haumea (sümbol) on Päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005.
Uus!!: Taevakeha ja Haumea (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Häiritus
Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.
Uus!!: Taevakeha ja Häiritus · Näe rohkem »
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Uus!!: Taevakeha ja Hämarik · Näe rohkem »
Heliofüüsika
Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.
Uus!!: Taevakeha ja Heliofüüsika · Näe rohkem »
Hiina astroloogia
Hiina astroloogia horoskoobiratas Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Uus!!: Taevakeha ja Hiina astroloogia · Näe rohkem »
Horoskoop
Horoskoop on astroloogias semiootiline skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse, näiteks inimese sünni hetkel.
Uus!!: Taevakeha ja Horoskoop · Näe rohkem »
Hulkurplaneet
Animeeritud video hulkurplaneedi CFBDSIR 2149-0403 liikumisest Hulkurplaneet on taevakeha, mis ei tiirle ühegi tähe ümber, vaid hulgub mööda maailmaruumi.
Uus!!: Taevakeha ja Hulkurplaneet · Näe rohkem »
Hypatia
Näitleja Mary Anderson Hypatia rollis (umbes 1900) Hypatia (kreeka keeles Υπατία; umbes 370 pKr Aleksandria – 415 pKr Aleksandria) oli antiikaegse Egiptuse matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Taevakeha ja Hypatia · Näe rohkem »
Igavese valguse tipp
Igavese valguse tipp (ingl a peak of eternal light (PEL)) on punkt Päikesesüsteemi taevakehal, mis pidevalt on päikesevalguses.
Uus!!: Taevakeha ja Igavese valguse tipp · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Taevakeha ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Uus!!: Taevakeha ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »
Infrapunaastronoomia
Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Taranteludust infrapunakiirguse lainealas VISTA teleskoop Infrapunaastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade infrapunakiirguses vaatluse ja uurimisega.
Uus!!: Taevakeha ja Infrapunaastronoomia · Näe rohkem »
Io (kuu)
Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.
Uus!!: Taevakeha ja Io (kuu) · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Taevakeha ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Taevakeha ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johann Daniel Titius
Johann Daniel Titius Johann Daniel Titius (õieti Tietz; 2. jaanuar 1729 Konitz, Preisimaa – 11. detsember 1796 Wittenberg) oli saksa astronoom, füüsik ja bioloog.
Uus!!: Taevakeha ja Johann Daniel Titius · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Taevakeha ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Taevakeha ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Uus!!: Taevakeha ja Kaart · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Taevakeha ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Taevakeha ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Kõrgus (astronoomia)
Kõrgus on taevakeha suuna ja matemaatilise horisondi vaheline nurk, mida horisondist ülalpool loetakse positiivseks (0 kuni 90o ja allpool negatiivseks (0 kuni -90o). Kõrgus on üks horisondilisi koordinaate.
Uus!!: Taevakeha ja Kõrgus (astronoomia) · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Taevakeha ja Keha · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Taevakeha ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kiirgusvöönd
Kiirgusvöönd (ka radiatsioonivöö(nd)) on suure ioniseeritud osakeste (plasma) kontsentratsiooniga ala mingi taevakeha ümber.
Uus!!: Taevakeha ja Kiirgusvöönd · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Taevakeha ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Taevakeha ja Komeet · Näe rohkem »
Kompass
18. sajandi asimuutiline kompass Hispaaniast Harilik nõelaga "kuiva" tüüpi kompass Kompass (keskld. compassus – 'ring', 'sirkel') on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari.
Uus!!: Taevakeha ja Kompass · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmos · Näe rohkem »
Kosmose koloniseerimine
Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kosmoseõigus
Kosmoseõigus on rahvusvahelise avaliku õiguse haru, mille eesmärk on luua võimalikult lihtsad ja selged reeglid riikidevahelise kosmoseteemalise suhtluse reguleerimiseks.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmoseõigus · Näe rohkem »
Kosmoselennu mõju inimesele
Kosmosesüstik orbiidil Kosmoselennud toovad kaasa inimestele mitmeid mõjusid.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmoselennu mõju inimesele · Näe rohkem »
Kosmoseobservatoorium
Hubble'i kosmoseteleskoop Kosmoseobservatoorium või kosmoseteleskoop on kosmoses asuv teleskoop, millega saab vaadelda kaugeid planeete, galaktikaid ja teisi taevakehi.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmoseobservatoorium · Näe rohkem »
Kosmosesond
Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.
Uus!!: Taevakeha ja Kosmosesond · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Taevakeha ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Kulminatsioon (astronoomia)
Kulminatsioon ehk haripunkt on taevakeha läbiminek taevameridiaanist.
Uus!!: Taevakeha ja Kulminatsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Kultuuriteadus ja loodusteadus
"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.
Uus!!: Taevakeha ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »
Kuu (astroloogia)
Kuu astroloogiline sümbol Kuu on astroloogias üks olulisemaid taevakehi, mõnes astroloogia harus kõige olulisem (nt selektiivne astroloogia, horaarastroloogia).
Uus!!: Taevakeha ja Kuu (astroloogia) · Näe rohkem »
Kuumeteoriit
Kuumeteoriit on Kuult pärinev meteoriit.
Uus!!: Taevakeha ja Kuumeteoriit · Näe rohkem »
Kvadrant (astronoomia)
Tycho Brahe kvadrant. Tycho Brahe istub keskel. Mõõtmise läbiviijast on näha ainult pea paremal äärel. Paremal all olev abiline teatab kelladelt loetud aja, vasakul all olev abiline märgib mõõtmistulemuse üles Kvadrandi valmistamise töötuba Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Kvadrant on ajalooline astronoomiline instrument, millega määrati taevakehade nurkkõrgusi ja asendit.
Uus!!: Taevakeha ja Kvadrant (astronoomia) · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Taevakeha ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Logaritm
Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.
Uus!!: Taevakeha ja Logaritm · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Taevakeha ja Looded · Näe rohkem »
Loojang
Päikeseloojang Võrtsjärve kohal Päikeseloojang Marsil Loojang ehk loojumine on taevakeha kadumine horisondi taha teise taevakeha pinnalt vaadelduna.
Uus!!: Taevakeha ja Loojang · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Taevakeha ja Maa · Näe rohkem »
Maa (täpsustus)
*Maa ehk maakera on päikesesüsteemi Päikesest kauguselt kolmas planeet.
Uus!!: Taevakeha ja Maa (täpsustus) · Näe rohkem »
Maa kuju
sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.
Uus!!: Taevakeha ja Maa kuju · Näe rohkem »
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Uus!!: Taevakeha ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »
Maandur (kosmoseaparaat)
Apollo 16 maandur Maandur on kosmoseaparaat, mis on mõeldud maandumiseks taevakehale.
Uus!!: Taevakeha ja Maandur (kosmoseaparaat) · Näe rohkem »
Maaväline elu
Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.
Uus!!: Taevakeha ja Maaväline elu · Näe rohkem »
Magnetosfäär
Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.
Uus!!: Taevakeha ja Magnetosfäär · Näe rohkem »
Marsi maasarnastamine
Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.
Uus!!: Taevakeha ja Marsi maasarnastamine · Näe rohkem »
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Uus!!: Taevakeha ja Merefüüsika · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Taevakeha ja Merkuur · Näe rohkem »
Meteoorivool
Leoniidide meteoorivool Modra observatooriumis 1998. aastal. Foto säriaeg oli 4 tundi. 1997. aasta leoniidide meteoorivool nähtuna kosmosest Meteoorivool on mingi taevakehaga (näiteks komeedi või asteroidiga) seotud meteooride nähtavale ilmumine.
Uus!!: Taevakeha ja Meteoorivool · Näe rohkem »
Morfoloogia (täpsustus)
Morfoloogia on üldiselt vormi või kuju uurimine, vahel ka vorm või kuju ise.
Uus!!: Taevakeha ja Morfoloogia (täpsustus) · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Taevakeha ja Muusika · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Taevakeha ja Muutumine · Näe rohkem »
New Horizons
New Horizons on NASA planeetidevaheline automaatjaam, mis uurib Pluutot, selle kaaslasi ja Kuiperi vööd.
Uus!!: Taevakeha ja New Horizons · Näe rohkem »
Nikolai Kozõrev
Nikolai Aleksandrovitš Kozõrev (vene Николай Александрович Козырев; 2. september (vana kalendri järgi 20. august) 1908 Peterburi – 27. veebruar 1983) oli vene astronoom.
Uus!!: Taevakeha ja Nikolai Kozõrev · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Taevakeha ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Taevakeha ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Panspermia
Panspermia Panspermia on hüpoteetiline elu levimine (eelkõige mikroorganismide kujul) universumis taevakehalt taevakehale.
Uus!!: Taevakeha ja Panspermia · Näe rohkem »
Päike (astroloogia)
Päikese astroloogiline sümbol Päike on taevakeha, mis kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.
Uus!!: Taevakeha ja Päike (astroloogia) · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Taevakeha ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Taevakeha ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi väikekeha
Päikesesüsteemi väikekeha on Päikesesüsteemis tiirlev taevakeha, mis ei ole planeet, kääbusplaneet või planeedi kaaslane.
Uus!!: Taevakeha ja Päikesesüsteemi väikekeha · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Taevakeha ja Periheel · Näe rohkem »
Philolaos
Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.
Uus!!: Taevakeha ja Philolaos · Näe rohkem »
Plancki täht
Plancki täht (inglise keeles Planck star) on silmuskvantgravitatsiooniteoorias hüpoteetiline astronoomiline objekt, mis tekib kui kollapseeruva tähe energiatihedus saavutab Plancki energiatiheduse Eeldatakse, et sellistes tingimustes aegruum ja gravitatsioon kvantiseeruvad ning lähtudes Heisenbergi määramatuse printsiibist tekib jõud, mis takistab edasist kokkuvarisemist.
Uus!!: Taevakeha ja Plancki täht · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Taevakeha ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Taevakeha ja Planeet · Näe rohkem »
Planeet X
Planeet X ehk Transpluuto ehk Transuraan ehk kümnes planeet on hüpoteetiline Pluuto orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha.
Uus!!: Taevakeha ja Planeet X · Näe rohkem »
Planeetos
Planeetos on taevakeha, mis on asteroididest suurema ja pruunist kääbusest (planeedi ja tähe vahepealne objekt) väiksema massiga.
Uus!!: Taevakeha ja Planeetos · Näe rohkem »
Planetaarium
Belgradi planetaariumi saal "päeval" Belgradi planetaariumi saal "öösel", seansi ajal Tähtkujude kunstipärased joonistused planetaariumietenduses Tänapäevane munakujuline Zeissi projektor (UNIVERSARIUM Mark IX) Hamburgi planetaariumis Planetaarium on etendusasutus, kus korraldatakse peamiselt harivaid ja meelelahutuslikke etendusi astronoomia ja tähistaeva teemal või õpetatakse astronoomilist navigatsiooni.
Uus!!: Taevakeha ja Planetaarium · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Taevakeha ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Pruun kääbus
Kunstniku kujutis T-klassi pruunist kääbusest Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad (substellaarsed objektid).
Uus!!: Taevakeha ja Pruun kääbus · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Taevakeha ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Quaoar
Quaoari orbiit 50000 Quaoar on Neptuuni-tagune, Kuiperi vöös liikuv taevakeha, arvatavasti kääbusplaneet.
Uus!!: Taevakeha ja Quaoar · Näe rohkem »
Raadioastronoomia
Very Large Array raadioteleskoopide komplekt, USA New Mexico osariik Raadioastronoomia on astronoomia haru, mis uurib taevakehadelt ja Universumist tulevaid raadiolaineid.
Uus!!: Taevakeha ja Raadioastronoomia · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Taevakeha ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Taevakeha ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Rāhu (budism)
Rāhu (sanskriti राह; tiibeti kyab jug; 'kohutavalt raevukas, hirmuäratav') on Tiibeti budismi Ningma koolkonna nn vana traditsiooni kõige võimsam kaitsejumalus.
Uus!!: Taevakeha ja Rāhu (budism) · Näe rohkem »
Röntgenastronoomia
Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.
Uus!!: Taevakeha ja Röntgenastronoomia · Näe rohkem »
Roche'i piir
Komeet Shoemaker–Levy 9 purunes 1992. aastal pärast Jupiteri Roche'i piiri ületamist 21 tükiks ning kukkus 1994. aastal Jupiterile Roche'i piir on taevamehaanikas vahemaa, millest vähema korral taevakeha, mida hoiab koos ainult keha enda gravitatsioonijõud, laguneb teise taevakeha loodejõudude tõttu, mis ületavad esimese keha gravitatsioonilise enesetõmbejõu.
Uus!!: Taevakeha ja Roche'i piir · Näe rohkem »
Sakraalarhitektuur
Sakraalarhitektuur (ladina keelest sacer 'püha') on kultusliku otstarbega arhitektuur.
Uus!!: Taevakeha ja Sakraalarhitektuur · Näe rohkem »
Sündmuste horisont
Lähtuvalt Einsteini üldrelatiivsusteooriast, on sündmuste horisont kosmoses aegruumi koht, millest kaugemal/sügavamal toimuvad sündmused ei mõjuta sündmuse vaatlejat.
Uus!!: Taevakeha ja Sündmuste horisont · Näe rohkem »
Schwarzschildi meetrika
Schwarzschildi meetrika (ka Schwarzschildi lahend) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend üldrelatiivsusteoorias.
Uus!!: Taevakeha ja Schwarzschildi meetrika · Näe rohkem »
Seniitkaugus
Seniitkaugus on taevakeha nurkkaugus seniidist; üks horisondilisi koordinaate.
Uus!!: Taevakeha ja Seniitkaugus · Näe rohkem »
Sfääriline astronoomia
Sfääriline astronoomia ehk sfääriastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade asukoha määramisega ajas taevasfääril.
Uus!!: Taevakeha ja Sfääriline astronoomia · Näe rohkem »
Sideeriline periood
Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.
Uus!!: Taevakeha ja Sideeriline periood · Näe rohkem »
SMACS J0723.3–7327
SMACS J0723.3–7327, tihti ka lihtsalt SMACS 0723, on galaktikaparv Maast umbes 4 miljardi valgusaasta kaugusel Lendkala tähtkujus.
Uus!!: Taevakeha ja SMACS J0723.3–7327 · Näe rohkem »
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Uus!!: Taevakeha ja Spektrijoon · Näe rohkem »
Stereograafiline projektsioon
Stereograafiline projektsioon polaaraspektis. Stereograafilise projektsiooni (ka konformne asimutaalne projektsioon) puhul on kartograafias tegemist tasandilise, radiaalse projitseerimise viisiga, kus projitseeritavate pindade kujusid kujutatakse valdavalt tõetruuna (v.a polaaraspekti korral kaardi servad, kus esinevad ulatuslikud moonutsed).
Uus!!: Taevakeha ja Stereograafiline projektsioon · Näe rohkem »
Stonehenge
Stonehenge Stonehenge Stonehenge'i asukoht Stonehenge on muinasaegne megaliitrajatis, mis asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal.
Uus!!: Taevakeha ja Stonehenge · Näe rohkem »
Suur Tõmbaja
Suur Tõmbaja (inglise keeles Great Attractor) on gravitatsiooniline anomaalia, mis paikneb galaktikatevahelises ruumis Maast 75 megaparseki (245 miljoni valgusaasta) kaugusel Vinkli tähtkujus Laniakea superparve raskuskeskmes.
Uus!!: Taevakeha ja Suur Tõmbaja · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Taevakeha ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevakehade loend
Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.
Uus!!: Taevakeha ja Taevakehade loend · Näe rohkem »
Taevakoordinaatide süsteem
Taevakoordinaatide süsteem (ka sfäärkoordinaadistik, taevakoordinaadistik) on astromeetrias koordinaatide süsteem, mille abil kirjeldatakse taevasfääri punkt asukohti ja taevakehade näivaid asukohti taevasfääril.
Uus!!: Taevakeha ja Taevakoordinaatide süsteem · Näe rohkem »
Taevasfäär
Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.
Uus!!: Taevakeha ja Taevasfäär · Näe rohkem »
Tartu Tähetorni kalender
Tartu Tähetorni kalender on eestikeelne jätkväljaanne, mis ilmub kord aastas 1924.
Uus!!: Taevakeha ja Tartu Tähetorni kalender · Näe rohkem »
Tähekompass
Tähekompass ehk astronoomiline kompass ehk astrokompass on navigatsiooniriist, mille abil määrati ilmakaari ja laev tõelist kurssi taevakehade asendi ja kellaaja järgi.
Uus!!: Taevakeha ja Tähekompass · Näe rohkem »
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Uus!!: Taevakeha ja Tähesuurus · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Taevakeha ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tõus
Tõus ehk tõusmine võib tähendada järgmist.
Uus!!: Taevakeha ja Tõus · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Taevakeha ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 22
Teoloogia summa esimese osa küsimus 22 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 22 (Ia q. 22).
Uus!!: Taevakeha ja Teoloogia summa Ia q. 22 · Näe rohkem »
The Human Condition
"The Human Condition" ("Inimese olukord") on Hannah Arendti filosoofiline raamat.
Uus!!: Taevakeha ja The Human Condition · Näe rohkem »
Tunninurk
Tunninurga suurus oranži joonega Tunninurk ehk aegnurk on ekvaatoriline koordinaat, mida mõõdetakse taevaekvaatori ja taevameridiaani kõrgema (lõunasuunalise) lõikepunkti ning taevakeha käänderingi vahelise kaarega mööda ekvaatorit taevasfääri ööpäevase pöörlemise suunas.
Uus!!: Taevakeha ja Tunninurk · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Taevakeha ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Taevakeha ja Valge · Näe rohkem »
Valge auk
Valge auk on astrofüüsikas hüpoteetiline taevakeha, mis "sülgab välja" mateeriat, nii nagu must auk neelab mateeriat (valges augus kulgeb protsess võrreldes musta auguga ajalises peegelpildis või aeg voolab vastassuunas).
Uus!!: Taevakeha ja Valge auk · Näe rohkem »
Varjutus
Kuu varjutab päikese Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju, mida tekitab kolmas, helendav taevakeha (Päike).
Uus!!: Taevakeha ja Varjutus · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Taevakeha ja Vulkaan · Näe rohkem »
Vulkaaniline materjal
Laavaproovi võtmine Islandil Bárðarbunga vulkaanil Vulkaaniline materjal on aine, mille vulkaan oma tegevuse käigus Maa või mõne teise taevakeha pinnale väljutab.
Uus!!: Taevakeha ja Vulkaaniline materjal · Näe rohkem »
William Herschel
Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.
Uus!!: Taevakeha ja William Herschel · Näe rohkem »
William Huggins
Sir William Huggins (7. veebruar 1824 – 12. mai 1910) oli Briti astronoom.
Uus!!: Taevakeha ja William Huggins · Näe rohkem »
WMAP
kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.
Uus!!: Taevakeha ja WMAP · Näe rohkem »
(528219) 2008 KV42
2008 KV42 on 2008.
Uus!!: Taevakeha ja (528219) 2008 KV42 · Näe rohkem »
2003 QQ47
Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003.
Uus!!: Taevakeha ja 2003 QQ47 · Näe rohkem »
2003 SQ222
2003 SQ222 on meteoorkeha, mis 27. septembril 2003 möödus Maast 88 000 kilomeetri kauguselt.
Uus!!: Taevakeha ja 2003 SQ222 · Näe rohkem »
90377 Sedna
Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.
Uus!!: Taevakeha ja 90377 Sedna · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Astronoomiline objekt, Taevakehad.
