Kiiremini kui brauser!
76 suhted: A causal account of knowing, Abeli-Ruffini teoreem, Algarv, Algprintsiip, An Aristotelian Account of Induction, An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design, Apodiktilisus, Aquino Thomas, Aristoteles, Arutlus, Õigustus, Bayesiaanlus, Beauty (Scruton), Carl Hempel, Christian Wolff, Circulus vitiosus, Dan Baras, Das Kausalgesetz und seine Grenzen, Dedekindi lõige, Disjunktiivne süllogism, Eeldus, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofia, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Formalism, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Hüpotees, Hermeneutiline ring, Heuristika, Injektiivne funktsioon, Karl Popper, Katse-eksituse meetod, Kehtivus, Klass (matemaatika), Kontiinumi hüpotees, La Philosophie du non, Logik der Forschung, Logitsism, Loodusseadus, Loogika mõisteid, Matemaatika, Matemaatika mõisteid, Matemaatiline loogika, Mathematical Truth, Mathematics, Matter and Method, Misoloogia, Niels Henrik Abel, Philosophia prima, sive Ontologia, Philosophy of Mathematics: An Introduction, ..., Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pii, Principia Ethica, Proof, Ptolemaios, Pythagoras, Pythagorase teoreem, Quod erat demonstrandum, Reaalarv, Skeptitsism, Stoitsism, Summa paganate vastu, Tõestusassistent, Tõetagaja ja valetagaja, Teine analüütika, Teoloogia summa Ia q. 2, Teoloogia summa Ia-IIae q. 1, Teoreem, Thales, Thalese teoreem, The Refutation of Idealism, The Strife of Systems, Utilitarianism, Vastuväiteline tõestus, Välismaailma tõestus, Zorni lemma. Laienda indeks (26 rohkem) »
A causal account of knowing
"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi.
Uus!!: Tõestus ja A causal account of knowing · Näe rohkem »
Abeli-Ruffini teoreem
Abeli-Ruffini teoreem ehk Abeli teoreem algebralistest võrranditest ehk Abeli võimatuse teoreem on teoreem, mis väidab, et 5.
Uus!!: Tõestus ja Abeli-Ruffini teoreem · Näe rohkem »
Algarv
Algarv (ingl prime number) on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja mis jagub ainult arvuga 1 või iseendaga.
Uus!!: Tõestus ja Algarv · Näe rohkem »
Algprintsiip
Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.
Uus!!: Tõestus ja Algprintsiip · Näe rohkem »
An Aristotelian Account of Induction
"An Aristotelian Account of Induction" ("Üks aristotellik induktsiooniteooria") on Louis Groarke'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõestus ja An Aristotelian Account of Induction · Näe rohkem »
An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design
"An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design" on Francis Hutchesoni filosoofiline teos esteetikast.
Uus!!: Tõestus ja An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design · Näe rohkem »
Apodiktilisus
Apodiktilisuseks (omadussõna apodiktiline algallikas on vanakreeka sõna ἀποδεικτικός 'tõestav') nimetatakse filosoofias mitut omadust, mis seonduvad paratamatuse või tõestusega: Nende omaduste kandjad on.
Uus!!: Tõestus ja Apodiktilisus · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Tõestus ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Tõestus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Tõestus ja Arutlus · Näe rohkem »
Õigustus
Õigustus (inglise keeles justification) on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms.
Uus!!: Tõestus ja Õigustus · Näe rohkem »
Bayesiaanlus
Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.
Uus!!: Tõestus ja Bayesiaanlus · Näe rohkem »
Beauty (Scruton)
"Beauty" ("Ilu") on Roger Scrutoni filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Tõestus ja Beauty (Scruton) · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Tõestus ja Carl Hempel · Näe rohkem »
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Uus!!: Tõestus ja Christian Wolff · Näe rohkem »
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Uus!!: Tõestus ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »
Dan Baras
Dan Baras on Iisraeli filosoof.
Uus!!: Tõestus ja Dan Baras · Näe rohkem »
Das Kausalgesetz und seine Grenzen
"Das Kausalgesetz und seine Grenzen" ("Põhjuslik seadus ja selle piirid") on Philipp Franki filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõestus ja Das Kausalgesetz und seine Grenzen · Näe rohkem »
Dedekindi lõige
Dedekindi lõige (matemaatik Richard Dedekindi järgi) lineaarselt järjestatud hulgas S on hulga S selline klassijaotus (A, B), et A on allapoole kinnine (see tähendab, hulga A mis tahes elemendi a korral järeldub sellest, et x≤a, et ka x on A element) ning B on ülespoole kinnine (see tähendab, hulga B mis tahes elemendi b korral järeldub sellest, et a≤y, et ka y on B element) ning hulgal A puudub suurim element.
Uus!!: Tõestus ja Dedekindi lõige · Näe rohkem »
Disjunktiivne süllogism
Disjunktiivne süllogism (ajalooliselt tuntud kui modus tollendo ponens ehk MTP, ladina keeles "mood, mis kinnitab läbi eituse") on kehtiv arutlusvorm ja süllogism (klassikalises loogikas), mille üks eeldustest on disjunktiivne otsustus.
Uus!!: Tõestus ja Disjunktiivne süllogism · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Tõestus ja Eeldus · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõestus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Tõestus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Tõestus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Formalism
"Formalism" tähendab üldkeeles kuju eelistamist sisule või formaalsuste ainutähtsustamist.
Uus!!: Tõestus ja Formalism · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Tõestus ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Tõestus ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Tõestus ja Hüpotees · Näe rohkem »
Hermeneutiline ring
Hermeneutiline ring ehk mõistmise ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena.
Uus!!: Tõestus ja Hermeneutiline ring · Näe rohkem »
Heuristika
Heuristika (kreeka keeles εὑρίσκω – 'avastan') on avastamisõpetus.
Uus!!: Tõestus ja Heuristika · Näe rohkem »
Injektiivne funktsioon
element on ülimalt üks originaal: elementidel ''A'', ''B'' ja ''D'' on igaühel üks originaal, elemendil ''C'' ei ole ühtegi originaali. Injektiivne funktsioon ehk injektiivne kujutus ehk injektsioon ehk üksühene kujutus on funktsioon f:X\to Y, mille korral sihthulga Y iga elemendi y puhul on olemas ülimalt üks (võib-olla mitte ühtegi) lähtehulga X element x, millele funktsioon teda vastavusse seab (f(x).
Uus!!: Tõestus ja Injektiivne funktsioon · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Tõestus ja Karl Popper · Näe rohkem »
Katse-eksituse meetod
Katse-eksituse meetod on statistiline meetod, mida kasutatakse peamiselt loodusseaduste uurimisel.
Uus!!: Tõestus ja Katse-eksituse meetod · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Tõestus ja Kehtivus · Näe rohkem »
Klass (matemaatika)
Klass on hulgateoorias ja selle rakendustes kogu matemaatikas hulkade (või ka muude matemaatiliste objektide) kogum, mida saab üheselt määratleda omaduse kaudu, mis on kõikidele klassi elementidele ühine.
Uus!!: Tõestus ja Klass (matemaatika) · Näe rohkem »
Kontiinumi hüpotees
Kontiinumi hüpotees ehk kontiinuumi hüpotees ehk kontiinumhüpotees ehk kontiinuumhüpotees (inglise keeles continuum hypothesis, lühend CH) on hulgateoorias väide "ei eksisteeri hulka, mille võimsus oleks suurem kui täisarvude hulga võimsus ja väiksem kui reaalarvude hulga võimsus".
Uus!!: Tõestus ja Kontiinumi hüpotees · Näe rohkem »
La Philosophie du non
"La Philosophie du non: essai d'une philosophie du nouvel esprit scientifique" ("Ei filosoofia: uue teadusliku vaimu filosoofia katse") on Gaston Bachelardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõestus ja La Philosophie du non · Näe rohkem »
Logik der Forschung
"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.
Uus!!: Tõestus ja Logik der Forschung · Näe rohkem »
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Uus!!: Tõestus ja Logitsism · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Tõestus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loogika mõisteid
Siin on loetletud loogika mõisteid.
Uus!!: Tõestus ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Tõestus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Tõestus ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Matemaatiline loogika
Matemaatiline loogika ehk sümbolloogika on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid.
Uus!!: Tõestus ja Matemaatiline loogika · Näe rohkem »
Mathematical Truth
"Mathematical Truth" on Paul Benacerrafi artikkel.
Uus!!: Tõestus ja Mathematical Truth · Näe rohkem »
Mathematics, Matter and Method
"Mathematics, Matter and Method" on Hilary Putnami filosoofiliste kirjutiste kogumik, väljaande "Philosophical Papers" 1.
Uus!!: Tõestus ja Mathematics, Matter and Method · Näe rohkem »
Misoloogia
Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.
Uus!!: Tõestus ja Misoloogia · Näe rohkem »
Niels Henrik Abel
Niels Henrik Abel (5. august 1802 Finnøy saar või Nedstrand (praegu Tysværi vald) – 6. aprill 1829 Froland Verk, Frolandi vald, Aust-Agder) oli norra matemaatik.
