Sisukord
45 suhted: Alkeemia, Almagest, Astroloogide loend, Astronomia nova, Astronoomia ajalugu, Astronoomide loend, Benátky nad Jizerou, Berenike Juuksed, Biograafiad (Br), Christen Sørensen Longomontanus, Dole piiskopilinnus, Johannes Kepler, John Napier, Kepleri seadused, Kepleri Supernoova, Klementinum, Kopenhaageni Ülikool, Kvadrant (astronoomia), Mikołaj Kopernik, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Niels Bohr, Noova, Odvardt Helmoldt von Lode, Paljas silm, Pentagramm, Pierre Gassendi, Ptolemaios, Sündinud 14. detsembril, SN 1572, Stjerneborg, Supernoova jäänuk, Surnud 24. oktoobril, Taani kirjandus, Taevamehaanika, Teadusrevolutsioon, Teadusrevolutsioonide struktuur, Ulrich (Mecklenburg), Universum, Uraniborg, Ven, Willem Blaeu, 14. detsember, 1546, 1601, 24. oktoober.
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Vaata Tycho Brahe ja Alkeemia
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Vaata Tycho Brahe ja Almagest
Astroloogide loend
Astroloogide loend loetleb astrolooge.
Vaata Tycho Brahe ja Astroloogide loend
Astronomia nova
Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta.
Vaata Tycho Brahe ja Astronomia nova
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Vaata Tycho Brahe ja Astronoomia ajalugu
Astronoomide loend
Siin on loetletud astronoome.
Vaata Tycho Brahe ja Astronoomide loend
Benátky nad Jizerou
Benátky nad Jizerou (saksa keeles Benatek) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mladá Boleslavi ringkonnas.
Vaata Tycho Brahe ja Benátky nad Jizerou
Berenike Juuksed
Berenike Juuste tähtkuju kaart Berenike Juuksed (varasem nimi Bereniike Juuksed; ladina keeles Coma Berenices, omastav Comae Berenices; lühend Com) on põhjataevas asuv tähtkuju.
Vaata Tycho Brahe ja Berenike Juuksed
Biograafiad (Br)
Biograafiad (Br) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Br".
Vaata Tycho Brahe ja Biograafiad (Br)
Christen Sørensen Longomontanus
''Inventio quadraturae circuli'', 1634 Christen Sørensen (tuntud kui Longomontanus, ka kui Christian Severini, Christianus Severini Lymvicus, Christianus Longicampianus, Christen Lomborg, Chresten Lemvig või Christiern Langberg; 4. oktoober 1562 Jüütimaa, Lomborgbergi talu Lemvigi lähedal – 8.
Vaata Tycho Brahe ja Christen Sørensen Longomontanus
Dole piiskopilinnus
Salaspilsi piirkonna vapp Dole piiskopilinnus (eesti Daali, saksa Dahlen, Dahlholm) oli Riia peapiiskopi toomkapiitlile kuulunud linnus Lätis, Väina (Daugava) jõe Dole saarel (Doles sala), mis jääb administratiivselt Salaspilsi piirkonna (Salaspils novads) Salaspilsi valda (Salaspils pagasts).
Vaata Tycho Brahe ja Dole piiskopilinnus
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata Tycho Brahe ja Johannes Kepler
John Napier
John Napier (1550 Edinburgh – 1617 Edinburgh) oli Šotimaa matemaatik.
Vaata Tycho Brahe ja John Napier
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1.
Vaata Tycho Brahe ja Kepleri seadused
Kepleri Supernoova
SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova, mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus.
Vaata Tycho Brahe ja Kepleri Supernoova
Klementinum
Osa idapoolsest fassaadist Vaade läänetiivale ja sissepääsule Křížovnická tänavalt Klementinum (varem Clementinum) on hoonekompleks Praha vanalinnas, kunagise jesuiitide kolleegiumi asupaik.
Vaata Tycho Brahe ja Klementinum
Kopenhaageni Ülikool
Kopenhaageni Ülikool (Københavns Universitet) on Taani vanim ja suurim ülikool ja teadusasutus.
Vaata Tycho Brahe ja Kopenhaageni Ülikool
Kvadrant (astronoomia)
Tycho Brahe kvadrant. Tycho Brahe istub keskel. Mõõtmise läbiviijast on näha ainult pea paremal äärel. Paremal all olev abiline teatab kelladelt loetud aja, vasakul all olev abiline märgib mõõtmistulemuse üles Kvadrandi valmistamise töötuba Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Kvadrant on ajalooline astronoomiline instrument, millega määrati taevakehade nurkkõrgusi ja asendit.
Vaata Tycho Brahe ja Kvadrant (astronoomia)
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19.
Vaata Tycho Brahe ja Mikołaj Kopernik
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Vaata Tycho Brahe ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Tycho Brahe ja Niels Bohr
Noova
Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.
Vaata Tycho Brahe ja Noova
Odvardt Helmoldt von Lode
Odvardt Helmoldt von Lode (signatuur O.H. de Lode Chalcogr. Reg. Soc. Dan. Sculps; u. 1726 – 3. september 1757 Kopenhaagen) oli Eestimaa päritolu taani kunstnik ja vasegraveerija.
Vaata Tycho Brahe ja Odvardt Helmoldt von Lode
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Vaata Tycho Brahe ja Paljas silm
Pentagramm
Pentagramm Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk.
Vaata Tycho Brahe ja Pentagramm
Pierre Gassendi
Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.
Vaata Tycho Brahe ja Pierre Gassendi
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Vaata Tycho Brahe ja Ptolemaios
Sündinud 14. detsembril
Siin artiklis loetletakse 14. detsembril sündinud tuntud inimesi.
Vaata Tycho Brahe ja Sündinud 14. detsembril
SN 1572
SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.
Vaata Tycho Brahe ja SN 1572
Stjerneborg
Stjerneborg Venil. Willem Blaeu joonistus umbes aastast 1595, trükitud raamatus "Atlas Major" (1662) Stjerneborg oli Tycho Brahe osaliselt maa-alune observatoorium, mis asus tema loss-observatooriumi Uraniborgi kõrval Veni saarel. Tycho Brahe ehitas Stjerneborgi 1584. aastal, kui oli selgunud, et Uraniborg ei onud piisavalt stabiilne ega suur tema täppisinstrumentide jaoks.
Vaata Tycho Brahe ja Stjerneborg
Supernoova jäänuk
Suures Magellani Pilves Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus.
Vaata Tycho Brahe ja Supernoova jäänuk
Surnud 24. oktoobril
Siin loetletakse 24. oktoobril surnud tuntud isikuid.
Vaata Tycho Brahe ja Surnud 24. oktoobril
Taani kirjandus
Maailmakuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen Hans Christian Andersen (1869) Taani kirjandus on taani keeles kirjutatud ilukirjandus.
Vaata Tycho Brahe ja Taani kirjandus
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Vaata Tycho Brahe ja Taevamehaanika
Teadusrevolutsioon
Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse (inglise modern science).
Vaata Tycho Brahe ja Teadusrevolutsioon
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Vaata Tycho Brahe ja Teadusrevolutsioonide struktuur
Ulrich (Mecklenburg)
Mecklenburg-Güstrow' hertsog Ulrich III Ulrich III (5. märts 1527 – 14. märts 1603) oli Mecklenburg-Güstrow' hertsog aastatel 1555/56 – 1603.
Vaata Tycho Brahe ja Ulrich (Mecklenburg)
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Tycho Brahe ja Universum
Uraniborg
Uraniborg, pilt Blaeu raamatust "Atlas Major" (1663) Uraniborg koos aedadega, Tycho Brahe raamatust "Astronomiae instauratae mechanica" (1598) Uraniborg ehk Uranieborg ehk Uranienborg oli üks Tycho Brahe observatooriumidest.
Vaata Tycho Brahe ja Uraniborg
Ven
Ven (vanas kirjaviisis Hven, Hveen) on väike Rootsile kuuluv saar Sundi keskosas, Skånest (Rootsi) lääne pool ja Sjællandist (Taani) ida pool, Skånele pisut lähemal.
Vaata Tycho Brahe ja Ven
Willem Blaeu
Willem J. Blaeu portree., Jeremias Falck Willem Janszoon Blaeu (1571 Alkmaar – 21. oktoober 1638 Amsterdam) oli hollandi kartograaf ja kirjastaja, Joan Blaeu (1596–1673) isa.
Vaata Tycho Brahe ja Willem Blaeu
14. detsember
14.
Vaata Tycho Brahe ja 14. detsember
1546
1546.
Vaata Tycho Brahe ja 1546
1601
1601.
Vaata Tycho Brahe ja 1601
24. oktoober
24.
Vaata Tycho Brahe ja 24. oktoober
Tuntud ka kui Tyge Brahe, Tyge Ottesen Brahe.