Kiiremini kui brauser!
122 suhted: Aedmaasikas, Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark, Ameerika alligaator, Angerjas, Antarktis, Apelsin, Araali meri, Asta Oraspõld, Šaakal, Bolinus brandaris, Conus consors, Eeslõpuselised, Eesti limused, Eesti loomastik, Eesti rahvausund, Elu, Enteerne närvisüsteem, Esmassuused, Fortune'i hosta, Gabon, Glaucus atlanticus, Hall teetigu, Harilik lamekaan, Harilik maikelluke, Harilik naat, Harilik viinamäetigu, Hele seenetigu, Hermafrodiit, Homo habilis, Jalg, Jämepeamadulased, Jõulusaar, Jooksiklased, Kaltsiumhüdroksiid, Kambrium, Kare viinamäetigu, Käsna-Kalle Kantpüks, Kõrvik-punntigu, Keila paemurd, Keila-Mudaaugu loodusõpperada, Kiritigu, Klaasnälkjas, Koda (zooloogia), Kollane keldritigu, Kollane teetigu, Kookon, Koonusteod, Kopsteod, Leptodactylus fallax, Libe junkurkala, ..., Limused, Limuste loend, Liudtigu, Loomad, Luha-pisitigu, Maria Sibylla Merian, Merebioloogia, Mereselgrootud, Merikarp, Merisiilikud, Mets-teetigu, Mick Jagger, Must meri, Must seatigu, Nälkjas (perekond), Nõmmetigu, Neppvigle, Nikolai Mikluhho-Maklai, Nuku Hiva, Ogatigu, Omailm, Paleosoikum, Panorpa vulgaris, Päriskonnalised, Pärlmutter, Püsililled, Peajalgsed, Pehmekaan, Pikkuim-hallhai, Portugal, Punarind, Punntigu, Purpurtigu, Rüps, Rebane, Reobiont, Rukkirääk, Saba, Salu-vööttigu, Samblikuained, Samblikud, Sarvkannike, Schola Biotheoretica, Seenesääsklased, Singapur, Skelett, Sookarjamaa, Sugunääre, Suur seatigu, Suureõieline neiusilm, Suursuu-forellahven, Tagalõpuselised, Taigatihane, Tšillipipar, Teotapik, Twistringen, Uim, Uus-Meremaa spinat, Varjevärvus, Vasakkeermene pisitigu, Vaskuss, Väike pisitigu, Vöölased, Vööt-teetigu, Vööttigu, Vööttigulased, Võsa-teetigu, Võsa-vööttigu, Veeliger, Vesihüatsint, Vivianiit, Zürichi loomaaia vihmametsahall. Laienda indeks (72 rohkem) »
Aedmaasikas
Aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluvate mitmeaastaste igihaljaste rohttaimede tšiili maasika (Fragaria chiloensis) ja virgiinia maasika (Fragaria virginiana) hübriid.
Uus!!: Teod ja Aedmaasikas · Näe rohkem »
Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark
Pilsumer Watt vaadatuna Leyhörni poolsaarelt, Ida-Friisimaa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark (saksa: Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer) loodi 1986.
Uus!!: Teod ja Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark · Näe rohkem »
Ameerika alligaator
Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator (Alligator mississippiensis) on suur roomaja krokodilliliste seltsist.
Uus!!: Teod ja Ameerika alligaator · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Teod ja Angerjas · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Teod ja Antarktis · Näe rohkem »
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Uus!!: Teod ja Apelsin · Näe rohkem »
Araali meri
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.
Uus!!: Teod ja Araali meri · Näe rohkem »
Asta Oraspõld
Asta Oraspõld (kuni 3. veebruarini 1939 Asta Sollmann; 14. jaanuar 1926 Tartu – 15. veebruar 2022 Tartu) oli eesti geoloog, paleontoloog ja litoloog.
Uus!!: Teod ja Asta Oraspõld · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Teod ja Šaakal · Näe rohkem »
Bolinus brandaris
Bolinus brandaris (algselt Murex brandaris Carl von Linné järgi, ka Haustellum brandaris) on keskmise suurusega rööveluviisiline merevees elav tigu ogakodalaste (Muricidae) sugukonnast, tuntuim purpurtigude hulka kuuluv teoliik.
Uus!!: Teod ja Bolinus brandaris · Näe rohkem »
Conus consors
Conus consors on koonuskodalaste sugukonda koonuskodalase perekonda kuuluv mollusk.
Uus!!: Teod ja Conus consors · Näe rohkem »
Eeslõpuselised
Eeslõpuselised (Prosobranchia) on tigude obsoleetne taksonoomiline üksus, mida varem käsitleti tigude alamklassina.
Uus!!: Teod ja Eeslõpuselised · Näe rohkem »
Eesti limused
Eestis on kindlaks tehtud umbes 165 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.
Uus!!: Teod ja Eesti limused · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Teod ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Teod ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Teod ja Elu · Näe rohkem »
Enteerne närvisüsteem
Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Uus!!: Teod ja Enteerne närvisüsteem · Näe rohkem »
Esmassuused
Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond"Loomade elu", 1.
Uus!!: Teod ja Esmassuused · Näe rohkem »
Fortune'i hosta
Fortune'i hosta (Hosta fortunei) on liilialiste sugukonda hosta perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Teod ja Fortune'i hosta · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Teod ja Gabon · Näe rohkem »
Glaucus atlanticus
Glaucus atlanticus on kõhtjalgsete klassi kuuluv loomaliik.
Uus!!: Teod ja Glaucus atlanticus · Näe rohkem »
Hall teetigu
Hall teetigu (Arion circumscriptus) on teeteo perekonda kuuluv liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Hall teetigu · Näe rohkem »
Harilik lamekaan
Harilik lamekaan ehk iil (Glossiphonia complanata) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.
Uus!!: Teod ja Harilik lamekaan · Näe rohkem »
Harilik maikelluke
Harilik maikelluke ehk maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis L.) on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast.
Uus!!: Teod ja Harilik maikelluke · Näe rohkem »
Harilik naat
Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Teod ja Harilik naat · Näe rohkem »
Harilik viinamäetigu
Tavaline viinamäetigu Viinamäetigu Sõrve säärel Viinamäetigu eestvaates Hariliku viinamäeteo koda erinevates vaadetes Viinamäetigu ehk harilik viinamäetigu ehk tavaline viinamäetigu (Helix pomatia) on tippsilmaliste seltsi vööttigulaste sugukonda kuuluv tigu.
Uus!!: Teod ja Harilik viinamäetigu · Näe rohkem »
Hele seenetigu
Hele seenetigu ehk hele-seatigu (Malacolimax tenellus, sünonüüm Limax tenellus) on liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Hele seenetigu · Näe rohkem »
Hermafrodiit
Hermafrodiit on mõlemasooline olend.
Uus!!: Teod ja Hermafrodiit · Näe rohkem »
Homo habilis
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast.
Uus!!: Teod ja Homo habilis · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Teod ja Jalg · Näe rohkem »
Jämepeamadulased
Jämepeamadulased on maoliste alamsugukond (Dipsadinae) sugukonnas Colubridae või sugukond (Dipsadidae)ülemsugukonnas Colubroidea.
Uus!!: Teod ja Jämepeamadulased · Näe rohkem »
Jõulusaar
Jõulusaar (inglise keeles Christmas Island) on India ookeanis olev Austraaliale kuuluv saar.
Uus!!: Teod ja Jõulusaar · Näe rohkem »
Jooksiklased
Jooksiklased (Carabidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.
Uus!!: Teod ja Jooksiklased · Näe rohkem »
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Uus!!: Teod ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Teod ja Kambrium · Näe rohkem »
Kare viinamäetigu
Kare viinamäetigu (Cornu aspersum ehk Helix aspersa) on liik vööttigulasi.
Uus!!: Teod ja Kare viinamäetigu · Näe rohkem »
Käsna-Kalle Kantpüks
"Käsna-Kalle Kantpüks" on Ameerika Ühendriikide Emmy auhinna võitnud joonissari, mille autor on merebioloog Stephen Hillenburg.
Uus!!: Teod ja Käsna-Kalle Kantpüks · Näe rohkem »
Kõrvik-punntigu
Kõrvik-punntigu (Radix auricularia) on magevees elav liik tigusid.
Uus!!: Teod ja Kõrvik-punntigu · Näe rohkem »
Keila paemurd
Keila paemurd Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas.
Uus!!: Teod ja Keila paemurd · Näe rohkem »
Keila-Mudaaugu loodusõpperada
Keila-Mudaaugu loodusõpperada on 7 km pikkune Keila Terviseradadelt alguse saav kultuurmaastikule rajatud loodusrada, kus on näha inimese jalajälge ja sekkumist.
Uus!!: Teod ja Keila-Mudaaugu loodusõpperada · Näe rohkem »
Kiritigu
Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu oma kojas Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu.
Uus!!: Teod ja Kiritigu · Näe rohkem »
Klaasnälkjas
Klaasnälkjas (Lehmannia marginata) on liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Klaasnälkjas · Näe rohkem »
Koda (zooloogia)
Koda on limustel esinev lubjast moodustunud eksoskelett.
Uus!!: Teod ja Koda (zooloogia) · Näe rohkem »
Kollane keldritigu
Kollane keldritigu (Limacus flavus) on keldriteo perekonda kuuluv liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Kollane keldritigu · Näe rohkem »
Kollane teetigu
Kollane teetigu ehk seenekannelnälkjas (Arion subfuscus) on teeteo perekonda kuuluv liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Kollane teetigu · Näe rohkem »
Kookon
Liblika ''Actias luna'' kookon ja nukk Kookon on paljude selgrootute loomade mune (munakookon) või nukke (nukukookon) ümbritsev kest.
Uus!!: Teod ja Kookon · Näe rohkem »
Koonusteod
Erinevate koonusteo liikide karbid Koonusteod või koonuskarbid on suure rühma (üle 800 liigi) nii väikeste kui ka suurte äärmiselt mürgiste ja röövellike meritigude üldnimetus, kes kuuluvad teoliste molluskite hulka.
Uus!!: Teod ja Koonusteod · Näe rohkem »
Kopsteod
Kopsteod ehk pulmonaadid (Pulmonata) on tigude selts.
Uus!!: Teod ja Kopsteod · Näe rohkem »
Leptodactylus fallax
Leptodactylus fallax, tuntud ka kui mägikana ja hiidkraavikonn, on Leptodactydae sugukonna Leptodactylus’e perekonda kuuluv maismaakonn.
Uus!!: Teod ja Leptodactylus fallax · Näe rohkem »
Libe junkurkala
Libe junkurkala on liik huulkalalaste sugukonnast, kes elab Atlandi ookeani troopilistes vetes.
Uus!!: Teod ja Libe junkurkala · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Teod ja Limused · Näe rohkem »
Limuste loend
Siin on loetletud limuste ehk molluskite taksoneid.
Uus!!: Teod ja Limuste loend · Näe rohkem »
Liudtigu
Liudtigu (Acroloxus lacustris) on teoliik sugukonnast Acroloxidae.
Uus!!: Teod ja Liudtigu · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Teod ja Loomad · Näe rohkem »
Luha-pisitigu
Luha-pisitigu. Luha-pisitigu (Vertigo geyeri) on teoliik sugukonnast pisitigulased.
Uus!!: Teod ja Luha-pisitigu · Näe rohkem »
Maria Sibylla Merian
Maria Sibylla Merian (autoportree) Maria Sibylla Merian (2. aprill 1647 Frankfurt – 13. jaanuar 1717 Amsterdam) oli saksa loodusteadlane ja illustraator, kes uuris taimi ja putukaid ning tegi neist detailseid joonistusi.
Uus!!: Teod ja Maria Sibylla Merian · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Teod ja Merebioloogia · Näe rohkem »
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Uus!!: Teod ja Mereselgrootud · Näe rohkem »
Merikarp
Erisuguseid merikarpe Merikarp ehk merekarp on merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmeline välisskelett ehk koda.
Uus!!: Teod ja Merikarp · Näe rohkem »
Merisiilikud
Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.
Uus!!: Teod ja Merisiilikud · Näe rohkem »
Mets-teetigu
Mets-teetigu (Arion silvaticus) on teeteo perekonda kuuluv liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Mets-teetigu · Näe rohkem »
Mick Jagger
Sir Michael Philip Jagger (sündinud 26. juulil 1943 Dartfordis) on inglise laulja, laululooja, multiinstrumentalist ja näitleja, rokkansambli The Rolling Stonesi solist ja üks asutajaliikmeid.
Uus!!: Teod ja Mick Jagger · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Teod ja Must meri · Näe rohkem »
Must seatigu
Must seatigu (ka must-seatigu; ladina keeles Limax cinereoniger, varem ka Limax alpinus) on Eestis esinev suur nälkjas.
Uus!!: Teod ja Must seatigu · Näe rohkem »
Nälkjas (perekond)
Nälkjas (Deroceras) on perekond kojata tigusid ehk nälkjaid nälklaste sugukonnast.
Uus!!: Teod ja Nälkjas (perekond) · Näe rohkem »
Nõmmetigu
Nõmmetigu (Xerolenta obvia, sünonüüm Helicella obvia) on maismaal elav tigu, kes kuulub sugukonda nabatigulased.
Uus!!: Teod ja Nõmmetigu · Näe rohkem »
Neppvigle
Neppvigle (Limnodromus) on kolme liigiga perekond kurvitsaliste seltsist.
Uus!!: Teod ja Neppvigle · Näe rohkem »
Nikolai Mikluhho-Maklai
Nikolai Nikolajevitš Mikluhho-Maklai (Николай Николаевич Миклухо-Маклай; 17. juuli 1846 Jazõkovo-Roždestvenskoje, Borovitši maakond, Novgorodi kubermang – 14. aprill 1888 Peterburi) oli Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog, kes suurema osa oma elust reisis Uus-Guineas, Melaneesias, Polüneesias, Lähis-Idas ja Austraalias ning uuris sealseid põlisrahvaid ja loodust.
Uus!!: Teod ja Nikolai Mikluhho-Maklai · Näe rohkem »
Nuku Hiva
Nuku Hiva on Prantsuse Polüneesia saar Vaikses ookeanis, mis kuulub Markiisaarestikku.
Uus!!: Teod ja Nuku Hiva · Näe rohkem »
Ogatigu
Ogatigu ''Achanthinula aculeata'' Ogatigu ehk oga-rõõnetigu (Achanthinula aculeata) on väike maismaal elav tigu.
Uus!!: Teod ja Ogatigu · Näe rohkem »
Omailm
Omailm on organismi omakeskne maailm, st maailm nii, nagu organism seda tajub, lähtudes eristustest, mida see organism teeb.
Uus!!: Teod ja Omailm · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Teod ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Panorpa vulgaris
Panorpa vulgaris on putukaliik koonlaste sugukonnast.
Uus!!: Teod ja Panorpa vulgaris · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Teod ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Pärlmutter
Pärlmutri mikrostruktuuri skeem rasterelektronmikroskoobi all Pärlmutter (saksa keelest Perlmutter, ladinakeelsest nimetusest mater perlarum) on limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht.
Uus!!: Teod ja Pärlmutter · Näe rohkem »
Püsililled
Püsililled on mitmeaastased rohttaimed, mis suudavad üle elada meie talved.
Uus!!: Teod ja Püsililled · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Teod ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Pehmekaan
Pehmekaan (Boreobdella verrucata) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.
Uus!!: Teod ja Pehmekaan · Näe rohkem »
Pikkuim-hallhai
Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) on hallhailaste sugukonda kuuluv suur hai, kes elutseb troopiliste ja mõõdukalt soojade merede avaveeosas.
Uus!!: Teod ja Pikkuim-hallhai · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Teod ja Portugal · Näe rohkem »
Punarind
Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Teod ja Punarind · Näe rohkem »
Punntigu
Punntigu (Radix) on tigude perekond mudatigulaste sugukonnas.
Uus!!: Teod ja Punntigu · Näe rohkem »
Purpurtigu
Tuntumad purpurteod ja neist saadud purpuriga värvitud kangad. Viini loodusmuuseumi (Naturhistorisches Museum) eksponaat mosaiigil Ravenna San Vitale kirikus Purpurrüüs keisrinna Theodora, kaks õukondlast ja õuedaamid samas, Ravenna San Vitale kirikus apsiidimosaiigil 13. sajandi loodusentsüklopeedia, Jacob van Maerlanti "Der naturen bloeme" värsstekst mereloomadest, sh purpurteost (Murices). Koninklijke Bibliotheek, KA 16, 117v-118r Sõna purpurtigu kasutatakse mitme ogakodalaste sugukonda (Muricidae) kuuluva mereteoliigi kohta, kelle mantliõõne näärme sekreedist saab antiikpurpurit ehk Tüürose purpurit, punakaslillat kuni violetset küüpvärvainet.
Uus!!: Teod ja Purpurtigu · Näe rohkem »
Rüps
Rüps ehk õlinaeris (Brassica rapa) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast.
Uus!!: Teod ja Rüps · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Teod ja Rebane · Näe rohkem »
Reobiont
Reobiont on organism, kes elab ainult kiirevoolulises veekogus (tavaliselt jões).
Uus!!: Teod ja Reobiont · Näe rohkem »
Rukkirääk
Rukkirääk (Crex crex, rahvakeeles ka rukkirästas) on ruiklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teod ja Rukkirääk · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Teod ja Saba · Näe rohkem »
Salu-vööttigu
Salu-vöötteo koda erinevates vaadetes Salu-vööttigu (Cepaea nemoralis) on vöötteo perekonda kuuluv tigu.
Uus!!: Teod ja Salu-vööttigu · Näe rohkem »
Samblikuained
Samblikuained on sekundaarsed metaboliidid, mida sambliku seenkomponent toodab fotobiondi fotosünteesitud süsivesikutest.
Uus!!: Teod ja Samblikuained · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Teod ja Samblikud · Näe rohkem »
Sarvkannike
pisi Sarvkannike (Viola cornuta) on katteseemnetaim, mis kuulub kannikeseliste (Violaceae) sugukonda.
Uus!!: Teod ja Sarvkannike · Näe rohkem »
Schola Biotheoretica
Schola Biotheoretica on teoreetilise bioloogia kevadkooli regulaarselt (igal aastal) ilmuv ettekannete kokkuvõtete ja artiklite kogumik.
Uus!!: Teod ja Schola Biotheoretica · Näe rohkem »
Seenesääsklased
Seenesääse ''Clastobasis loici'' Chandler isase isendi tagakeha tipu (.
Uus!!: Teod ja Seenesääsklased · Näe rohkem »
Singapur
Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel.
Uus!!: Teod ja Singapur · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Teod ja Skelett · Näe rohkem »
Sookarjamaa
Sookarjamaa on teatav karjamaa.
Uus!!: Teod ja Sookarjamaa · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Teod ja Sugunääre · Näe rohkem »
Suur seatigu
Suur seatigu (Limax maximus) on nälkjas, Eesti suurimaid kojata tigusid.
Uus!!: Teod ja Suur seatigu · Näe rohkem »
Suureõieline neiusilm
Suureõieline neiusilm, Alois Lunzeri illustratsioon Suureõieline neiusilm (Coreopsis grandiflora) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane suureõieline taimeliik.
Uus!!: Teod ja Suureõieline neiusilm · Näe rohkem »
Suursuu-forellahven
Suursuu-forellahven ehk aunas (Micropterus salmoides) on mageveekala, kes kuulub päikesekalalaste sugukonda.
Uus!!: Teod ja Suursuu-forellahven · Näe rohkem »
Tagalõpuselised
Tagalõpuselised (Opisthobranchia) on rühm tigusid.
Uus!!: Teod ja Tagalõpuselised · Näe rohkem »
Taigatihane
Taigatihane (Parus cinctus, sünonüüm Poecile cinctus) on linnuliik tihaslaste sugukonnas tihase perekonnas.
Uus!!: Teod ja Taigatihane · Näe rohkem »
Tšillipipar
Rohelised ''bird's eye'', kollased ''madame Jeanette'''i piprad ja punased Cayenne'i piprad Noored tšillipiprataimed Tšillipipar, õieti tšillipaprika, tšilli (nahuatli keeles chīlli, nahuatli hääldus: , kuula:; inglise keeles chili pepper, chile pepper, chilli pepper, chilli), vana kõnekeelne vaste türgi pipar, tänapäeval tulipipar, on maavitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikas paprika liik (Capsicum).
Uus!!: Teod ja Tšillipipar · Näe rohkem »
Teotapik
Teotapik (Phosphuga atrata) on liik mardikalisi raisamardiklaste sugukonnast.
Uus!!: Teod ja Teotapik · Näe rohkem »
Twistringen
Twistringen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.
Uus!!: Teod ja Twistringen · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Teod ja Uim · Näe rohkem »
Uus-Meremaa spinat
Uus-Meremaa spinat (Tetragonia tetragonioides), botaanilise nimetusega spinat-ruutlehik, on õistaim ruutlehiku perekonnast kivileheliste sugukonnast.
Uus!!: Teod ja Uus-Meremaa spinat · Näe rohkem »
Varjevärvus
Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.
Uus!!: Teod ja Varjevärvus · Näe rohkem »
Vasakkeermene pisitigu
Vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior, sünonüüm Vertilla angustior) on teoliik.
Uus!!: Teod ja Vasakkeermene pisitigu · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Teod ja Vaskuss · Näe rohkem »
Väike pisitigu
Väike pisitigu (Vertigo genesii) on teoliik.
Uus!!: Teod ja Väike pisitigu · Näe rohkem »
Vöölased
Vöölased (Dasypodidae) on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elav imetajate sugukond.
Uus!!: Teod ja Vöölased · Näe rohkem »
Vööt-teetigu
Vööt-teetigu (Arion fasciatus) on teeteo perekonda kuuluv liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Vööt-teetigu · Näe rohkem »
Vööttigu
Vööttigu (Cepaea) on tigude perekond vööttigulaste sugukonnast.
Uus!!: Teod ja Vööttigu · Näe rohkem »
Vööttigulased
pisi Vööttigulased (Helicidae) on sugukond maismaal elavaid tigusid.
Uus!!: Teod ja Vööttigulased · Näe rohkem »
Võsa-teetigu
Võsa-teetigu (Arion hortensis) on teeteo perekonda kuuluv liik nälkjaid.
Uus!!: Teod ja Võsa-teetigu · Näe rohkem »
Võsa-vööttigu
Võsa-vöötteo koda erinevates vaadetes Võsa-vööttigu (Cepaea hortensis) on vöötteo perekonda kuuluv tigu.
Uus!!: Teod ja Võsa-vööttigu · Näe rohkem »
Veeliger
Veeliger ehk purjukvastne on mõnede mageveetigude ja karpide planktiline (vabalt ujuv) vastne.
Uus!!: Teod ja Veeliger · Näe rohkem »
Vesihüatsint
Vesihüatsindivaip Victoria järvel Keenias Kisumu sadamas Vesihüatsint (Eichhornia) on pontedeerialiste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Teod ja Vesihüatsint · Näe rohkem »
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Uus!!: Teod ja Vivianiit · Näe rohkem »
Zürichi loomaaia vihmametsahall
Masoala hall Juga hallis Õites puu Zürichi loomaaia vihmametsahall ehk Masoala hall on umbes hektarilise pindalaga vihmametsamaja Zürichi loomaaias.
Uus!!: Teod ja Zürichi loomaaia vihmametsahall · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gastropoda, Gastropoodid, Kõhtjalgsed, Tigu.
