Kiiremini kui brauser!
263 suhted: Aabasoo, Aasnelk, Ahi, Aime Pesur, Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee, Akciabrski rajoon, Aktiivsüsi, Alavieska vald, Allikalubi, Alpi võipätakas, Ambla, Amsterdam, Armiku raba, Arvi Poobus, Asintorf, August 2009, Aun, Avakaevandamine, Šetlandi poni, Šilutė, Žytkavičy rajoon, Čičirys, Čiekurkalns, Õõtsik, Õhusaastus, Õismäe raba, Badeni suurhertsogiriik, Bürmoos, Biogeenne kivim, Biogeensed setted, Biomassienergia, Brikett, Bullerjani ahi, Burundi, Bychaŭ rajoon, Canche, Carl Ernst Heinrich Schmidt, Chocimski rajoon, Chojniki rajoon, Dartmoor, Dūkštase järv, Deltasete, Doggerland, Eesti energeetika, Eesti loodus, Eesti majandus, Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, Eesti sood, Eesti Turbaliit, Eesti Turbatööstused, ..., Eevi Pärsim, Ehitusgeoloogia, Ellamaa elektrijaam, Elmar Reinhold August Raup, Emmeni vald, Endla järv, Endla looduskaitseala, Energeetika mõisteid, Energiaressurss, ERA Valduse AS, Evald Maltenek, Fossiilkütus, Georgi Zažitski, Globaalne soojenemine, Gundo-Felix Roosve, Hang, Hanila vald, Hannoversche Moorgeest, Hara soo, Haren (Saksamaa), Harilik kadakas, Huumushapped, Ida-Viru maakond, Inimtegevuse mõju Eesti soodele, Isesüttimine, Ivano-Frankivski oblast, Jaanuar 2011, Jääksoo, Jääksoode tüübid, Jūrė, Jüri-Ott Salm, Jõgeva vald (1991), Jērcēni vald, Jelski rajoon, Juodupė, Kaali kraater, Kadakas (perekond), Kaisma raba, Kakerdaja raba, Kalev Orgla, Kalinkavičy rajoon, Kasciukovičy rajoon, Katvari vald, Kaugküte, Kaustobioliit, Käimla, Kūdra, Külmakühm, Kütus, Kehtna vald (1991), Kesu raba, Kivilabürint, Kiviregi, Kivisüsi, Klimavičy rajoon, Koigi vald, Kolga-Jaani vald, Koorküla, Koosa järv, Krasnapołle rajoon, Kreenholmi Manufaktuur, Kuivdestillatsioon, Lagunemisreaktsioon, Lammimullad, Lūza, Lehtsammaltaimed, Lehtse soo, Lehtse valla lipp, Leningradi oblast, Liivmullad, Likėnai, Loch Ness, Lunn, Maa energiasüsteem, Maateaduste mõisteid (R), Maateaduste mõisteid (T), Maavara, Maavarade kaevandamine Eestis, Madalsoomuld, Magiljovi rajoon, Mall Orru, Martin Sandberger, Märgala, Mūkupurvs, Metsapõleng, Michael Wittlich, Mikeli järv, Monoliit (arheoloogia), Mukri raba, Mulla orgaaniline aine, Mullahorisont, Mullateaduse mõisteid, Muraka raba, Naroŭla rajoon, Nigula raba, Niidukoosluse taimestiku taastamine, Nordhorn, Norra maran, Opolje külaasundus, Orgaaniline väetis, Oru linnaosa, Osebergi laevmatus, Paadrema looduskaitseala, Paju, Pajusi vald, Paldiski Lõunasadam, Palestiina, Parika raba, Pääsküla raba, Päideroog, Pärsti valla lipp, Pärsti valla vapp, Püünisleht, Põlemine, Põlevkivituhk, Pelisoo, Pesse ruhi, Pietrykaŭ rajoon, Pihla soo, Pilkuse raba, Pillapalu Kivijärv, Pinnakate, Poolkoks, Praŭdzinski, Pravalas, Puikule raudteejaam, Punasoo, Pupastvere soo, Raba, Rabalaibad, Rabastumine, Rae raba, Rahvusvaheline turbapäev, Ramygala, Rääma raba, Rėkyva, Rečyca rajoon, Regi, Rehepeks, Rekultiveerimine, Rohense soo, Roman Ott, Roswinkel, Rummu raba, Rwanda, Sasnovy Bor, Süsinik, Süsinikuringe, Słaŭharadi rajoon, Schüttorf, Sedimentoloogia mõisteid, Sepasoo, Settekivim, Soo, Soomuld, Soosete, Soostumine, Stõr, Strenči raudteejaam, Suljutaimed, Svetlagorski rajoon, Taastumatu energiaressurss, Taastuv energiaressurss, Tallinna elektrijaam, Tartu elektrijaam, Tartu maakond, Tõnumaa raba, Tõrv, Tehismuld, Teufelsmoor, Tolkuse raba, Tondiraba, Tuhk, Tuhkpuu, Tume vald, Tupp-villpea, Turba, Turbahorisont, Turbasammal, Turbatablett, Turbatööstus, Turbliss, Turvasmuld, Turvastumine, Turvastunud muld, Twist (Emsland), Udmurtia, Ukraina majandus, Ulila, Ulila elektrijaam, Utilitas, Vagula järv, Vaimastvere, Valgesoo, Van Dycki pruun, Vana-Roosa, Väetis, Väike käopõll, Väljamine, Väo elektrijaam, Värvmadar, Võõr-kõverharjak, Võru, Veisiejis, Vietka rajoon, Viljandi järv, Vilpulka vald, Visaginase järv, Vivianiit, Waddenzee, Wiesmoor, Zilaiskalnsi vald, Zolitūde mõis. Laienda indeks (213 rohkem) »
Aabasoo
Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
Uus!!: Turvas ja Aabasoo · Näe rohkem »
Aasnelk
Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Aasnelk · Näe rohkem »
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Uus!!: Turvas ja Ahi · Näe rohkem »
Aime Pesur
Aime Pesur (aastani 1971 Aime Uueni, 1971–84 Aime Nurk; sündinud 28. oktoobril 1945 Tallinnas) on eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Turvas ja Aime Pesur · Näe rohkem »
Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee
Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee on endine kitsarööpmeline raudtee Heinaste ja Smiltene linna vahel.
Uus!!: Turvas ja Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee · Näe rohkem »
Akciabrski rajoon
Akciabrski rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Akciabrski rajoon · Näe rohkem »
Aktiivsüsi
mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.
Uus!!: Turvas ja Aktiivsüsi · Näe rohkem »
Alavieska vald
Alavieska kirik enne 1916 Alavieska on vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Uus!!: Turvas ja Alavieska vald · Näe rohkem »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Turvas ja Allikalubi · Näe rohkem »
Alpi võipätakas
Alpi võipätakas (Pinguicula alpina) on vesiherneliste sugukonda võipätaka perekonda kuuluv putuktoiduline mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Alpi võipätakas · Näe rohkem »
Ambla
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Uus!!: Turvas ja Ambla · Näe rohkem »
Amsterdam
Amsterdam 1538. aastal Kanalid Jordaani ümbruses Amsterdam on Hollandi pealinn.
Uus!!: Turvas ja Amsterdam · Näe rohkem »
Armiku raba
Armiku raba on raba Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Turvas ja Armiku raba · Näe rohkem »
Arvi Poobus
Arvi Poobus (sündinud 18. märtsil 1939 Rapla vallas Raplamaal) on eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Turvas ja Arvi Poobus · Näe rohkem »
Asintorf
Asintorf (valgevene keeles Асінторф) on alevik Valgevenes Viciebski oblasti Dubroŭna rajoonis, Asintorfi külanõukogu keskus.
Uus!!: Turvas ja Asintorf · Näe rohkem »
August 2009
August 2009, kroonika 2009.
Uus!!: Turvas ja August 2009 · Näe rohkem »
Aun
Aun (põhjaeesti murretes ka rõuk, Saaremaal ja läänemurdes mügam) on kaarjas või piklik maale paigaldatud kuhik" Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Uus!!: Turvas ja Aun · Näe rohkem »
Avakaevandamine
Super Piti kullakaevandus Austraalia lääneosas Endine Ülgase fosforiidikaevandus Eesti põhjaosas Avakaevandamine ehk pealmaakaevandamine (mitte lahtine kaevandamine) toimub avatud maapõues.
Uus!!: Turvas ja Avakaevandamine · Näe rohkem »
Šetlandi poni
Šetlandi poni Šetlandi poni Šetlandi poni on maailma väikseim poni.
Uus!!: Turvas ja Šetlandi poni · Näe rohkem »
Šilutė
Šilutė (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.
Uus!!: Turvas ja Šilutė · Näe rohkem »
Žytkavičy rajoon
Žytkavičy rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Žytkavičy rajoon · Näe rohkem »
Čičirys
Čičirys on järv Leedus Zarasai rajoonis.
Uus!!: Turvas ja Čičirys · Näe rohkem »
Čiekurkalns
Čiekurkalnsi asendikaart Čiekurkalns on asum Lätis Riia linna Põhjarajooni, osalt ka Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,67 km².
Uus!!: Turvas ja Čiekurkalns · Näe rohkem »
Õõtsik
Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.
Uus!!: Turvas ja Õõtsik · Näe rohkem »
Õhusaastus
Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.
Uus!!: Turvas ja Õhusaastus · Näe rohkem »
Õismäe raba
Õismäe raba on raba Tallinnas Haabersti linnaosas Õismäe asumis.
Uus!!: Turvas ja Õismäe raba · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Turvas ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Bürmoos
Bürmoos on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal.
Uus!!: Turvas ja Bürmoos · Näe rohkem »
Biogeenne kivim
Biogeenne kivim on settekivim, mis on osaliselt või täielikult moodustunud organismide elutegevuse tulemusel tekkinud materjalist.
Uus!!: Turvas ja Biogeenne kivim · Näe rohkem »
Biogeensed setted
Biogeensed setted on organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud mineraalidest või orgaanilistest jäänustest koosnevad setted.
Uus!!: Turvas ja Biogeensed setted · Näe rohkem »
Biomassienergia
Bioenergiat on kasutatud tuhandeid aastaid Bioenergia (ka biomassienergia; inglise bioenergy) on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl põletamisest).
Uus!!: Turvas ja Biomassienergia · Näe rohkem »
Brikett
Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.
Uus!!: Turvas ja Brikett · Näe rohkem »
Bullerjani ahi
pisi Bullerjani ahi on Kanadas välja töötatud küttekolde liik.
Uus!!: Turvas ja Bullerjani ahi · Näe rohkem »
Burundi
Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas.
Uus!!: Turvas ja Burundi · Näe rohkem »
Bychaŭ rajoon
Bychaŭ rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Bychaŭ rajoon · Näe rohkem »
Canche
Canche (hollandi: Kwinte) on üks jõgesid, mis voolab Lõuna-Boulonnaisist ja Picardie'st La Manche'i, mille suurim näide on Somme.
Uus!!: Turvas ja Canche · Näe rohkem »
Carl Ernst Heinrich Schmidt
Carl Ernst Heinrich Schmidt Carl Ernst Heinrich Schmidt (1. juuni 1822 Jelgava – 27. veebruar 1894 Tartu) oli baltisaksa keemik ja arstiteadlane.
Uus!!: Turvas ja Carl Ernst Heinrich Schmidt · Näe rohkem »
Chocimski rajoon
Chocimski rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Chocimski rajoon · Näe rohkem »
Chojniki rajoon
Naroŭla rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Chojniki rajoon · Näe rohkem »
Dartmoor
Inglismaa ja Walesi rahvusparkide kaardil on number 4 Dartmoori rahvuspark Dartmoor on Edela-Inglismaal Cornwalli poolsaarel Devoni krahvkonnas asuv piirkond, mis on peamiselt kaetud nõmmega.
Uus!!: Turvas ja Dartmoor · Näe rohkem »
Dūkštase järv
Dūkštas on järv Leedus Ignalina rajoonis.
Uus!!: Turvas ja Dūkštase järv · Näe rohkem »
Deltasete
Deltasete (inglise deltaic sediment, deltaic deposit) on deltas kuhjunud sete.
Uus!!: Turvas ja Deltasete · Näe rohkem »
Doggerland
Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.
Uus!!: Turvas ja Doggerland · Näe rohkem »
Eesti energeetika
VKG Ojamaa kaevandus Eesti energeetika hõlmab energia (sh elektri- ja soojusenergia ning kütuse) tootmist ja tarbimist Eestis ning selle eksporti ja importi.
Uus!!: Turvas ja Eesti energeetika · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Turvas ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Uus!!: Turvas ja Eesti majandus · Näe rohkem »
Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed
Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed on populaarteaduslik ajakiri, mida annab 2004.
Uus!!: Turvas ja Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Turvas ja Eesti sood · Näe rohkem »
Eesti Turbaliit
Eesti Turbaliit on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab turvast tootvaid, töötlevaid ja turustavaid ettevõtjaid Eestis.
