Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon

Kapillaar (anatoomia) vs. Veresoon

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan. Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Sarnasusi Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon

Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Arter, Arteriool, Endoteel, Hapnik, Imetajad, Inimene, Kude, Ladina keel, Lümfisooned, Metabolism, Rakk, Süsihappegaas, Veen, Veri.

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Arter ja Kapillaar (anatoomia) · Arter ja Veresoon · Näe rohkem »

Arteriool

Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.

Arteriool ja Kapillaar (anatoomia) · Arteriool ja Veresoon · Näe rohkem »

Endoteel

Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.

Endoteel ja Kapillaar (anatoomia) · Endoteel ja Veresoon · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Kapillaar (anatoomia) · Hapnik ja Veresoon · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Imetajad ja Kapillaar (anatoomia) · Imetajad ja Veresoon · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Inimene ja Kapillaar (anatoomia) · Inimene ja Veresoon · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Kapillaar (anatoomia) ja Kude · Kude ja Veresoon · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Kapillaar (anatoomia) ja Ladina keel · Ladina keel ja Veresoon · Näe rohkem »

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Kapillaar (anatoomia) ja Lümfisooned · Lümfisooned ja Veresoon · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Kapillaar (anatoomia) ja Metabolism · Metabolism ja Veresoon · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Kapillaar (anatoomia) ja Rakk · Rakk ja Veresoon · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Kapillaar (anatoomia) ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veresoon · Näe rohkem »

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

Kapillaar (anatoomia) ja Veen · Veen ja Veresoon · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Kapillaar (anatoomia) ja Veri · Veresoon ja Veri · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon

Kapillaar (anatoomia) on 52 suhted, samas Veresoon 34. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 16.28% = 14 / (52 + 34).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »