Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Teoreetiline mehaanika

Index Teoreetiline mehaanika

Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.

31 suhted: Analüütiline mehaanika, Arvi Ravasoo, Coriolisi teoreem, Dünaamiline koormus, Eda-Tiia Pungar, Elmar-Oskar Sakkov, Enno-Olavi Saks, Ferdinand Minding, Igor Šafarevitš, Jaak Hion, Jaan Lellep, Jõusüsteem, Keha (täpsustus), Keha tasakaal, Kehade süsteem, Kehade süsteemi sisejõud, Klassikaline mehaanika, Konstantin Ollik, Kontaktpind, Lihtside, Pelageja Kotšina, Punktkoormus, Raimund Preem, Side, Side (teoreetiline mehaanika), Sofja Kovalevskaja, Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond, Vaba keha, Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum, Vardas mõjuv jõud, Venemaa transpordiülikool.

Analüütiline mehaanika

Analüütiline mehaanika on teoreetilise mehaanika haru, mis käsitleb tema alternatiivseid formuleeringuid, näiteks Lagrange'i ja Hamiltoni mehaanikat.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Analüütiline mehaanika · Näe rohkem »

Arvi Ravasoo

Arvi Ravasoo (22. september 1939 Rakvere – 29. juuni 2014) oli eesti mehaanikateadlane.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Arvi Ravasoo · Näe rohkem »

Coriolisi teoreem

Coriolisi teoreem on teoreem teoreetilises mehaanikas, mille kohaselt punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolisi kiirenduse geomeetrilise summaga.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Coriolisi teoreem · Näe rohkem »

Dünaamiline koormus

Dünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Dünaamiline koormus · Näe rohkem »

Eda-Tiia Pungar

Eda-Tiia Pungar (aastani 1966 Eda-Tiia Perle, sündinud 16. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti matemaatik ja majandusteadlane.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Eda-Tiia Pungar · Näe rohkem »

Elmar-Oskar Sakkov

Elmar-Oskar Sakkov (9. juuni 1941 Mõisaküla – 21. oktoober 2009) oli eesti mehaanikateadlane.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Elmar-Oskar Sakkov · Näe rohkem »

Enno-Olavi Saks

Enno-Olavi Saks (12. oktoober 1943 Järva-Jaani, Järvamaa – 11. märts 2015) oli eesti mehaanikateadlane.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Enno-Olavi Saks · Näe rohkem »

Ferdinand Minding

Ferdinand Minding Ernst Ferdinand Adolph Minding (11. jaanuar 1806 Kalisch, Preisimaa (tänapäeval Kalisz, Poola) – 1. mai 1885 Tartu) oli saksa päritolu matemaatik, kes on peamiselt tuntud panuse poolest diferentsiaalgeomeetriasse.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Ferdinand Minding · Näe rohkem »

Igor Šafarevitš

Igor Šafarevitš Igor Rostislavovitš Šafarevitš (vene keeles Игорь Ростиславович Шафаревич; 3. juuni 1923 Žõtomõr – 19. veebruar 2017 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa matemaatik, publitsist, dissident, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik, Londoni Kuningliku Seltsi välisliige.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Igor Šafarevitš · Näe rohkem »

Jaak Hion

Jaak Hion (24. juuli 1929 Tartu – 24. juuni 2007 Tartu) oli eesti matemaatik, üldise algebra uurimissuuna rajaja Eestis.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Jaak Hion · Näe rohkem »

Jaan Lellep

Jaan Lellep (sündinud 25. juunil 1945) on eesti matemaatik ja mehaanikateadlane, Tartu Ülikooli teoreetilise mehaanika professor.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Jaan Lellep · Näe rohkem »

Jõusüsteem

Jõusüsteemiks nimetatakse teoreetilises mehaanikas kehale mõjuvate jõudude kogumit.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Jõusüsteem · Näe rohkem »

Keha (täpsustus)

"Keha" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Keha (täpsustus) · Näe rohkem »

Keha tasakaal

Keha tasakaal on mõiste teoreetilisest mehaanikast, mis tähendab olukorda, kus keha on vaadeldava taustsüsteemi suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Keha tasakaal · Näe rohkem »

Kehade süsteem

Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Kehade süsteem · Näe rohkem »

Kehade süsteemi sisejõud

Kehade süsteemi sisejõud ehk süsteemi sisejõud on teoreetilises mehaanikas kehade süsteemi kuuluvate osade vahelised jõud.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Kehade süsteemi sisejõud · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Konstantin Ollik

Konstantin Ollik (12. jaanuar 1917 Tallinn – 18. august 1989 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Konstantin Ollik · Näe rohkem »

Kontaktpind

Kontaktpind on teoreetilises mehaanikas seesmine side, mis annab edasi selle pinnaga ristsuunalist sisejõudu, mis esineb survejõuna.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Kontaktpind · Näe rohkem »

Lihtside

Lihtside on teoreetilises mehaanikas side, mis takistab jõu rakenduspunkti liikumist ainult ühes suunas, jättes võimalikuks kõik teised liikumised.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Lihtside · Näe rohkem »

Pelageja Kotšina

Pelageja Jakovlevna Kotšina (vene keeles Пелагея Яковлевна Кочина; neiupõlvenimi Polubarinova, vene keeles Полубaринова; kasutanud ka nimekuju Polubarinova-Kotšina; 13. mai (vkj 1. mai) 1899 Astrahan – 3. juuli 1999 Moskva) oli vene hüdromehaanik.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Pelageja Kotšina · Näe rohkem »

Punktkoormus

Punktkoormus on teoreetilises mehaanikas kasutatav idealiseering, mis kujutab endast keha ühte punkti rakendatud jõudu.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Punktkoormus · Näe rohkem »

Raimund Preem

Raimund Preem (16. detsember 1918 Narva – 5. detsember 1988 Kanepi vald) oli eesti matemaatik ja füüsik.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Raimund Preem · Näe rohkem »

Side

Side on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Side · Näe rohkem »

Side (teoreetiline mehaanika)

Sidemeks nimetatakse teoreetilises mehaanikas keha liikumist kitsendavaid tingimusi.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Side (teoreetiline mehaanika) · Näe rohkem »

Sofja Kovalevskaja

Sofja Kovalevskaja 1880. aastal Sofja Kovalevskaja büst (Walter Runeberg, 1895) Sofja Kovalevskaja (ka Sophie Kowalevski, neiupõlvenimega Sofja Korvin-Krukovskaja; vene keeles Софья Васильевна Ковалевская) (15. jaanuar (3. jaanuar) 1850 Moskva – 10. veebruar (29. jaanuar) 1891 Stockholm) oli esimene silmapaistev vene naismatemaatik, esimene naisprofessor Venemaal ja Põhja-Euroopas (maailma esimene naisprofessor matemaatikas) ning üks esimesi teadusajakirja naistoimetajaid.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Sofja Kovalevskaja · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond

Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond oli Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline struktuuriüksus (teaduskond) aastatel 1938–1940 ja 1941–1944.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond · Näe rohkem »

Vaba keha

Vaba keha on teoreetilises mehaanikas keha, mis saab vastavalt jõu suunale oma asukohta ruumis vabalt muuta.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Vaba keha · Näe rohkem »

Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum

Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum oli aastatel 1944–1959 keskeriharidust andnud õppeasutus Eesti NSV-s. Tehnikum tegutses Vaeküla mõisa hoonetes.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum · Näe rohkem »

Vardas mõjuv jõud

Vardas mõjuv jõud on mõiste teoreetilisest mehaanikast, mis tähendab jõudu, millega varrast tõmmatakse või surutakse tema otspunktides.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Vardas mõjuv jõud · Näe rohkem »

Venemaa transpordiülikool

Venemaa transpordiülikool (MIIT) (ka Moskva riiklik transpordiülikool, vn Российский университет транспорта (МИИТ)) on tehnikaülikool Moskvas.

Uus!!: Teoreetiline mehaanika ja Venemaa transpordiülikool · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Teoreetiline mehhaanika.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »