Kiiremini kui brauser!
191 suhted: Aadrilaskmine, Aadriraud, Adrenergilised retseptorid, Aed-mustköömne seemned, Aisting, Alajäse, Aleksandriit, Alexis Carrel, Alkaloidid, Alveokokk-paeluss, Anastomoos, Anastomoos (täpsustus), Anatoomia ajalugu, Andrus Vaarik, Aneurüsm, Angioloogia, Antikoagulant, Aort, Apelsin, Arapaima, Arter, Arterite loend, Atsetüülkoliin, Autonoomne närvisüsteem, Avatud arterioosjuha, Šokk, Šokolaad, Ülenev aort, Östrogeenid, Äge glomerulonefriit, Ämblikuvõrkkest, Õhukott, Baýramaly, Beetaretseptorid, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Blastotsüst, Detsidualiseerumine, Dirofilaria immitis, Dopamiin, Dupuytreni kontraktuur, E-vitamiin, Ebola viirushaigus, EGb 761, Ekstratsellulaarne maatriks, Eksudaat, Elektroformeerimine, Embol, Embrüogenees, Endokardiaalsed torud, Endometrioos, ..., Endoteel, Epiteelkude, Erüteem, Ferid Murad, Harilik hink, Hüpertsütokineemia, Hüpotermia, Hemorraagiline palavik, Hingetoru, Implanteerumine, Impotentsus, Inimese tüümus, Isheemia, Jan Evangelista Purkyně, Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus, Kaasasündinud südamerike, Kaer, Kakaopuu seemned, Kalju Põder, Kanepiürt, Kapillaar (anatoomia), Kapillaarpäsmake, Kapillaarsus, Kardiovaskulaarsed haigused, Karvastik, Kasvaja, Kawasaki haigus, Kägiveen, Kõhrkude, Kõri, Kõvakest, Kere, Keskseinand, Kilpnääre, Klaaskeha, Koljuõõs, Kompuutertomograaf, Kopsuarter, Kopsuvähk, Koronaarvereringe, Lactobacillus fermentum ME-3, Lümfikapillaarid, Lümfisüsteem, Limaskest, Linaseemned, Linnud, Loote vereringe, Luu, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, Maolised, Müokardi infarkt, Müra, Melanoom, Membraan, Merihobuke, Mesoderm, Mikroelemendid, Munasari, Munasarja folliikul, Mustrid looduses, Nabaväät, Nanomeditsiin, Närimiskumm, Närvisüsteem, Neerusäsi, Nefron, Neutrofiil, Nina, Ninaõõs, Nitroglütseriin, Nuumrakk, Ove Arup, P2 retseptorid, Parenhüüm, Päikesepiste, Pärgussid, Põldosi, Põrn, Polioviirus, Proliin, Proteaasid, Pulmonaalhüpertensioon, Rangluumurd, Rasedus, Rõuged, Ringlevad kasvajarakud, Rinnavähk, S-valk, Sarvkest, Süüfilis, Süda, Südame kateteriseerimine, Seksuaalne erutus, Sekundaarne virgatsaine, Serotoniin, Sidekude, Signaaliülekanne, Siirdamine, Silm, Silmakoobas, Silmapõhi, Sirprakuline aneemia, Sisenõrenäärmed, Sjögreni sündroom, Soolehatud, Soon, Soontesooned, Stenoos, Stent, Stress, Sukeldumisrefleks, Suured häbememokad, Tabanipäev, Tagajäse, Tagamürgihambad, Tüümus, Tüümuse epiteeli retikulaarrakud, Tüümuse kihn, Tüümuse koor, Tüümuse kortikomedullaarne tsoon, Tüümuse nuumrakud, Tüümuse sagar, Tüümuse säsi, Tüümuseabstsess, Tümosiinid, Teratogeenid, Tromb (meditsiin), TRPM8, Tsement (luukude), Uussoonestumine, Vasodilatatsioon, Vähirakk, Võrkkest, Veen, Vere hüübimine, Verelible, Vereliistak, Vererõhk, Veri, Vikerkest, Williamsi sündroom. Laienda indeks (141 rohkem) »
Aadrilaskmine
Aadrilaskmine ehk verelaskmine on raviviis, mis seisneb vere väljalaskmises veresoonest.
Uus!!: Veresoon ja Aadrilaskmine · Näe rohkem »
Aadriraud
Aadriraud ehk aadrikirves on kirvetaoline terariist, millel on vinnastatud vedru ja kirvetaoline teravikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Veresoon ja Aadriraud · Näe rohkem »
Adrenergilised retseptorid
β2-adrenergilise retseptori kristallstruktuur kompleksis ligand karasolooliga Adrenergilised retseptorid ehk adrenoretseptorid on retseptorid, mida aktiveerivad adrenaliin ja noradrenaliin.
Uus!!: Veresoon ja Adrenergilised retseptorid · Näe rohkem »
Aed-mustköömne seemned
Aed-mustköömne seemned (Nigellae sativae semen) nimetatakse aed-mustköömne täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult, kodumajapidamistes, kulinaarias kui ka taimravis ja farmakognoosias.
Uus!!: Veresoon ja Aed-mustköömne seemned · Näe rohkem »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: Veresoon ja Aisting · Näe rohkem »
Alajäse
Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.
Uus!!: Veresoon ja Alajäse · Näe rohkem »
Aleksandriit
Nils Gustaf Nordenskiöld Aleksandriit on ortorombilise kristallistruktuuriga mineraal, krüsoberulli erim.
Uus!!: Veresoon ja Aleksandriit · Näe rohkem »
Alexis Carrel
Alexis Carrel (28. juuni 1873 – 5. november 1944) oli prantsuse kirurg, bioloog ja eugeenik.
Uus!!: Veresoon ja Alexis Carrel · Näe rohkem »
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Uus!!: Veresoon ja Alkaloidid · Näe rohkem »
Alveokokk-paeluss
Alveokokk-paeluss (Echinococcus multilocularis) on väike paeluss neljanapaliste seltsist, kes on laialdaselt levinud põhjapoolkeral.
Uus!!: Veresoon ja Alveokokk-paeluss · Näe rohkem »
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Uus!!: Veresoon ja Anastomoos · Näe rohkem »
Anastomoos (täpsustus)
Anastomoos on teadusdistsipliinides rakendatav kontseptsioon ja võib tähendada.
Uus!!: Veresoon ja Anastomoos (täpsustus) · Näe rohkem »
Anatoomia ajalugu
Esiajast pärinevad kehaosade nimetused; anatoomia tundmist näitab ka esiaja kunst.
Uus!!: Veresoon ja Anatoomia ajalugu · Näe rohkem »
Andrus Vaarik
Andrus Vaarik mängimas Ivan Oravat (2009) Andrus Vaarik (sündinud 14. mail 1958) on eesti näitleja.
Uus!!: Veresoon ja Andrus Vaarik · Näe rohkem »
Aneurüsm
Aneurüsm on veresoone seina väljasopistus.
Uus!!: Veresoon ja Aneurüsm · Näe rohkem »
Angioloogia
Angioloogia ehk sooneõpetus (kreekakeelsetest sõnadest ἀγγεῖον, angeīon, 'soon' ja -λογία, -logia) on anatoomia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib suletud tsirkulatsioonisüsteemidega loomade (sh inimese) vere- ja lümfiringe, veresoonte ja lümfiteede arengut (angiogeneesi, angiopoeesi ja lümfogeneesi), paiknemist, funktsioone, morfoloogiat, struktuuri ja patoloogiat.
Uus!!: Veresoon ja Angioloogia · Näe rohkem »
Antikoagulant
Antikoagulantideks nimetatakse vere hüübimist takistavaid aineid.
Uus!!: Veresoon ja Antikoagulant · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Veresoon ja Aort · Näe rohkem »
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Uus!!: Veresoon ja Apelsin · Näe rohkem »
Arapaima
''Arapaima gigas'' Arapaima (Arapaima gigas; ka pirarucu või paiche) on luukeellaste sugukonda kuuluv Lõuna-Ameerika troopiline mageveekala.
Uus!!: Veresoon ja Arapaima · Näe rohkem »
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Uus!!: Veresoon ja Arter · Näe rohkem »
Arterite loend
Siia nimekirja palume kanda arterite (veresoonte liik) eestikeelseid nimetusi.
Uus!!: Veresoon ja Arterite loend · Näe rohkem »
Atsetüülkoliin
Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.
Uus!!: Veresoon ja Atsetüülkoliin · Näe rohkem »
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Uus!!: Veresoon ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »
Avatud arterioosjuha
Avatud arterioosjuha (ehk '''PDA''').
Uus!!: Veresoon ja Avatud arterioosjuha · Näe rohkem »
Šokk
Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.
Uus!!: Veresoon ja Šokk · Näe rohkem »
Šokolaad
Šokolaad Kakaopuu erineval küpsusastmel viljadega Kakaooad kakaopuu viljas Kakaooad kuivamas enne röstimist Šokolaad on kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine.
Uus!!: Veresoon ja Šokolaad · Näe rohkem »
Ülenev aort
Ülenev aort on inimese aordi piirkond südamest aordikaareni ehk aordi lõik, mille jooksul see liigub ülespoole.
Uus!!: Veresoon ja Ülenev aort · Näe rohkem »
Östrogeenid
Östriool Östradiool Östroon Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid.
Uus!!: Veresoon ja Östrogeenid · Näe rohkem »
Äge glomerulonefriit
Äge glomerulonefriit on päsmakeste immuunpatoloogilise põletikuga kulgev neeruhaigus.
Uus!!: Veresoon ja Äge glomerulonefriit · Näe rohkem »
Ämblikuvõrkkest
Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks (ladina keeles arachnoidea mater) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta.
Uus!!: Veresoon ja Ämblikuvõrkkest · Näe rohkem »
Õhukott
Õhukott (mitmuses õhukotid, ladina saccus pneumaticus, mitm sacci pneumatici) on osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa.
Uus!!: Veresoon ja Õhukott · Näe rohkem »
Baýramaly
Baýramaly on kuurortlinn Türkmenistani kaguosas Mary vilajetis, Baýramaly rajoon halduskeskus.
Uus!!: Veresoon ja Baýramaly · Näe rohkem »
Beetaretseptorid
β2-retseptori kristallstruktuur kompleksis ligand karasolooliga β-retseptorid ehk beetaretseptorid ehk beetaadrenergilised retseptorid ehk beetaadrenoretseptorid on rühm fülogeneetilises suguluses olevaid G-valguga seotud retseptoreid, mida aktiveerib hormoon adrenaliin.
Uus!!: Veresoon ja Beetaretseptorid · Näe rohkem »
Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust
"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.
Uus!!: Veresoon ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Veresoon ja Blastotsüst · Näe rohkem »
Detsidualiseerumine
kontratseptiivis sisalduva progesterooni toimel detsidualiseerunud endomeetrium: koe hematoksüliin-eosiinvärving. Detsidualiseerumine on emakat vooderdava limaskesta (endomeetriumi) muutus hormoonide või embrüo poolt eritatavate faktorite toimel, mis valmistab emakat ette embrüo pesastumiseks ja edasiseks raseduseks.
Uus!!: Veresoon ja Detsidualiseerumine · Näe rohkem »
Dirofilaria immitis
Dirofilaria immitis on parasiitne ümaruss, kes põhjustab südameusstõbe ja levib sääskede abil.
Uus!!: Veresoon ja Dirofilaria immitis · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Veresoon ja Dopamiin · Näe rohkem »
Dupuytreni kontraktuur
Dupuytreni kontraktuur (inglise keeles Dupuytren's contracture) ehk peopesa sidekirme fibromatoos on pihukilekõõluse (palmaaraponeuroosi) paksenemisest tulenev ühe või mitme sõrme kõverdumine.
Uus!!: Veresoon ja Dupuytreni kontraktuur · Näe rohkem »
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Uus!!: Veresoon ja E-vitamiin · Näe rohkem »
Ebola viirushaigus
Mõned 1976. aasta Zaire haiguspuhangu käigus hukkunute hauad Ebola ravikeskus Sierra Leones Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid.
Uus!!: Veresoon ja Ebola viirushaigus · Näe rohkem »
EGb 761
EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761) on kuivatatud hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstrakti kodeeritud nimetus, millel on mõnedele organismidele bioaktiivne toime ja see on mitmete hõlmikpuuleheravimite koostises.
Uus!!: Veresoon ja EGb 761 · Näe rohkem »
Ekstratsellulaarne maatriks
Illustratsioon, mis kujutab ekstratsellulaarset maatriksit epiteeli, endoteeli ja sidekoe suhtes Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest.
Uus!!: Veresoon ja Ekstratsellulaarne maatriks · Näe rohkem »
Eksudaat
Eksudaat (ladina keeles exsudatum 'väljahigistatu') on põletikuline rakuväline vedelik, milles on suur proteiinisisaldus ja rohkelt neutrofiile (leukotsüüte).
Uus!!: Veresoon ja Eksudaat · Näe rohkem »
Elektroformeerimine
Elektroformeerimisemeetodil saadud kiud Elektroformeerimine on efektiivne meetod nanokiudpolümeeride valmistamiseks elektrivälja abil.
Uus!!: Veresoon ja Elektroformeerimine · Näe rohkem »
Embol
pisi Embol on veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb vms), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru.
Uus!!: Veresoon ja Embol · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Veresoon ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endokardiaalsed torud
Endokardiaalsed torud ehk endokardiaalsed südametorud on embrüo paarilised piirkonnad, mis tekivad 3. rasedusnädala keskpaigaks ja koosnevad eellasrakkudest primitiivse südametoru arenguks.
Uus!!: Veresoon ja Endokardiaalsed torud · Näe rohkem »
Endometrioos
Endometrioos (ladina keeles endometriosis) on valdavalt viljakas eas naistel esinev kas healoomuline seisund või ka krooniline günekoloogiline haigus, mille korral ektoopiline endomeetriumitaoline kude (limaskest, endomeetriumi rakud) ehk endometrioosikolle kasvab ja toimib väljaspool emakat.
Uus!!: Veresoon ja Endometrioos · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Veresoon ja Endoteel · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Veresoon ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Erüteem
Erüteem (ladina keeles erythema) on osadel loomadel ja inimestel esinev patoloogiline seisund, mis avaldub veresoonte laienemise tagajärjel tekkinud nahapunetusena.
Uus!!: Veresoon ja Erüteem · Näe rohkem »
Ferid Murad
Ferid Murad (albaania keeles Ferid Murati; 14. september 1936 Whiting Indiana – 4. september 2023) oli albaania päritolu Ameerika Ühendriikide farmakoloog, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (1998).
Uus!!: Veresoon ja Ferid Murad · Näe rohkem »
Harilik hink
Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Veresoon ja Harilik hink · Näe rohkem »
Hüpertsütokineemia
Hüpertsütokineemia (ladina hypercytokinaemia), ka tsütokiinitorm (inglise cytokine storm, hispaania tormenta de citocinas, vene цитокиновый шторм), on immuunsüsteemi massiivne, potentsiaalselt letaalne süsteemne põletikuline reaktsioon patogeenile, mis seisneb immuunrakkude aktiveerimises tsütokiinide poolt ja põletikukolde tekkimises ja levimises.
Uus!!: Veresoon ja Hüpertsütokineemia · Näe rohkem »
Hüpotermia
Hüpotermia (inglise keeles hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale.
Uus!!: Veresoon ja Hüpotermia · Näe rohkem »
Hemorraagiline palavik
Hemorraagilised palavikud (ka hemorraagilised viiruspalavikud, viiruslikud hemorraagilised palavikud; ladina keeles ainsus febris haemorrhagica, mitmus febres virales haemorrhagicae; lühend VHF) on koondnimetus teatud palavikuga kulgevate viirushaiguste kohta.
Uus!!: Veresoon ja Hemorraagiline palavik · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Veresoon ja Hingetoru · Näe rohkem »
Implanteerumine
Implanteerumine ehk pesastumine ehk implantatsioon ehk nidatsioon on protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub emaka limaskestale – toimub 5–6 päeva pärast viljastumist.
Uus!!: Veresoon ja Implanteerumine · Näe rohkem »
Impotentsus
Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.
Uus!!: Veresoon ja Impotentsus · Näe rohkem »
Inimese tüümus
Inimese tüümus on lümfoidorgan harkelund ehk tüümus inimesel.
Uus!!: Veresoon ja Inimese tüümus · Näe rohkem »
Isheemia
Isheemias varbad Isheemia on kehaosa vere juurdevoolu vähenemine, mis on tekkinud veresoonte ahenemise või blokeerumise tagajärjel.
Uus!!: Veresoon ja Isheemia · Näe rohkem »
Jan Evangelista Purkyně
Jan Evangelista Purkyně (saksapäraselt Jan Evangelista Purkinje; 18. detsember 1787 Libochovice – 28. juuli 1869 Praha) oli tšehhi füsioloog.
Uus!!: Veresoon ja Jan Evangelista Purkyně · Näe rohkem »
Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus
Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus ehk kaasasündinud hüpotüreoos (lühend KSHT) on inimesel ja paljudel loomadel esineda võiv kilpnäärme haigusseisund, hüpotüreoosi vorm, peamiselt krooniline ja ravimatu haigus, millel võib olla on mitu põhjust.
Uus!!: Veresoon ja Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus · Näe rohkem »
Kaasasündinud südamerike
Kaasasündinud südamerike ehk kongenitaalne südamerike (ladina keeles vitium cordis congenitum) on mitmetel südamega sündinud loomadel juba sündides esineda võiv südamerike, mis liigitatakse väärarengute hulka.
Uus!!: Veresoon ja Kaasasündinud südamerike · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Veresoon ja Kaer · Näe rohkem »
Kakaopuu seemned
Kakaopuu seemneteks (Cacao semen) nimetatakse hariliku kakaopuu täisküpsenud viljadest eemaldatud seemneid, mida kasutatakse mitmel otstarbel ja valmistusviisil nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.
Uus!!: Veresoon ja Kakaopuu seemned · Näe rohkem »
Kalju Põder
Kalju Põder (10. aprill 1932 Tuhalaane vald, Viljandimaa – 6. aprill 1984 Tartu) oli eesti arstiteadlane ja kirurg.
Uus!!: Veresoon ja Kalju Põder · Näe rohkem »
Kanepiürt
Meditsiiniline kanep on taimset päritolu droog, mida kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel, sealhulgas mitme haigusliku seisundi raviks.
Uus!!: Veresoon ja Kanepiürt · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Veresoon ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Kapillaarpäsmake
pisi Kapillaarpäsmake ehk veresoontepäsmake ehk neerupäsmake ehk glomerulus ehk glomeerul (ladina glomerulus renalis, ains glomerulus, mitm glomeruli) on paljude selgroogsete loomade neerudes paiknevate nefronite neerukehakeste põhiosa.
Uus!!: Veresoon ja Kapillaarpäsmake · Näe rohkem »
Kapillaarsus
Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
Uus!!: Veresoon ja Kapillaarsus · Näe rohkem »
Kardiovaskulaarsed haigused
Kardiovaskulaarsed haigused ehk kardiovaskulaarhaigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene).
Uus!!: Veresoon ja Kardiovaskulaarsed haigused · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Veresoon ja Karvastik · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Veresoon ja Kasvaja · Näe rohkem »
Kawasaki haigus
Kawasaki haigus ehk Kawasaki tõbi ehk mukokutaanne lümfadenopaatiline sündroom ehk limaskesta-naha-lümfisõlme sündroom (ka Kawasaki sündroom) (ladina keeles morbus Kawasaki) on kuni viieaastastel lastel harva esinev autoimmuunhaigus, millele on iseloomulik südame pärgartereid tabav nekrotiseeriv põletik koos mukokutaanse lümfisõlmede sündroomiga.
Uus!!: Veresoon ja Kawasaki haigus · Näe rohkem »
Kägiveen
Kägiveenid (vena jugularis) on veresooned, mis juhivad venoosset verd peast südamesse ülemise õõnesveeni kaudu.
Uus!!: Veresoon ja Kägiveen · Näe rohkem »
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Uus!!: Veresoon ja Kõhrkude · Näe rohkem »
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Uus!!: Veresoon ja Kõri · Näe rohkem »
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Uus!!: Veresoon ja Kõvakest · Näe rohkem »
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Uus!!: Veresoon ja Kere · Näe rohkem »
Keskseinand
Keskseinand ehk mediastiinum (keskaegses ladina keeles mediastinus, uuemas ladina ja inglise keeles mediastinum) on imetajatel rindkereõõnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, külgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lülisammas.
Uus!!: Veresoon ja Keskseinand · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Veresoon ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Uus!!: Veresoon ja Klaaskeha · Näe rohkem »
Koljuõõs
Koljuõõs (ladina keeles cavitas cranii, cavum cranii) on ajukolju luudega ümbritsetud kehaõõs paljudel selgroogsetel loomadel, mis on harilikult täidetud aju ja aju-seljaajuvedelikuga.
Uus!!: Veresoon ja Koljuõõs · Näe rohkem »
Kompuutertomograaf
Tänapäevane kompuutertomograaf Kompuutertomograaf (edaspidi KT, inglise keeles computer tomography (CT)), algselt ka computed axial tomography (CAT) on kompuuteruuringuteks ja piltdiagnostikaks kasutatav meditsiiniseade, mis kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid.
Uus!!: Veresoon ja Kompuutertomograaf · Näe rohkem »
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Uus!!: Veresoon ja Kopsuarter · Näe rohkem »
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Uus!!: Veresoon ja Kopsuvähk · Näe rohkem »
Koronaarvereringe
Koronaarvereringeks ehk pärgvereringeks (inglise keeles coronary circulation) nimetatakse inimesel ja mitmetel selgroogsetel loomadel vere ringlust südames, südamelihases ning vastavates veresoontes.
Uus!!: Veresoon ja Koronaarvereringe · Näe rohkem »
Lactobacillus fermentum ME-3
Lactobacillus fermentum ME-3 ehk piimhappebakter ME-3 (ka Helluse bakter, ME-3 bakter, DSM 14241, E-3, Lf ME-3) on patenteeritud grampositiivne probiootiline bakteritüvi.
Uus!!: Veresoon ja Lactobacillus fermentum ME-3 · Näe rohkem »
Lümfikapillaarid
Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned.
Uus!!: Veresoon ja Lümfikapillaarid · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Veresoon ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Veresoon ja Limaskest · Näe rohkem »
Linaseemned
Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.
Uus!!: Veresoon ja Linaseemned · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Veresoon ja Linnud · Näe rohkem »
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Uus!!: Veresoon ja Loote vereringe · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Veresoon ja Luu · Näe rohkem »
Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas
Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.
Uus!!: Veresoon ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Veresoon ja Maolised · Näe rohkem »
Müokardi infarkt
Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu.
Uus!!: Veresoon ja Müokardi infarkt · Näe rohkem »
Müra
Müra on akustikas, raadiotehnikas ja andmesides ilmnevad (juhuslikud) akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.
Uus!!: Veresoon ja Müra · Näe rohkem »
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Uus!!: Veresoon ja Melanoom · Näe rohkem »
Membraan
Membraan on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Veresoon ja Membraan · Näe rohkem »
Merihobuke
Merihobuke (Hippocampus) on merinõellaste perekond alamsugukonnast Hippocampinae.
Uus!!: Veresoon ja Merihobuke · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Veresoon ja Mesoderm · Näe rohkem »
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Uus!!: Veresoon ja Mikroelemendid · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Veresoon ja Munasari · Näe rohkem »
Munasarja folliikul
Munasarja folliikul on munasarja struktuurne üksus, milles areneb munarakk.
Uus!!: Veresoon ja Munasarja folliikul · Näe rohkem »
Mustrid looduses
düünid kõrbeliivas Mustrid looduses on nähtavad vormilised korrapärad, mida looduses leidub.
Uus!!: Veresoon ja Mustrid looduses · Näe rohkem »
Nabaväät
Nabaväät on joonisel kujutatud värvilisena Nabaväät ehk nabanöör (ladina keeles funiculus umbilicalis) on nöörjas koeväät, mis koosneb suurte veresoonte kogumist (nabaarterid ja nabaveen) ja ühendab loodet ja platsentat ehk emakooki vereringe kaudu.
Uus!!: Veresoon ja Nabaväät · Näe rohkem »
Nanomeditsiin
Nanomeditsiin tähendab nanotehnoloogia kasutamist meditsiinis.
Uus!!: Veresoon ja Nanomeditsiin · Näe rohkem »
Närimiskumm
Närimiskummid Närimiskumm ehk näts (varem ka närimiskummi) on kergelt vormitav, sageli magus, vahepeal ka hapukas mass, mida saab mõnda aega hammastega närida, enne kui see kõlbmatuks muutub.
Uus!!: Veresoon ja Närimiskumm · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Veresoon ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neerusäsi
Neerusäsiks (ladina keeles medulla renis; ka medulla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paikneb rohkelt neerutorukesi ja veresooni, aga mitte neerukehakesi.
Uus!!: Veresoon ja Neerusäsi · Näe rohkem »
Nefron
Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.
Uus!!: Veresoon ja Nefron · Näe rohkem »
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Uus!!: Veresoon ja Neutrofiil · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Veresoon ja Nina · Näe rohkem »
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Uus!!: Veresoon ja Ninaõõs · Näe rohkem »
Nitroglütseriin
Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.
Uus!!: Veresoon ja Nitroglütseriin · Näe rohkem »
Nuumrakk
Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Uus!!: Veresoon ja Nuumrakk · Näe rohkem »
Ove Arup
Kingsgate'i silla juures Durhamis Sir Ove Nyquist Arup (16. aprill 1895 Newcastle upon Tyne – 5. veebruar 1988 London) oli taani päritolu Briti juhtiv ehitusinsener.
Uus!!: Veresoon ja Ove Arup · Näe rohkem »
P2 retseptorid
P2-retseptorid ehk nukleotiidi retseptorid (ka P2) on paljude loomade rakkudes toimivad retseptorid, millel on mitu funktsiooni.
Uus!!: Veresoon ja P2 retseptorid · Näe rohkem »
Parenhüüm
Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.
Uus!!: Veresoon ja Parenhüüm · Näe rohkem »
Päikesepiste
Päikesepiste saadakse pikaajalise ja otsese päikesekiirguse tõttu katmata peale, mille tagajärjel tekib aju- ja ajukestade veresoonte laienemine ehk ajuturse.
Uus!!: Veresoon ja Päikesepiste · Näe rohkem »
Pärgussid
Pärgussid (Phoronida) on loomade hõimkond, kuhu kuulub kaks perekonda 20 liigiga.
Uus!!: Veresoon ja Pärgussid · Näe rohkem »
Põldosi
Põldosi (Equisetum arvense) on osja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim.
Uus!!: Veresoon ja Põldosi · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Veresoon ja Põrn · Näe rohkem »
Polioviirus
Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt muudelgi imetajatel.
Uus!!: Veresoon ja Polioviirus · Näe rohkem »
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Uus!!: Veresoon ja Proliin · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Veresoon ja Proteaasid · Näe rohkem »
Pulmonaalhüpertensioon
Pulmonaalhüpertensioon ehk pulmonaalhüpertoonia ehk pulmonaalne hüpertensioon ehk kopsuvereringe hüpertensioon (ladina keeles hypertonia pulmonalis) on kopsuvereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil kopsuarteris on püsivalt kõrge vererõhk ja selle tulemusel tekivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised).
Uus!!: Veresoon ja Pulmonaalhüpertensioon · Näe rohkem »
Rangluumurd
Tangentsiaalne (altpoolt 30- kuni 40-kraadise nurga alt) röntgeniülesvõte jalgrattaõnnetuse tagajärjel murdunud rangluust Rangluumurd (ladina keeles fractura claviculae) on luumurd rangluus.
Uus!!: Veresoon ja Rangluumurd · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Veresoon ja Rasedus · Näe rohkem »
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: Veresoon ja Rõuged · Näe rohkem »
Ringlevad kasvajarakud
Ringlevad vähirakud ehk ringlevad tuumorirakud (ka tsirkuleerivad vähirakud) (inglise circulating tumor cells on vereringesse sisenenud vähirakud, mis ringlevad verega soontes vabalt ja mida seostatakse metastaaside levikuga ning vähisurmadega. Vabalt ringlevate vähirakkude esmakirjeldajaks 1869. aastal peetakse Austraalia arsti Thomas Ashworthi, kes tuvastas need rakud valgusmikroskoobiga ja arvas et need sarnanevad primaarse kasvajaga. Tänapäeval arvatakse, et nende rakkude varajane avastamine on suure tähtsusega kasvaja kaugsiirete kindlakstegemisel. Nende rakkude avastamise meetod ei ole veel veakindel, sest mitte kõik vähirakud ei ole suuremad kui vererakud ja paljud vähirakud veres liigeldes siiski surevad.
Uus!!: Veresoon ja Ringlevad kasvajarakud · Näe rohkem »
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Uus!!: Veresoon ja Rinnavähk · Näe rohkem »
S-valk
S-valk S-valk ehk proteiin S (inglise keeles protein S) on paljudel selgroogsete loomade endoteeli, mis katab vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda, poolt sünteesitav K-vitamiiniga seotud plasma-glükoproteiin, mis toimib proteiin C (koagulatsioonifaktor XIV) kofaktorina ja osaleb vere hüübimisprotsessides.
Uus!!: Veresoon ja S-valk · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Veresoon ja Sarvkest · Näe rohkem »
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Uus!!: Veresoon ja Süüfilis · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Veresoon ja Süda · Näe rohkem »
Südame kateteriseerimine
Südame kateteriseerimine on meditsiiniline protseduur, millega sisestatakse veresoone kaudu südamesse kateeter.
Uus!!: Veresoon ja Südame kateteriseerimine · Näe rohkem »
Seksuaalne erutus
Seksuaalne erutus on seksuaalvahekorraga seotud füsioloogiline seisund.
Uus!!: Veresoon ja Seksuaalne erutus · Näe rohkem »
Sekundaarne virgatsaine
Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.
Uus!!: Veresoon ja Sekundaarne virgatsaine · Näe rohkem »
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Uus!!: Veresoon ja Serotoniin · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Veresoon ja Sidekude · Näe rohkem »
Signaaliülekanne
rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.
Uus!!: Veresoon ja Signaaliülekanne · Näe rohkem »
Siirdamine
Siirdamine ehk siirdistutamine ehk transplantatsioon on meditsiinis kui ka mitmes teadusharus, harilikult loomadel kasutatav invasiivne meetod, mille eesmärgiks on sama või eri liigi isendi elusa koe või elundi (siiriku) ümberistutamine algsest paiknemiskohast teise kohta või ühelt isendilt teisele.
Uus!!: Veresoon ja Siirdamine · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Veresoon ja Silm · Näe rohkem »
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Uus!!: Veresoon ja Silmakoobas · Näe rohkem »
Silmapõhi
Normaalne silmapõhi Normaalne silmapõhiSilmapõhi (fundus oculi) on oftalmoskoobiga nähtav silmamuna tagaseina sisepind silmaläätse vastas.
Uus!!: Veresoon ja Silmapõhi · Näe rohkem »
Sirprakuline aneemia
Normaalsed ja sirbikujulised punalibled Sirprakuline aneemia (anaemia meniscocytica) on autosoom-retsessiivne pärilik haigus, mille korral organismi toodetava ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud.
Uus!!: Veresoon ja Sirprakuline aneemia · Näe rohkem »
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Uus!!: Veresoon ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »
Sjögreni sündroom
Sjögreni sündroom (ladina keeles syndroma Sjögren; lühend SS) ehk autoimmuunne eksokrinopaatia ehk autoimmuunne epiteliit ehk kuiv sündroom on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, millele on iseloomulik aeglaselt progresseeruv kulg, eksokriinsete näärmete lümfotsütaarne infiltratsioon ja iseloomulike Ro(SS-A)- ja La (SS-B)-autoantikehade teke.
Uus!!: Veresoon ja Sjögreni sündroom · Näe rohkem »
Soolehatud
Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.
Uus!!: Veresoon ja Soolehatud · Näe rohkem »
Soon
"Soon" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Veresoon ja Soon · Näe rohkem »
Soontesooned
Arteri seina ehitus. Soontesooned (vasa vasorum) on väikesed veresooned, mis varustavad suurte veenide ja arterite seinu toitainete ja hapnikuga ning eemaldavad jääkaineid.
Uus!!: Veresoon ja Soontesooned · Näe rohkem »
Stenoos
Stenoos ehk kitsenemus on veresoone või muu õõneselundi patoloogiline ahend.
Uus!!: Veresoon ja Stenoos · Näe rohkem »
Stent
pisi Stent on tehistoruke, mida kasutatakse meditsiinis juhade ja veresoonte asendamisel.
Uus!!: Veresoon ja Stent · Näe rohkem »
Stress
. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.
Uus!!: Veresoon ja Stress · Näe rohkem »
Sukeldumisrefleks
Sukeldumisrefleks on refleks, mis muudab tavaliselt õhukeskkonnas viibiva looma elutegevust nii, et tal on võimalik kauem vee all olla.
Uus!!: Veresoon ja Sukeldumisrefleks · Näe rohkem »
Suured häbememokad
Suured häbememokad 5 – suured häbememokad Suured häbememokad (labia majora pudendi) on naisel ja teistel emastel esikloomalistel välissuguelundite (häbe) hulka kuuluvad käärulised piklikud nahavoldid – paarilised elundid, mis ulatuvad lahklihani ning katavad paadikujulise moodustisena täielikult või osaliselt kõdistit, kusiti ava ja tupeesikut.
