Sisukord
38 suhted: Callisto (Jupiteri kaaslane), Cassini-Huygens, Christiaan Huygens, Detsember 2009, Dragonfly, Dragonfly (kosmoseaparaat), Enceladus, Euroopa Kosmoseagentuur, Gerard Kuiper, Huygens, Ionosfäär, Jaanuar 2005, Kasvuhooneefekt, Laamtektoonika, Luide, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maandur (kosmoseaparaat), Maaväline elu, Mandritevaheline ballistiline rakett, Marsi maasarnastamine, Merkuur, Neptuun, New Frontiers, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pioneer 11, Planeedi definitsioon, Planeedi kaaslane, Pluuto uurimise ajalugu, Regoliit, Saturn, Taevakehade loend, Titaan, Triton (kuu), Voyager 1, 1655, 2005, 2034, 25. märts.
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Vaata Titan ja Callisto (Jupiteri kaaslane)
Cassini-Huygens
Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.
Vaata Titan ja Cassini-Huygens
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Vaata Titan ja Christiaan Huygens
Detsember 2009
Detsember 2009, kroonika 2009.
Vaata Titan ja Detsember 2009
Dragonfly
Dragonfly võib viidata järgnevale.
Vaata Titan ja Dragonfly
Dragonfly (kosmoseaparaat)
Dragonfly on NASA planeeritav missioon, mille raames saadetakse Saturni suurimat kaaslast Titani uurima droonhelikopter.
Vaata Titan ja Dragonfly (kosmoseaparaat)
Enceladus
Enceladus (Saturn II) on Saturni kaaslane, Saturni kuude hulgas on suuruselt kuues.
Vaata Titan ja Enceladus
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Vaata Titan ja Euroopa Kosmoseagentuur
Gerard Kuiper
Gerard Peter Kuiper (7. detsember 1905 – 23. detsember 1973) oli Hollandi – Ameerika Ühendriikide astronoom, selenograaf ja planetoloog.
Vaata Titan ja Gerard Kuiper
Huygens
Huygens oli Euroopa Kosmoseagentuuri maandur, mis maandus 2005.
Vaata Titan ja Huygens
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Vaata Titan ja Ionosfäär
Jaanuar 2005
Jaanuar 2005, kroonika.
Vaata Titan ja Jaanuar 2005
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Vaata Titan ja Kasvuhooneefekt
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Titan ja Laamtektoonika
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Titan ja Luide
Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud
Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.
Vaata Titan ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud
Maandur (kosmoseaparaat)
Apollo 16 maandur Maandur on kosmoseaparaat, mis on mõeldud maandumiseks taevakehale.
Vaata Titan ja Maandur (kosmoseaparaat)
Maaväline elu
Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.
Vaata Titan ja Maaväline elu
Mandritevaheline ballistiline rakett
Maailma esimene MBR R-7 Semjorka Mandritevaheline ballistiline rakett (MBR; inglise keeles intercontinental ballistic missile, ICBM) on juhitav ballistiline rakett, mille lennukaugus on vähemalt 5500 km.
Vaata Titan ja Mandritevaheline ballistiline rakett
Marsi maasarnastamine
Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.
Vaata Titan ja Marsi maasarnastamine
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Vaata Titan ja Merkuur
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Vaata Titan ja Neptuun
New Frontiers
Discovery programmi kodulehe päis, 2017 New Frontiers on NASA programm, mille eesmärgiks on uurida Päikesesüsteemi.
Vaata Titan ja New Frontiers
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Vaata Titan ja Päikesesüsteemi teke ja areng
Pioneer 11
Pioneer 11 (tuntud ka kui Pioneer G) oli NASA kosmosesond, mis startis 6. aprillil 1973 uurima Asteroidide vööd, Jupiteri, Saturni, päikesetuult, kosmilist kiirgust ning Päikesesüsteemi äärealasid ja heliosfääri.
Vaata Titan ja Pioneer 11
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Vaata Titan ja Planeedi definitsioon
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Titan ja Planeedi kaaslane
Pluuto uurimise ajalugu
Pluuto uurimist oli kavandatud alates 1930.
Vaata Titan ja Pluuto uurimise ajalugu
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Vaata Titan ja Regoliit
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Vaata Titan ja Saturn
Taevakehade loend
Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.
Vaata Titan ja Taevakehade loend
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Vaata Titan ja Titaan
Triton (kuu)
Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.
Vaata Titan ja Triton (kuu)
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Vaata Titan ja Voyager 1
1655
1655.
Vaata Titan ja 1655
2005
2005.
Vaata Titan ja 2005
2034
2034.
Vaata Titan ja 2034
25. märts
25.
Vaata Titan ja 25. märts
Tuntud ka kui Saturn VI.