Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Diferentseerumine, Hormoonid, Immuunvastus, Kaksikioon, Kasvaja, Kude, Süda, T-lümfotsüüdid, Tüümus, Tüümuse stromaalne lümfopoetiin, Tüvirakk, Valgud, Vasikas, Veresoon.
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Tümosiinid ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Tümosiinid ja Hormoonid · Näe rohkem »
Immuunvastus
Immuunvastus on immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete faktorite koordineeritud aktsioon vastusena võõrast geneetilist informatsiooni sisaldavatele struktuuridele.
Uus!!: Tümosiinid ja Immuunvastus · Näe rohkem »
Kaksikioon
Kaksikiion Kaksikioon ehk tsvitterioon on neutraalne hübriidioon, mis sisaldab katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.
Uus!!: Tümosiinid ja Kaksikioon · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Tümosiinid ja Kasvaja · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Tümosiinid ja Kude · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Tümosiinid ja Süda · Näe rohkem »
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Uus!!: Tümosiinid ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Tümosiinid ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse stromaalne lümfopoetiin
Tüümuse stromaalne lümfopoetiin (inglise thymic stromal lymphopoietin, lüh TSLP) on valk, mida ekspresseerivad ja eritavad mitmed loomarakud, interleukiin-7-sarnane tsütokiin, mis liigitatakse tsütokiinide hulka.
Uus!!: Tümosiinid ja Tüümuse stromaalne lümfopoetiin · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Tümosiinid ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Tümosiinid ja Valgud · Näe rohkem »
Vasikas
Vasikas on paljude veislaste ja hirvlaste varajases vanusejärgus loom.
Uus!!: Tümosiinid ja Vasikas · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Tümosiinid ja Veresoon · Näe rohkem »
