Ava Google MapsisSisukord
49 suhted: Aleksander I, Altmark, Bayreuthi vürstkond, Białystok, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Danzigi vabalinn (1807–1813), Dinklage, Eesti ajalugu, Faddei Bulgarin, Gerhard von Scharnhorst, Gustav IV Adolf, Halberstadti vürstkond, Hannoveri kuningriik, Hesseni kuurvürstkond, Illüüria provintsid, Johann von Michelsohnen, Joonia saared Veneetsia võimu all, Karl (Tescheni hertsog), Karl Philipp zu Schwarzenberg, Kieli rahuleping, Kontinentaalblokaad, Kujawy, Magdeburgi hertsogkond, Marki krahvkond, Napoleoni sõjad, Neljanda koalitsiooni sõda, Nikolai Rumjantsev, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Poola ajalugu, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa, Rahulepingute loend, Rootsi ajalugu, Saksi-Coburg-Saalfeld, Soome, Soome ajalugu, Sovetsk, Varssavi hertsogiriik, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venemaa Keisririik, Vestfaali kuningriik, Viienda koalitsiooni sõda, 1807, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 19. sajand, 7. juuli.
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Tilsiti rahu ja Aleksander I
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Tilsiti rahu ja Altmark
Bayreuthi vürstkond
Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.
Vaata Tilsiti rahu ja Bayreuthi vürstkond
Białystok
Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.
Vaata Tilsiti rahu ja Białystok
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Tilsiti rahu ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Danzigi vabalinn (1807–1813)
Danzigi vabalinn (prantsuse Ville Libre de Dantzig) oli pooleldi iseseisev linnriik, mille rajas Napoleon I Napoleoni sõdade ajal, ja mis kestis 9.
Vaata Tilsiti rahu ja Danzigi vabalinn (1807–1813)
Dinklage
Dinklage Dinklage on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Vechta kreisis.
Vaata Tilsiti rahu ja Dinklage
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Tilsiti rahu ja Eesti ajalugu
Faddei Bulgarin
Faddei Bulgarin Faddei Venediktovitš Bulgarin (vene keeles Фаддей Венедиктович Булгарин; poola keeles Jan Tadeusz Krzysztof Bułharyn või Faddiej Wenediktowicz Bułharyn; valgevene keeles Фадзей Булгарын, Fadziej Bułharyn; 24. juuni (ukj 5. juuli) 1789, Pyrašava küla Minski vojevoodkonnas, Rzeczpospolita – 1.
Vaata Tilsiti rahu ja Faddei Bulgarin
Gerhard von Scharnhorst
rahmenlos Gerhard Johann David von Scharnhorst (12. november 1755 Bordenau – 28. juuni 1813 Praha) oli Preisi sõjaväelane (kindralleitnant).
Vaata Tilsiti rahu ja Gerhard von Scharnhorst
Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Vaata Tilsiti rahu ja Gustav IV Adolf
Halberstadti vürstkond
Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.
Vaata Tilsiti rahu ja Halberstadti vürstkond
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Vaata Tilsiti rahu ja Hannoveri kuningriik
Hesseni kuurvürstkond
Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.
Vaata Tilsiti rahu ja Hesseni kuurvürstkond
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Vaata Tilsiti rahu ja Illüüria provintsid
Johann von Michelsohnen
Johann von Michelsohnen Johann von Michelsohnen (ka Johann (Ivan) Michelson; Michelson.
Vaata Tilsiti rahu ja Johann von Michelsohnen
Joonia saared Veneetsia võimu all
Joonia saared oli Veneetsia vabariigi ülemere valdus 14.
Vaata Tilsiti rahu ja Joonia saared Veneetsia võimu all
Karl (Tescheni hertsog)
Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius (5. september 1771– 30. aprill 1847) oli Tescheni hertsog, Austria generalissimus, feldmarssal, väejuhataja, sõjateoreetik, armee reformaator, Teutooni ordu kõrgmeister ja sõjaminister, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ning Napoleoni sõdades.
Vaata Tilsiti rahu ja Karl (Tescheni hertsog)
Karl Philipp zu Schwarzenberg
Vürst Schwarzenberg Karl Philipp zu Schwarzenberg, ka vürst Schwarzenberg (15. aprill 1771 Viin, Habsburgide monarhia – 15. oktoober 1820 Leipzig, Saksimaa kuningriik) oli Austria väejuht ja diplomaat.
Vaata Tilsiti rahu ja Karl Philipp zu Schwarzenberg
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14.
Vaata Tilsiti rahu ja Kieli rahuleping
Kontinentaalblokaad
Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.
Vaata Tilsiti rahu ja Kontinentaalblokaad
Kujawy
Paiknemine Poola kaardil Kujawy vapp Kujawy (poola: Kujawy; saksa: Kujawien; ladina: Cuiavia) on ajalooline piirkond Põhja-Kesk-Poolas, paiknedes Wisła vasakkaldal, samuti Noteći jõest ja Gopło järvest idas.
Vaata Tilsiti rahu ja Kujawy
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Vaata Tilsiti rahu ja Magdeburgi hertsogkond
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Tilsiti rahu ja Marki krahvkond
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Tilsiti rahu ja Napoleoni sõjad
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Vaata Tilsiti rahu ja Neljanda koalitsiooni sõda
Nikolai Rumjantsev
Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (vene keeles Николай Петрович Румянцев; 14. aprill (3. aprill vkj) 1754 Peterburi – 15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1826 Peterburi) oli Venemaa diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, aastatel 1807–1814 Venemaa keisririigi välisminister ja 1810–1812 Riiginõukogu esimees.
Vaata Tilsiti rahu ja Nikolai Rumjantsev
Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.
Vaata Tilsiti rahu ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Tilsiti rahu ja Poola ajalugu
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Vaata Tilsiti rahu ja Poseni provints
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Vaata Tilsiti rahu ja Poseni suurhertsogkond
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Tilsiti rahu ja Preisi armee
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Tilsiti rahu ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Tilsiti rahu ja Preisimaa
Rahulepingute loend
Rahulepingute loend loetleb rahulepinguid.
Vaata Tilsiti rahu ja Rahulepingute loend
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Vaata Tilsiti rahu ja Rootsi ajalugu
Saksi-Coburg-Saalfeld
Saksi-Coburg-Saalfeld (saksa Sachsen-Coburg-Saalfeld) oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia ernestiinide liin.
Vaata Tilsiti rahu ja Saksi-Coburg-Saalfeld
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Tilsiti rahu ja Soome
Soome ajalugu
Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.
Vaata Tilsiti rahu ja Soome ajalugu
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Vaata Tilsiti rahu ja Sovetsk
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Vaata Tilsiti rahu ja Varssavi hertsogiriik
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.
Vaata Tilsiti rahu ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Tilsiti rahu ja Venemaa Keisririik
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Vaata Tilsiti rahu ja Vestfaali kuningriik
Viienda koalitsiooni sõda
Viienda koalitsiooni sõda, võideldud aastal 1809, kus Austria ja Ühendkuningriigi koalitsioon katsus jõudu Napoleoni Prantsuse keisririigi ja Baieri vastu.
Vaata Tilsiti rahu ja Viienda koalitsiooni sõda
1807
1807.
Vaata Tilsiti rahu ja 1807
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Tilsiti rahu ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Tilsiti rahu ja 19. sajand
7. juuli
7.
Vaata Tilsiti rahu ja 7. juuli
Tuntud ka kui Tilsiti rahulepingud, Tilsti rahu.