Uus!!: Turvas ja Eesti Turbaliit · Näe rohkem »
Eesti Turbatööstused
Eesti Turbatööstused oli aastatel 1936–1940 tegutsenud turbatööstusega tegelev riiklik aktsiaselts.
Uus!!: Turvas ja Eesti Turbatööstused · Näe rohkem »
Eevi Pärsim
Eevi Pärsim (21. aprill 1936 Valga – 5. juuni 2006 Valga) oli eesti mullamikrobioloog.
Uus!!: Turvas ja Eevi Pärsim · Näe rohkem »
Ehitusgeoloogia
Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.
Uus!!: Turvas ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »
Ellamaa elektrijaam
Ellamaa elektrijaam (2011) Ellamaa elektrijaam (2014) Ellamaa elektrijaam oli aastatel 1923–1966 töötanud soojuselektrijaam Harju maakonnas Saue vallas Turbas.
Uus!!: Turvas ja Ellamaa elektrijaam · Näe rohkem »
Elmar Reinhold August Raup
Elmar Reinhold August Raup (19. august 1896 Uue-Antsla vald, Võrumaa – 13. september 1973 Tartu) oli eesti agrokeemik.
Uus!!: Turvas ja Elmar Reinhold August Raup · Näe rohkem »
Emmeni vald
Emmeni vald (gemeente Emmen) on vald Hollandi Drenthe provintsi kagunurgas.
Uus!!: Turvas ja Emmeni vald · Näe rohkem »
Endla järv
Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.
Uus!!: Turvas ja Endla järv · Näe rohkem »
Endla looduskaitseala
Männikjärve raba Männikjärve raba laudtee ja vaatetorn (kevad 2023) Droonivideo Endla looduskaitsealast 2023. aasta kevadel Endla looduskaitseala on kaitseala Pandivere kõrgustiku lõunaosas.
Uus!!: Turvas ja Endla looduskaitseala · Näe rohkem »
Energeetika mõisteid
Siin on loetletud energeetika mõisteid.
Uus!!: Turvas ja Energeetika mõisteid · Näe rohkem »
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Uus!!: Turvas ja Energiaressurss · Näe rohkem »
ERA Valduse AS
ERA Valduse AS on Märjamaal asuv ettevõte, mille põhitegevusala on turba tootmine ja aglomeratsioon.
Uus!!: Turvas ja ERA Valduse AS · Näe rohkem »
Evald Maltenek
Evald Leonard Johannes Maltenek (28. jaanuar (vkj)/ 9. veebruar 1887 Tsooru vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 31. märts 1938 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Turvas ja Evald Maltenek · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Turvas ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Georgi Zažitski
Georgi Zažitski (vene keeles Георгий Семёнович Зажицкий; sündinud 5. veebruaril 1946) on endine Eesti NSV (Nõukogude Liidu) epeevehkleja ja treener ning Norra treener.
Uus!!: Turvas ja Georgi Zažitski · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Turvas ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Gundo-Felix Roosve
Gundo-Felix Roosve (25. veebruar 1929 Tallinn – 24. juuli 1997 Tallinn) oli Eesti põllumajandusteadlane.
Uus!!: Turvas ja Gundo-Felix Roosve · Näe rohkem »
Hang
Sõnnikuhark Hang ehk hark ehk vigla ehk vigel on tööriist.
Uus!!: Turvas ja Hang · Näe rohkem »
Hanila vald
Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.
Uus!!: Turvas ja Hanila vald · Näe rohkem »
Hannoversche Moorgeest
1770. aasta kaart, millel ''Totes Moor'' ja ''Steinhuder Meer'' Hannoveri rabaliivik (geest) (saksa: Hannoversche Moorgeest) on õrnalt lainjas maastik Hannoveri ja Nienburgi vahel Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, mis katab umbes 800 km² pindala.
Uus!!: Turvas ja Hannoversche Moorgeest · Näe rohkem »
Hara soo
Hara soo (mai, 2009) Hara soo on soo Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Uus!!: Turvas ja Hara soo · Näe rohkem »
Haren (Saksamaa)
Vaade Hareni kesklinna suunas Haren (1945–1948 poola keeles Maczków) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.
Uus!!: Turvas ja Haren (Saksamaa) · Näe rohkem »
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Turvas ja Harilik kadakas · Näe rohkem »
Huumushapped
Huumushapped (inglise humic acids) on keerulise ja kindla struktuurita keemilised ained.
Uus!!: Turvas ja Huumushapped · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Turvas ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19.
Uus!!: Turvas ja Inimtegevuse mõju Eesti soodele · Näe rohkem »
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Uus!!: Turvas ja Isesüttimine · Näe rohkem »
Ivano-Frankivski oblast
Ivano-Frankivski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Lääne-Ukrainas.
Uus!!: Turvas ja Ivano-Frankivski oblast · Näe rohkem »
Jaanuar 2011
Jaanuar 2011, kroonika 2011.
Uus!!: Turvas ja Jaanuar 2011 · Näe rohkem »
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Uus!!: Turvas ja Jääksoo · Näe rohkem »
Jääksoode tüübid
Jääksoode tüübid jagunevad nende tekkeviisi põhjal või siis neile iseloomulike omaduste alusel.
Uus!!: Turvas ja Jääksoode tüübid · Näe rohkem »
Jūrė
Jūrė (ka Jūrė II, kuni aastani 2002 Jūrės geležinkelio stotis (Jūrė raudteejaam)) on alev Leedus Kazlų Rūda omavalitsuses Kazlų Rūda vallas.
Uus!!: Turvas ja Jūrė · Näe rohkem »
Jüri-Ott Salm
Jüri-Ott Salm 2010. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Jüri-Ott Salm (sündinud 21. märtsil 1976) on eesti keskkonnakaitse-aktivist.
Uus!!: Turvas ja Jüri-Ott Salm · Näe rohkem »
Jõgeva vald (1991)
Jõgeva vald oli omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Turvas ja Jõgeva vald (1991) · Näe rohkem »
Jērcēni vald
Kaņepesi põlistamm Jērcēni vald (läti keeles Jērcēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Turvas ja Jērcēni vald · Näe rohkem »
Jelski rajoon
Jelski rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Jelski rajoon · Näe rohkem »
Juodupė
Juodupė on alev (endine linn) Leedus Rokiškise rajoonis, Juodupė valla halduskeskus.
Uus!!: Turvas ja Juodupė · Näe rohkem »
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Uus!!: Turvas ja Kaali kraater · Näe rohkem »
Kadakas (perekond)
Kadaka "marjad" Osmussaarel. Kadakas Saaremaal 2005 Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast.
Uus!!: Turvas ja Kadakas (perekond) · Näe rohkem »
Kaisma raba
Kaisma raba (ka Kaisma soo) on raba Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.
Uus!!: Turvas ja Kaisma raba · Näe rohkem »
Kakerdaja raba
Droonivideo Kakerdaja rabast 2021. aasta septembris Kakerdaja raba põhjakülg 2021. aasta talvel Kakerdaja raba on Järvamaal Järva vallas asuv raba.
Uus!!: Turvas ja Kakerdaja raba · Näe rohkem »
Kalev Orgla
Kalev Orgla (sündinud 20. jaanuaril 1945 Palal Tartumaal) on eesti geoloog.
Uus!!: Turvas ja Kalev Orgla · Näe rohkem »
Kalinkavičy rajoon
Kalinkavičy rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Kalinkavičy rajoon · Näe rohkem »
Kasciukovičy rajoon
Kasciukovičy rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Kasciukovičy rajoon · Näe rohkem »
Katvari vald
Katvari järv Katvari vald (läti keeles Katvaru pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Uus!!: Turvas ja Katvari vald · Näe rohkem »
Kaugküte
Kaugküte on tsentraliseeritud asukohas toodetud soojuse jaotamise süsteem elamutele ja teistele hoonetele.
Uus!!: Turvas ja Kaugküte · Näe rohkem »
Kaustobioliit
Kaustobioliit on biogeense tekkega põlev kivim.
Uus!!: Turvas ja Kaustobioliit · Näe rohkem »
Käimla
Avalikes käimlates (peamiselt Venemaal ja Aasias) võib leida potte, mille kohal tuleb kükitada. Käimla (ka kemmerg, väljakäigukoht, peldik) on koht, ruum või hoone, kus inimesed käivad roojamas ja urineerimas.
Uus!!: Turvas ja Käimla · Näe rohkem »
Kūdra
Kūdra rongipeatus. Kūdra asendikaart. Kūdra on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Turvas ja Kūdra · Näe rohkem »
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Turvas ja Külmakühm · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Turvas ja Kütus · Näe rohkem »
Kehtna vald (1991)
Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas.
Uus!!: Turvas ja Kehtna vald (1991) · Näe rohkem »
Kesu raba
Kesu raba asub Rapla maakonna ja Pärnu maakonna piiril.
Uus!!: Turvas ja Kesu raba · Näe rohkem »
Kivilabürint
Finby Kivilabürint Nauvos on tehtud lääne-loode suunas kaldus olevale kaljule. Labürindi läbimõõt on umbes 8 meetrit Turbalabürint, Dalby, Yorkshire Kivilabürindid ehk meremeeste mängud, soome keeles jatulintarha, on soome rahvapärimuse kohaselt nimetus Euroopa eri paikkonnis ehitatud kivist laotud labürintidele, mida Hiiumaal on nimetatud ka meremeeste mängudeks.
Uus!!: Turvas ja Kivilabürint · Näe rohkem »
Kiviregi
Kiviregi ehk kivikelk ehk madalregi (Saaremaal ka: kõle) oli madal kodarateta regi.
Uus!!: Turvas ja Kiviregi · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Turvas ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Klimavičy rajoon
Klimavičy rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Klimavičy rajoon · Näe rohkem »
Koigi vald
Koigi vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Uus!!: Turvas ja Koigi vald · Näe rohkem »
Kolga-Jaani vald
Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.
Uus!!: Turvas ja Kolga-Jaani vald · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Turvas ja Koorküla · Näe rohkem »
Koosa järv
Koosa järv (ka Kuusjärv) on järv Tartumaal Peipsiääre vallas, Emajõe suudmeala Praagalt 4 km lääne pool.
Uus!!: Turvas ja Koosa järv · Näe rohkem »
Krasnapołle rajoon
Krasnapołle rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Krasnapołle rajoon · Näe rohkem »
Kreenholmi Manufaktuur
Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.
Uus!!: Turvas ja Kreenholmi Manufaktuur · Näe rohkem »
Kuivdestillatsioon
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.
Uus!!: Turvas ja Kuivdestillatsioon · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Turvas ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Lammimullad
Lammimulla profill, Tomi jõe lamm Lammimullad ehk alluviaalmullad on mullad, mis tekivad pinnavee ladestumise tulemusel.
Uus!!: Turvas ja Lammimullad · Näe rohkem »
Lūza
Lūza on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonna Prauliena vallas.
Uus!!: Turvas ja Lūza · Näe rohkem »
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Uus!!: Turvas ja Lehtsammaltaimed · Näe rohkem »
Lehtse soo
Lehtse soo on Tapa ja Kuusalu valla territooriumil asuv soo.
Uus!!: Turvas ja Lehtse soo · Näe rohkem »
Lehtse valla lipp
Lehtse valla lipp Lehtse valla lipp oli endise Järva maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Lehtse valla lipp kuni ühinemiseni koos Tapa linna ja Saksi vallaga Lääne-Viru maakonnas asuvaks Tapa vallaks 2005.
Uus!!: Turvas ja Lehtse valla lipp · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Turvas ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Uus!!: Turvas ja Liivmullad · Näe rohkem »
Likėnai
Likėnai on küla (endine alev) Leedus Biržai rajoonis Pabiržė vallas.
Uus!!: Turvas ja Likėnai · Näe rohkem »
Loch Ness
Vaade järvele Loch Ness (gaeli Loch Nis) on sügav järv Šotimaal Highlandis, Invernessist edelas ja Fort Augustusest kirdes.
Uus!!: Turvas ja Loch Ness · Näe rohkem »
Lunn
Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.
Uus!!: Turvas ja Lunn · Näe rohkem »
Maa energiasüsteem
Maa energiasüsteem on...
Uus!!: Turvas ja Maa energiasüsteem · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Uus!!: Turvas ja Maateaduste mõisteid (R) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (T)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad T-tähega. tabulaadid – tagasivoolu hoovus – tahhüliit – tahhümeeter – tahk – Tahke Maa – taifuun – takistuse meetod – taksiidiline tekstuur – talk – tanatotsönoos – tara – tardkivim – tardkivimi struktuur – tardkivimite klassifikatsioon – tasakaaluprofiil – tasandigrupp – tasandik – tasandikujõgi – TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks teemandiläige – teemant – tefra – tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus tehisjärv – tehismaavärin – tehismineraal – tehisveekogu – inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu teke (geoloogia) – tektiidid – tektonosfäär – tektoonika – tektooniline bretša – tektooniline kate – tektooniline lõhe – tektooniline põiksus – tektooniline režiim – tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes tektoonilised rikked – tektoonilised tsüklid – telgede suhe – temperatuuriinversioon – tempestiit – enamasti madalmerelistes tingimustes, väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht teodoliitmeetod – tepui – tera – teraline agregaat – teraline härmatis – teraline struktuur – teralisus – terasuurus – terav bisektriss – teriodondid – termaalne vesi – termohaliinne tsirkulatsioon – termokarst – termokliin – termoluminestsents – termomagnetism – termomeeter – termosfäär – terrass (geoloogia) – terrigeensed setted – terrikoonik – Tertsiaar – Tethyse ookean – tetragonaalne sümmeetria – tetragonaalne süngoonia – tetrakorallid – tetrapoodid – tihedad kiudpilved – tiigrisilm – tilkekivi – tilliit – Tilžė lade – titaniit – tolm – tombolo – Ton – topaas – topikujulised kiudpilved – topograafiline kaart – torm – tormine tuul – tornaado – TORRO skaala – trahhüandesiit – trahhüüdiline struktuur – trahhüüt – transformmurrang – transgressiivne seeria – transgressioon – transpiratsioon – travertiin – Tremadoci lade – tremoliit–ferroaktinoliit – triboluminestsents – trigonaalne sümmeetria – trigonaalne süngoonia – süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks Triias – triivjää – trikliinne sümmeetria – trikliinne süngoonia – trilobiidid – trofogeenne kiht – tromb – troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org troopika – troopikavööde – troopiline kliima – troopiline ookeaniline kliima – troopiline tsüklon – troopiline õhumass – tropopaus – troposfäär – tsement (geoloogia) – settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass tsementeerumine – tsementeerunud kivim – tseoliidid – tsinkiit – tsirkoon – tsirkusorg – tsonaalne kristall – tsonaalsus – tsunami – tsüklilised kaksikud – tsüklon – tsükloni silm – tuff – tugev tuul – tuhaplatoo – tuhavulkaan – tuhk (mäendus) – tuisk – tuiskliiv – tulpjas eralduvus – tulv – tundra – tundravöönd – tundur – Tunguusi katastroof – turbahorisont – turbatsioon – turbidiit – turbulentse kovariatsiooni meetod – turmaliin – turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete turvasmuld – turvastumine – turvastunud muld – tuul – looduslikel põhjustel liikuv õhk tuulealune külg – tuule baariline seadus – tuuleerosioon – tuuleihe – tuulekanne – protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti tuulelipp – tuulenihe – tuulepealne külg – tuulesete – tuule poolt kantud ja setitatud sete tuulevaikus – tuulevire – tõusuallikas – tõusuhoovus – tõusukõrgvesi – tõusulaine – tõusuvesi – täiuslik lõhenevus – tüpomorfism – Türisalu kihistu – türkiis – T.
Uus!!: Turvas ja Maateaduste mõisteid (T) · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Turvas ja Maavara · Näe rohkem »
Maavarade kaevandamine Eestis
Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2).
Uus!!: Turvas ja Maavarade kaevandamine Eestis · Näe rohkem »
Madalsoomuld
Madalsoomuld on Eestis levinud mulla tüüp, mis valiti aastal 2019.
Uus!!: Turvas ja Madalsoomuld · Näe rohkem »
Magiljovi rajoon
Mahiloŭ rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Magiljovi rajoon · Näe rohkem »
Mall Orru
Mall Orru (sündinud 28. veebruaril 1943 Karksi vallas Viljandimaal) on eesti geoloog.
Uus!!: Turvas ja Mall Orru · Näe rohkem »
Martin Sandberger
Karl Martin Sandberger või Martin Karl Sandberger (17. august 1911 Berliin – 30. märts 2010 Stuttgart) oli Saksamaa Kolmanda Riigi sõjaväelane, politseiametnik ja SS-lane.
Uus!!: Turvas ja Martin Sandberger · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Turvas ja Märgala · Näe rohkem »
Mūkupurvs
Mūkupurvsi raba Mūkupurvsi asendikaart Mūkupurvs on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 4,515 km².
Uus!!: Turvas ja Mūkupurvs · Näe rohkem »
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Uus!!: Turvas ja Metsapõleng · Näe rohkem »
Michael Wittlich
Michael Wittlich 1880ndatel (Bernhard Lais) Michael Wittlich (ka Mihkel Vitsut; 26. september (vkj) 1866 Kunda – 6. veebruar 1933 Tartu) oli eesti keemik.
Uus!!: Turvas ja Michael Wittlich · Näe rohkem »
Mikeli järv
Mikeli järv (ka Mikkeli järv, Suur Mikkeli järv) on järv Võrumaal Rõuge vallas, Tika külas Missost 3 km kirde suunas.
Uus!!: Turvas ja Mikeli järv · Näe rohkem »
Monoliit (arheoloogia)
Monoliit enne lahtiharutamist Monoliidi harutamise ehk piltlikult öeldes mikroväljakaevamiste esimene etapp Monoliidi harutamise teine etapp Monoliidi harutamise kolmas etapp Monoliidi harutamise neljas etapp Monoliit pärast lahtiharutamise lõppu Monoliit arheoloogia kontekstis on teadlikult koos ümbritseva pinnasega üles võetud arheoloogiline leid või leiukogum.
Uus!!: Turvas ja Monoliit (arheoloogia) · Näe rohkem »
Mukri raba
Mukri raba Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere.
Uus!!: Turvas ja Mukri raba · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Turvas ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Turvas ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Mullateaduse mõisteid
Siin on loetletud mullateadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Turvas ja Mullateaduse mõisteid · Näe rohkem »
Muraka raba
Muraka raba idaosa sügisel. Muraka raba põhjaosa. Muraka raba lõunaosa. Muraka raba (ka Muraka soostik) laiub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Lüganuse vallas, Rannapungerja ning Purtse jõe veelahkmel.
Uus!!: Turvas ja Muraka raba · Näe rohkem »
Naroŭla rajoon
Naroŭla rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Naroŭla rajoon · Näe rohkem »
Nigula raba
Nigula raba 2018. aasta kevadel Nigula raba talvel 2020 Nigula raba on soomassiiv Pärnumaal Saarde vallas.
Uus!!: Turvas ja Nigula raba · Näe rohkem »
Niidukoosluse taimestiku taastamine
Looduslik taimestumine (niidu kinnikasvamine).Niidukoosluse taimestiku taastamine on kohaliku ehk pärismaise floora liikide taasasustamine niidule, kust need on kadunud.
Uus!!: Turvas ja Niidukoosluse taimestiku taastamine · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Turvas ja Nordhorn · Näe rohkem »
Norra maran
Norra maran (Potentilla norvegica) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Norra maran · Näe rohkem »
Opolje külaasundus
Opolje külaasunduse vapp Opolje Opolje külaasunduse asukoht Kingissepa rajoonis. Rajoonist läände, Narva veehoidla taha jääb Eesti, põhja Soome laht. Opolje külaasundus (Опо́льевское се́льское поселе́ние, soome keeles Opolja) on Venemaa Föderatsiooni haldusüksus ja maaomavalitsus, mis asub Leningradi oblasti Kingissepa rajooni idaosas.
Uus!!: Turvas ja Opolje külaasundus · Näe rohkem »
Orgaaniline väetis
Hobusesõnnik on loomne orgaaniline väetis Kondijahu (tagumine kuhi) ja lihajahu (eesmine kuhi) saab väetisena kasutada Kodune taimsete jäätmete kompostimine Tööstuslik kompostimine Orgaaniline väetis koosneb lagunenud looma- ja taimejäänustest ning loomade ja inimeste väljaheidetest (näiteks kompost ja põllukultuuride jäänused).
Uus!!: Turvas ja Orgaaniline väetis · Näe rohkem »
Oru linnaosa
Oru on Kohtla-Järve lahuslinnaosa, mida ümbritseb Toila vald.
Uus!!: Turvas ja Oru linnaosa · Näe rohkem »
Osebergi laevmatus
Osebergi laev Oslo viikingilaevade muuseumis Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.
Uus!!: Turvas ja Osebergi laevmatus · Näe rohkem »
Paadrema looduskaitseala
Paadrema looduskaitseala on kaitseala Lääne-Eesti madalikul Pärnumaal Lääneranna vallas Nõmme, Tamba, Paatsalu Korju ja Vatla külas, jäädes Läänemerest umbes 5 kilomeetri kaugusele.
Uus!!: Turvas ja Paadrema looduskaitseala · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Turvas ja Paju · Näe rohkem »
Pajusi vald
Kalana külas Pajusi vald oli vald Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Turvas ja Pajusi vald · Näe rohkem »
Paldiski Lõunasadam
Paldiski Lõunasadam (sadama kood: EE PLS) on ASi Tallinna Sadam koosseisus olev sadam Paldiskis, Pakri poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Põhjasadama kõrval.
Uus!!: Turvas ja Paldiski Lõunasadam · Näe rohkem »
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Uus!!: Turvas ja Palestiina · Näe rohkem »
Parika raba
pisi Parika raba on kaitsealune raba Viljandi maakonnas Põhja-Sakala ja Viljandi vallas.
Uus!!: Turvas ja Parika raba · Näe rohkem »
Pääsküla raba
Looklev mänd Pääsküla raba matkarajal Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil.
Uus!!: Turvas ja Pääsküla raba · Näe rohkem »
Päideroog
Päideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Päideroog · Näe rohkem »
Pärsti valla lipp
Pärsti valla lipp Pärsti valla lipp on Viljandi maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Pärsti valla lipp.
Uus!!: Turvas ja Pärsti valla lipp · Näe rohkem »
Pärsti valla vapp
Pärsti valla vapp. Pärsti valla vapp on Viljandi maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Pärsti valla vapp.
Uus!!: Turvas ja Pärsti valla vapp · Näe rohkem »
Püünisleht
Pikalehise huulehina püünislehele sattunud kärbes Püünislehed on lehemuudendid, mille abil putuktoidulised taimed putukaid ligi meelitavad ja püüavad.
Uus!!: Turvas ja Püünisleht · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Turvas ja Põlemine · Näe rohkem »
Põlevkivituhk
Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.
Uus!!: Turvas ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »
Pelisoo
Pelisoo (ka: Pelissoo) on Saaremaa keskosas, peamiselt Saaremaa valda jääv soo, mille pindala on 750 ha.
Uus!!: Turvas ja Pelisoo · Näe rohkem »
Pesse ruhi
Pesse ruhi on teadaolevalt maailma vanim tänapäevani säilinud paat.
Uus!!: Turvas ja Pesse ruhi · Näe rohkem »
Pietrykaŭ rajoon
Pietrykaŭ rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Pietrykaŭ rajoon · Näe rohkem »
Pihla soo
Pihla turbaraba. Hiiumaa Mudeliklubi foto Pihla soo on soo Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Uus!!: Turvas ja Pihla soo · Näe rohkem »
Pilkuse raba
Pilkuse raba on raba Rapla maakonnas Märjamaa valla põhjaosas.
Uus!!: Turvas ja Pilkuse raba · Näe rohkem »
Pillapalu Kivijärv
Kivijärv (ka Pillapalu Kivijärv, Koitjärve Kivijärv) on järv Harjumaal Anija vallas Pillapalu külas.
Uus!!: Turvas ja Pillapalu Kivijärv · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Turvas ja Pinnakate · Näe rohkem »
Poolkoks
Poolkoksimägi Kiviõlis Poolkoks on tahkekütuse utmisel saadav tahke jääkaine.
Uus!!: Turvas ja Poolkoks · Näe rohkem »
Praŭdzinski
Praŭdzinski (transkribeerituna Pravdzinski) on alev Valgevenes Minski oblastis Puchavičy rajoonis.
Uus!!: Turvas ja Praŭdzinski · Näe rohkem »
Pravalas
Pravalas ehk Vidugiris on järv Leedus Molėtai rajoonis.
Uus!!: Turvas ja Pravalas · Näe rohkem »
Puikule raudteejaam
Jaamahoone sisevaade Puikule raudteejaam oli raudteejaam Tallinna–Pärnu–Riia raudteel Limbaži piirkonna Brīvzemnieki ja Katvari valla piiril Puikules stacija külas.
Uus!!: Turvas ja Puikule raudteejaam · Näe rohkem »
Punasoo
Punasoo Punasoo on Pandivere kõrgustiku idaosas asuv soo, mille pindala on 700 ha.
Uus!!: Turvas ja Punasoo · Näe rohkem »
Pupastvere soo
Pupastvere soo on soo Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Turvas ja Pupastvere soo · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Turvas ja Raba · Näe rohkem »
Rabalaibad
Rabalaibad või soolaibad on soos või rabas väga pikka aega (sadu või tuhandeid aastaid) säilinud surnukehad.
Uus!!: Turvas ja Rabalaibad · Näe rohkem »
Rabastumine
Rabastumine (inglise bog formation) on happelise toitevaese vee mõjul toimuv soostumine.
Uus!!: Turvas ja Rabastumine · Näe rohkem »
Rae raba
Rae raba turbatootmisala Rae raba on raba Harju maakonna Rae vallas.