Uus!!: Tõestus ja Niels Henrik Abel · Näe rohkem »
Philosophia prima, sive Ontologia
"Philosophia prima, sive Ontologia methodo scientifica pertractata, qua omnis cognitionis humanae principia continentur" ("Teaduslikul meetodil käsitletud esimene filosoofia ehk ontoloogia, milles sisalduvad igasuguse inimtunnetuse printsiibid") on Christian Wolffi 1731 ilmunud teos.
Uus!!: Tõestus ja Philosophia prima, sive Ontologia · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Tõestus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Tõestus ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Pii
ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).
Uus!!: Tõestus ja Pii · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Tõestus ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Proof
"Proof" tähendab inglise keeles 'tõestus'.
Uus!!: Tõestus ja Proof · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Tõestus ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Uus!!: Tõestus ja Pythagoras · Näe rohkem »
Pythagorase teoreem
Pythagorase teoreem on Vana-Kreeka matemaatikule Pythagorasele omistatud teoreem täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel.
Uus!!: Tõestus ja Pythagorase teoreem · Näe rohkem »
Quod erat demonstrandum
quod erat demonstrandum, lühendina Q. E. D., on ladinakeelne väljend, mis eesti keeles tähendab "mida oligi tarvis näidata" ehk "mida oligi tarvis tõestada" ehk m.o.t.t. Seda väljendit kasutatakse matemaatiliste või filosoofiliste tõestuste lõpus.
Uus!!: Tõestus ja Quod erat demonstrandum · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Tõestus ja Reaalarv · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Tõestus ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Tõestus ja Stoitsism · Näe rohkem »
Summa paganate vastu
"Summa paganate vastu" (originaalpealkirjaga "Summa contra gentiles" (ScG) ehk "Summa contra gentiles seu liber de veritate catholicae fidei contra errores infidelium" (1259–1265) on Aquino Thomase filosoofilis-teoloogiline traktaat. Neljaosalise teose maht on 300 000 sõna.
Uus!!: Tõestus ja Summa paganate vastu · Näe rohkem »
Tõestusassistent
Interaktiivne tõestussessioon CoqIDE keskkonnas, kus tõestusskript on vasakul ja tõestuse seisund on paremal. Tõestusassistent ehk interaktiivne teoreemitõestaja on arvutiprogramm, mis aitab inimestel arvuti abiga arendada formaalseid tõestusi igasugustele teoreemidele.
Uus!!: Tõestus ja Tõestusassistent · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Tõestus ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Tõestus ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Tõestus ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia-IIae q. 1
"Teoloogia summa" teise osa esimese osa küsimus 1 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa teise osa (Prima secundae) küsimus 1 (Ia-IIae q. 1).
Uus!!: Tõestus ja Teoloogia summa Ia-IIae q. 1 · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Tõestus ja Teoreem · Näe rohkem »
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Uus!!: Tõestus ja Thales · Näe rohkem »
Thalese teoreem
Thalese teoreem. Sirge AC on ringi diameeter. Piirdenurk B on alati täisnurk. Thalese teoreemi kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk.
Uus!!: Tõestus ja Thalese teoreem · Näe rohkem »
The Refutation of Idealism
"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.
Uus!!: Tõestus ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »
The Strife of Systems
"The Strife of Systems: An Essay on the Grounds and Implications of Philosophical Diversity" on Nicholas Rescheri filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõestus ja The Strife of Systems · Näe rohkem »
Utilitarianism
"Utilitarianism" on John Stuart Milli filosoofiline teos, utilitarismi klassikaline esitus ja kaitse.
Uus!!: Tõestus ja Utilitarianism · Näe rohkem »
Vastuväiteline tõestus
Vastuväiteline tõestus ehk absurdsusele taandamine ehk absurdile taandamine (ladina reductio ad absurdum) on kaudse tõestamise meetod, mis seisneb järgnevas: mingi väite tõestamiseks oletatakse, et väide on väär, ning tehakse sellest oletusest järeldusi.
Uus!!: Tõestus ja Vastuväiteline tõestus · Näe rohkem »
Välismaailma tõestus
"Välismaailma tõestus" ("The Proof of an External World") on George Edward Moore'i 1939.
Uus!!: Tõestus ja Välismaailma tõestus · Näe rohkem »
Zorni lemma
Zorni lemma ehk Kuratowski-Zorni lemma on oluline hulgateooria teoreem, mis ütleb: Zorni lemma kehtib, kui eeldatakse valikuaksioomi.
Uus!!: Tõestus ja Zorni lemma · Näe rohkem »