Uus!!: Veresoon ja Suured häbememokad · Näe rohkem »
Tabanipäev
Tabanipäev (ka: tehvanusepäev) on 26. detsembril, kirikukalendris on see teine jõulupüha ja ühtlasi ristiusu esimese märtri Püha Stephanose mälestuspäev.
Uus!!: Veresoon ja Tabanipäev · Näe rohkem »
Tagajäse
Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.
Uus!!: Veresoon ja Tagajäse · Näe rohkem »
Tagamürgihambad
''Heterodon nasicus'''e ajukolju Tagamürgihambad ehk tagavaolised mürgihambad (Ophistoglypha, inglise keeles ophistoglyphous fangs) on spetsiaalne mürgihammaste tüüp teatud madudel.
Uus!!: Veresoon ja Tagamürgihambad · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Veresoon ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse epiteeli retikulaarrakud
Tüümuse epiteeli retikulaarrakud (ka tüümuse epiteliotsüüdid; ladina keeles epitheliocytus reticularis, inglise keeles thymic epithelial reticular cells; lühend ERC) on tüümuse struktuurides, nii tüümuse koores kui ka tüümuse säsis tuvastatavate tuumaga rakkude koondnimetus.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse epiteeli retikulaarrakud · Näe rohkem »
Tüümuse kihn
Tüümuse kihnuks (lad capsula thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse kihn · Näe rohkem »
Tüümuse koor
Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse koor · Näe rohkem »
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon (inglise thymus cortico-medullary junction) on paljudel selgroogsetel loomadel, sealhulgas inimesel, tüümuses asuv ja talitlev veresoonterohke piirkond, mis eraldab tüümuse koort ja säsi.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse kortikomedullaarne tsoon · Näe rohkem »
Tüümuse nuumrakud
Tüümuse nuumrakud on toimiva tüümusega sündinud loomade nuumrakkude liik, mis arvatakse olevat tüümuse sidekoeliste struktuuride residentrakud.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse nuumrakud · Näe rohkem »
Tüümuse sagar
Tüümusesagarad (ains lobus thymicus) on tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel sidekoelise tüümuse kihnuga kaetud ja sellest lähtuvate vaheseintega jaotatud tüümuselundi osad.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse sagar · Näe rohkem »
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuse säsi · Näe rohkem »
Tüümuseabstsess
Tüümuseabstsess ehk tüümusemädanik (abscessus thymi) on osadel loomadel (sh inimestel) esineda võiv tüümuse patoloogline seisund, mis võib esile kutsuda tsüstide teket keskseinandis.
Uus!!: Veresoon ja Tüümuseabstsess · Näe rohkem »
Tümosiinid
Tümosiinid on mitmetes kudedes paiknevad, kuid biokeemiliselt ja funktsionaalselt erinevad valgud, mis evivad organismis hormoonilaadseid toimeid.
Uus!!: Veresoon ja Tümosiinid · Näe rohkem »
Teratogeenid
Teratogeenid on ained või tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid.
Uus!!: Veresoon ja Teratogeenid · Näe rohkem »
Tromb (meditsiin)
Tromb veresoones vere hüübimisest tekkinud klomp.
Uus!!: Veresoon ja Tromb (meditsiin) · Näe rohkem »
TRPM8
Mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanal, M-alaperekonna liige 8 (inglise Transient receptor potential cation channel subfamily M member 8 ehk TRPM8) on ioonkanali mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanali (TRP) perekonna liige, millel on palju funktsioone nii selgroogsetes kui ka selgrootutes.
Uus!!: Veresoon ja TRPM8 · Näe rohkem »
Tsement (luukude)
Tsement (joonisel ''B'') katmas hambajuurt Tsement (ladina cementum) on hambajuurt kattev kergelt kollakas luukude, mida toodavad tsementoblastid.
Uus!!: Veresoon ja Tsement (luukude) · Näe rohkem »
Uussoonestumine
Uussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks (ladina keeles neovascularisatio) nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides.
Uus!!: Veresoon ja Uussoonestumine · Näe rohkem »
Vasodilatatsioon
Vasodilatatsioon on veresoonte laienemine nende seintes paiknevate silelihasrakkude lõtvumise tulemusena, eriti suurtes arterites, väiksemates arterioolides ja suurtes veenides.
Uus!!: Veresoon ja Vasodilatatsioon · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Veresoon ja Vähirakk · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Veresoon ja Võrkkest · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Veresoon ja Veen · Näe rohkem »
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Uus!!: Veresoon ja Vere hüübimine · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Veresoon ja Verelible · Näe rohkem »
Vereliistak
valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudeselgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Uus!!: Veresoon ja Vereliistak · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Veresoon ja Vererõhk · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Veresoon ja Veri · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Veresoon ja Vikerkest · Näe rohkem »
Williamsi sündroom
Williamsi sündroom ehk Williamsi-Beureni sündroom (lühend WBS) on inimestel kaasasündinud haruldane sündroom.
Uus!!: Veresoon ja Williamsi sündroom · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aader, Vas sanguineum, Vasa sanguinea, Veresooned.