Uus!!: Turvas ja Rae raba · Näe rohkem »
Rahvusvaheline turbapäev
Rahvusvaheline turbapäev on tähtpäev, mida tähistatakse esimest korda 2. juunil 2020.
Uus!!: Turvas ja Rahvusvaheline turbapäev · Näe rohkem »
Ramygala
Ramygala (poola Remigoła, Žemaidi keeles Ramīgala) on linn Leedus Panevėžysi rajoonis.
Uus!!: Turvas ja Ramygala · Näe rohkem »
Rääma raba
Rääma raba paikneb Pärnu maakonnas Tori vallas.
Uus!!: Turvas ja Rääma raba · Näe rohkem »
Rėkyva
Rėkyva on Šiauliai linnaosa, mis asub Rėkyva valla territooriumil.
Uus!!: Turvas ja Rėkyva · Näe rohkem »
Rečyca rajoon
Rečyca rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Rečyca rajoon · Näe rohkem »
Regi
Regi on kahel looduskõveral või painutatud jalasel libisev loomade abil veetav veo- ja sõiduvahend.
Uus!!: Turvas ja Regi · Näe rohkem »
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Uus!!: Turvas ja Rehepeks · Näe rohkem »
Rekultiveerimine
Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
Uus!!: Turvas ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »
Rohense soo
Rohense soo on soo Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohense, Kadaka ja Kabrametsa külas.
Uus!!: Turvas ja Rohense soo · Näe rohkem »
Roman Ott
Roman Ott (27. mai 1917 Tallinn – 30. juuni 1995 Tallinn) oli eesti keemik.
Uus!!: Turvas ja Roman Ott · Näe rohkem »
Roswinkel
Roswinkeli kirik Roswinkel on küla Hollandis Drenthe provintsis Emmeni valla kirdeosas Saksamaa piiri lähedal.
Uus!!: Turvas ja Roswinkel · Näe rohkem »
Rummu raba
Rummu raba (ka Kodasoo) laiub Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Uus!!: Turvas ja Rummu raba · Näe rohkem »
Rwanda
Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.
Uus!!: Turvas ja Rwanda · Näe rohkem »
Sasnovy Bor
Sasnovy Bor (valgevene-eesti transkriptsioonis Sasnovõ Bor) on alev (töölisasula) Valgevenes Homieli oblastis Svietłahorski rajoonis, Sasnovy Bori külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Turvas ja Sasnovy Bor · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Turvas ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Turvas ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Słaŭharadi rajoon
Słaŭharadi rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Słaŭharadi rajoon · Näe rohkem »
Schüttorf
Schüttorf on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Hollandi ja Vestfaali (Nordrhein-Westfalen) piiri ääres.
Uus!!: Turvas ja Schüttorf · Näe rohkem »
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Uus!!: Turvas ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Sepasoo
Sepasoo on suurte kuivendusmõjudega soomassiiv Märjamaa valla põhjaosas ning Teenuse küla tagamaal Märjamaa vallas.
Uus!!: Turvas ja Sepasoo · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Turvas ja Settekivim · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Turvas ja Soo · Näe rohkem »
Soomuld
Soomulla profill Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Uus!!: Turvas ja Soomuld · Näe rohkem »
Soosete
Soosete on veekogu mültumisel või mineraalpinnase soostumisel kuhjunud sete, peamiselt turvas.
Uus!!: Turvas ja Soosete · Näe rohkem »
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Uus!!: Turvas ja Soostumine · Näe rohkem »
Stõr
Stõr voolab Dnepri valgla lääneosas. Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr (valgevene keeles Стыр, ukraina keeles Стир) on jõgi Valgevenes ja Ukrainas.
Uus!!: Turvas ja Stõr · Näe rohkem »
Strenči raudteejaam
Strenči raudteejaam on raudteejaam Valmiera piirkonnas Strenčis Valga–Riia raudteeliinil.
Uus!!: Turvas ja Strenči raudteejaam · Näe rohkem »
Suljutaimed
Suljutaimed on suletud ehk kinnise juurestikuga taimed ehk potitaimed.
Uus!!: Turvas ja Suljutaimed · Näe rohkem »
Svetlagorski rajoon
Svietłahorski rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Svetlagorski rajoon · Näe rohkem »
Taastumatu energiaressurss
Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas ehk taastumatu energiavaru on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb.
Uus!!: Turvas ja Taastumatu energiaressurss · Näe rohkem »
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Uus!!: Turvas ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »
Tallinna elektrijaam
Tallinna elektrijaama katlamaja ja korsten Tallinna elektrijaam oli elektrijaam, mis tegutses Tallinnas aastatel 1913–1979.
Uus!!: Turvas ja Tallinna elektrijaam · Näe rohkem »
Tartu elektrijaam
Tartu elektrijaam (vasakul olevad korstnad) külmal talvepäeval (2010) Tartu elektrijaam 2018. aastal Tartu elektrijaam (ka Tartu Elektrijaam) on AS Anne Soojuse kõige olulisem tootmisüksus, liigilt koostootmisjaam.
Uus!!: Turvas ja Tartu elektrijaam · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Turvas ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tõnumaa raba
Tüüpiline taimestik Tõnumaa rabas Matkajad Tõnumaa turbavälja ääres Ümaralehine huulhein Tõnumaa rabas Tõnumaa raba on kõrgsoomassiiv Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Turvas ja Tõnumaa raba · Näe rohkem »
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Uus!!: Turvas ja Tõrv · Näe rohkem »
Tehismuld
Tehismullad tekivad aherainemägedel Tehismullad rekultiveeritud lubjakivikarjääril Tšehhis Tehismuld ehk tehnogeenne muld on muld, mille väljanägemine ja areng on seotud tugeva inimtegevuse poolt põhjustatud ümberkujundava mõjuga.
Uus!!: Turvas ja Tehismuld · Näe rohkem »
Teufelsmoor
''Teufelsmoor'' seoses oma peamise kuivendussüsteemi, Hamme jõega Teufelsmoor on soo- ja rabapiirkond Saksamaal Bremenist põhjas.
Uus!!: Turvas ja Teufelsmoor · Näe rohkem »
Tolkuse raba
Tolkuse raba Roosa hommikuudu Tolkuse rabas Kevadine Tolkuse raba Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo.
Uus!!: Turvas ja Tolkuse raba · Näe rohkem »
Tondiraba
Tondiraba on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Turvas ja Tondiraba · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Turvas ja Tuhk · Näe rohkem »
Tuhkpuu
Teravatipuline tuhkpuu (''Cotoneaster acuminatus'') Tuhkpuu (Cotoneaster) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Turvas ja Tuhkpuu · Näe rohkem »
Tume vald
Soo Seklise järve ääres Tume vald (läti keeles Tumes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas.
Uus!!: Turvas ja Tume vald · Näe rohkem »
Tupp-villpea
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Tupp-villpea · Näe rohkem »
Turba
Turba on alevik Harju maakonnas Saue vallas.
Uus!!: Turvas ja Turba · Näe rohkem »
Turbahorisont
T2-horisont Turbahorisont ehk T-horisont ehk At-horisont on orgaaniline mullahorisont, mis on tekkinud maapinnal alaliselt liigniisketes tingimustes turvast moodustavate taimede jäänustest.
Uus!!: Turvas ja Turbahorisont · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Turvas ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turbatablett
Turbatablett Turbatablett on kokkupressitud kasvuturvas, mis on kaetud paberiga.
Uus!!: Turvas ja Turbatablett · Näe rohkem »
Turbatööstus
Turba kaevandamine Suurbritannias Turbatööstus on tööstusharu, kütusetööstuse allharu, mis tegeleb turba kaevandamise, ümbertöötamise ja tarbijatele edastamisega.
Uus!!: Turvas ja Turbatööstus · Näe rohkem »
Turbliss
Turbliss OÜ on Eesti turbakosmeetika ettevõte, mis kasutab oma toodetel kaubamärki Turbliss.
Uus!!: Turvas ja Turbliss · Näe rohkem »
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Uus!!: Turvas ja Turvasmuld · Näe rohkem »
Turvastumine
Turvastumine on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba.
Uus!!: Turvas ja Turvastumine · Näe rohkem »
Turvastunud muld
Turvastunud muld on muld, mille 10–30 cm tüseduse pindmise kihi moodustab alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Uus!!: Turvas ja Turvastunud muld · Näe rohkem »
Twist (Emsland)
Twist on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.
Uus!!: Turvas ja Twist (Emsland) · Näe rohkem »
Udmurtia
Udmurtia (ametlik nimi Udmurdi Vabariik) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Turvas ja Udmurtia · Näe rohkem »
Ukraina majandus
Ukraina majandus põhineb turumajandusel.
Uus!!: Turvas ja Ukraina majandus · Näe rohkem »
Ulila
Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Turvas ja Ulila · Näe rohkem »
Ulila elektrijaam
Ulila elektrijaam oli soojuselektrijaam Tartu maakonnas Ulilas.
Uus!!: Turvas ja Ulila elektrijaam · Näe rohkem »
Utilitas
Utilitas on Eesti energiakontsern, mille põhitegevuseks on elektri ja soojuse tootmine ning kaugkütte- ja jahutusteenuse osutamine.
Uus!!: Turvas ja Utilitas · Näe rohkem »
Vagula järv
Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool.
Uus!!: Turvas ja Vagula järv · Näe rohkem »
Vaimastvere
Vaimastvere on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Uus!!: Turvas ja Vaimastvere · Näe rohkem »
Valgesoo
Valgesoo raba Vaade rabale vaatetornist Valgesoo on raba Põlva maakonnas Põlva vallas Kiidjärve külas.
Uus!!: Turvas ja Valgesoo · Näe rohkem »
Van Dycki pruun
Van Dycki pruun, nimetatud flaami maalikunstniku Anthonis van Dycki järgi, ehk kasseli pruun või kasselpruun, ka kölni muld, on 90% orgaanilisest ainesest koosnev pruun looduslik värvipigment, mida saadakse pruunsöest, turbast või nende sisaldusega mullast.
Uus!!: Turvas ja Van Dycki pruun · Näe rohkem »
Vana-Roosa
Vana-Roosa (kohalikus kõnepruugis Roosa) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Turvas ja Vana-Roosa · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Turvas ja Väetis · Näe rohkem »
Väike käopõll
Väike käopõll (Listera cordata, sünonüüm Neottia cordata) on käpaliste sugukonda käopõlle perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Väike käopõll · Näe rohkem »
Väljamine
Väljamine on maapõue osiste (kivimite (maagid, kivisüsi, põlevkivi, paas jms), vedelike (maaõli), gaasid (maagaas), orgaaniliste setete (turvas)) irrutamine maapõuest kaevandamise käigus.
Uus!!: Turvas ja Väljamine · Näe rohkem »
Väo elektrijaam
Väo elektrijaam (tuntud ka kui Tallinna elektrijaam, Väo koostootmisjaam) on Tallinna idaservas Väo paekarjääri tühjaks ammutatud osas asuv biokütusel ja turbal töötav koostootmisjaam.
Uus!!: Turvas ja Väo elektrijaam · Näe rohkem »
Värvmadar
Värvmadar (Galium boreale) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Turvas ja Värvmadar · Näe rohkem »
Võõr-kõverharjak
Levikukaart Võõr-kõverharjak (Campylopus introflexus) on samblaliik, mis kuulub kõverharjaku (Campylopus) perekonda ja kaksikhambaliste (Dicranaceae) sugukonda.
Uus!!: Turvas ja Võõr-kõverharjak · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Turvas ja Võru · Näe rohkem »
Veisiejis
Veisiejis (poola Wiejsieje) on järv Leedus Lazdijai rajoonis, Veisiejai linnast kuus kilomeetrit edela pool.
Uus!!: Turvas ja Veisiejis · Näe rohkem »
Vietka rajoon
Vietka rajoon on 2.
Uus!!: Turvas ja Vietka rajoon · Näe rohkem »
Viljandi järv
Viljandi järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustikul, Viljandi maakonnas Viljandi linnas.
Uus!!: Turvas ja Viljandi järv · Näe rohkem »
Vilpulka vald
Virķēni mõisa peahoone Vilpulka vald (läti keeles Vilpulkas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Turvas ja Vilpulka vald · Näe rohkem »
Visaginase järv
Visaginas on järv Leedus Visaginase omavalitsuses.
Uus!!: Turvas ja Visaginase järv · Näe rohkem »
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Uus!!: Turvas ja Vivianiit · Näe rohkem »
Waddenzee
Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.
Uus!!: Turvas ja Waddenzee · Näe rohkem »
Wiesmoor
Wiesmoor on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Uus!!: Turvas ja Wiesmoor · Näe rohkem »
Zilaiskalnsi vald
Vaade Zilais kalnsi mäelt Zilaiskalnsi vald (läti keeles Zilākalna pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Turvas ja Zilaiskalnsi vald · Näe rohkem »
Zolitūde mõis
pisi Zolitūde mõis (Zolitūde muiža, ka Bērzu muiža) oli linnamõis Lätis Riia linnas Imanta asumis peahoone aadressiga Tālavas gatve 13.
Uus!!: Turvas ja Zolitūde mõis · Näe rohkem »
