Sisukord
21 suhted: Asesõna, Eeluurali keel, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Indoeuroopa laenud eesti keeles, Jukagiiri keeled, Kalevi Wiik, Kammkeraamika teooria, Latiiv, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Lokatiiv, Permi keeled, Saami algkeel, Saami keeled, Samojeedi keeled, Tharapita, Uurali keeled, Uurali keelepuu, Veelinnurahvas.
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Vaata Uurali algkeel ja Asesõna
Eeluurali keel
Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.
Vaata Uurali algkeel ja Eeluurali keel
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Uurali algkeel ja Eesti
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Uurali algkeel ja Eesti esiajalugu
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Uurali algkeel ja Eesti kiviaeg
Indoeuroopa laenud eesti keeles
Indoeuroopa laenud on indoeuroopa algkeelest uurali algkeelde laenatud ja sealt eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 16-37.
Vaata Uurali algkeel ja Indoeuroopa laenud eesti keeles
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Vaata Uurali algkeel ja Jukagiiri keeled
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Vaata Uurali algkeel ja Kalevi Wiik
Kammkeraamika teooria
Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.
Vaata Uurali algkeel ja Kammkeraamika teooria
Latiiv
Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.
Vaata Uurali algkeel ja Latiiv
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Uurali algkeel ja Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Vaata Uurali algkeel ja Läänemeresoome keeled
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Vaata Uurali algkeel ja Lokatiiv
Permi keeled
Permi keeled on soome-ugri keelkonna alarühm.
Vaata Uurali algkeel ja Permi keeled
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Uurali algkeel ja Saami algkeel
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Vaata Uurali algkeel ja Saami keeled
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Vaata Uurali algkeel ja Samojeedi keeled
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Vaata Uurali algkeel ja Tharapita
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Vaata Uurali algkeel ja Uurali keeled
Uurali keelepuu
600px Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Vaata Uurali algkeel ja Uurali keelepuu
Veelinnurahvas
"Veelinnurahvas" on 1970.
Vaata Uurali algkeel ja Veelinnurahvas
Tuntud ka kui Alguurali keel, Uurali aluskeel.