Sisukord
81 suhted: Ago Künnap, Altai keeled, Apertium, Austroneesia keeled, Balti areaali keeled, Eeluurali keel, Eenetsi keel, Eesti esiajalugu, Eesti keel, Eesti keelepoliitika, Eesti kiviaeg, Eestlased, Ersa keel, Gao Jingyi, Handi keel, Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind, Inari saami keel, Jazva murre, Jukagiiri keeled, Julius Mark, Juratsi keel, Kammkeraamika teooria, Karjala keel, Karl Kont, Kääne, Keeled Eestis, Keelesugulus, Keelkond, Keelkondade loend, Kildini saami keel, Komi keel, Kveeni keel, Latiiv, Läänemeresoome algkeel, Läti rahvausund, Lõunasaami keel, Liivi keel, Lokatiiv, Lule saami keel, Maarahvas, Mansi keel, Mari keel, Matori keel, Meštšera keel, Meštšeralased, Miadzieł, Mokša keel, Mordva keeled, Nganassaanid, Niidumari keel, ... Laienda indeks (31 rohkem) »
Ago Künnap
Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005) Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Vaata Uurali keeled ja Ago Künnap
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Vaata Uurali keeled ja Altai keeled
Apertium
pisi Apertium on tasuta avatud lähtekoodiga reeglipõhise masintõlke tarkvara süsteem, mis sisaldab masintõlkesüsteemi ülesehitamiseks vajalikke andmeid.
Vaata Uurali keeled ja Apertium
Austroneesia keeled
Austroneesia keeled on hõimkond või keelkond, millesse kuuluvaid keeli kõneleb Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani saartel ning vähemal määral ka Aasia mandriosas umbes 386 miljonit inimest.
Vaata Uurali keeled ja Austroneesia keeled
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Vaata Uurali keeled ja Balti areaali keeled
Eeluurali keel
Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.
Vaata Uurali keeled ja Eeluurali keel
Eenetsi keel
Eenetsi keel on samojeedi keel, mida rääkis 2010.
Vaata Uurali keeled ja Eenetsi keel
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Uurali keeled ja Eesti esiajalugu
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Uurali keeled ja Eesti keel
Eesti keelepoliitika
Eesti keelepoliitika kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Uurali keeled ja Eesti keelepoliitika
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Uurali keeled ja Eesti kiviaeg
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Uurali keeled ja Eestlased
Ersa keel
Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Vaata Uurali keeled ja Ersa keel
Gao Jingyi
Gao Jingyi (hiina 高晶一, pinyinis: Gāo Jīngyī, sündinud 1982) on pikka aega Eestis elanud hiina keeleteadlane.
Vaata Uurali keeled ja Gao Jingyi
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Vaata Uurali keeled ja Handi keel
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind on Eesti hõimurahvaste programmi ja Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni koostöös alates 2007.
Vaata Uurali keeled ja Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Vaata Uurali keeled ja Inari saami keel
Jazva murre
Jazva murre (ka jazvakomi keel) (Ёдз коми көл) on komi keele murre.
Vaata Uurali keeled ja Jazva murre
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Vaata Uurali keeled ja Jukagiiri keeled
Julius Mark
Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Uurali keeled ja Julius Mark
Juratsi keel
Juratsi keel oli samojeedi keel, mida kõneldi Jenissei jõest lääne pool.
Vaata Uurali keeled ja Juratsi keel
Kammkeraamika teooria
Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.
Vaata Uurali keeled ja Kammkeraamika teooria
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Vaata Uurali keeled ja Karjala keel
Karl Kont
Karl Kont (15. detsember 1923 Nepste küla, Laiksaare vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 8. mai 2005) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Uurali keeled ja Karl Kont
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Uurali keeled ja Kääne
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Vaata Uurali keeled ja Keeled Eestis
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Vaata Uurali keeled ja Keelesugulus
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Vaata Uurali keeled ja Keelkond
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Vaata Uurali keeled ja Keelkondade loend
Kildini saami keel
Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Vaata Uurali keeled ja Kildini saami keel
Komi keel
Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma.
Vaata Uurali keeled ja Komi keel
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Vaata Uurali keeled ja Kveeni keel
Latiiv
Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.
Vaata Uurali keeled ja Latiiv
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Uurali keeled ja Läänemeresoome algkeel
Läti rahvausund
Läti rahvausundi all mõistetakse tavaliselt läti rahva ristiusustamiseelset muinasusundit; laiemalt kõiki läti rahvale omaseid pärimuslikke usulisi kujutelmi.
Vaata Uurali keeled ja Läti rahvausund
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Vaata Uurali keeled ja Lõunasaami keel
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Uurali keeled ja Liivi keel
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Vaata Uurali keeled ja Lokatiiv
Lule saami keel
Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.
Vaata Uurali keeled ja Lule saami keel
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Vaata Uurali keeled ja Maarahvas
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Vaata Uurali keeled ja Mansi keel
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Vaata Uurali keeled ja Mari keel
Matori keel
Matori keel oli Uurali keelte samojeedi keelterühmas.
Vaata Uurali keeled ja Matori keel
Meštšera keel
Meštšera keel on väljasurnud uurali keel, mida rääkisid meštšeralased.
Vaata Uurali keeled ja Meštšera keel
Meštšeralased
Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli Venemaal Okaa jõe lähistel elanud uurali rahvas.
Vaata Uurali keeled ja Meštšeralased
Miadzieł
Miadzieł (valgevene-eesti transkriptsioonis Mjadzel, poola keeles Miadzioł, leedu keeles Medilas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Miadziełi rajooni ja Miadziełi külanõukogu halduskeskus.
Vaata Uurali keeled ja Miadzieł
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Vaata Uurali keeled ja Mokša keel
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Vaata Uurali keeled ja Mordva keeled
Nganassaanid
Nganassaanid 1927. aastal Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.
Vaata Uurali keeled ja Nganassaanid
Niidumari keel
Niidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal.
Vaata Uurali keeled ja Niidumari keel
Nikolay Kuznetsov
Nikolay Kuznetsov (vene keeles Николай Владимирович Кузнецов; sündinud 29. detsembril 1976) on komi päritolu Eesti komi keeleteadlane, komi folkloori ja kultuuri uurija ning tõlkija.
Vaata Uurali keeled ja Nikolay Kuznetsov
Nostraatilised keeled
Nostraatiliste keelte leviala tänapäeval Nostraatilised keeled on hüpoteetiline mitmeid Euraasia ja Aafrika keelkondi ühendav keelte makrokeelkond.
Vaata Uurali keeled ja Nostraatilised keeled
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Uurali keeled ja Paul Alvre
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Vaata Uurali keeled ja Põhjasaami keel
Permikomi keel
Esimene permikomi sõnaraamat (1785) Permikomi keelt (перем коми кыв /ˈperem ˈkomi kɨv/ või коми-пермяцкӧй кыв /ˈkomi perˈmʲackəj kɨv/) räägitakse Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas Kama jõgikonna aladel.
Vaata Uurali keeled ja Permikomi keel
Pite saami keel
Pite saami keel on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 20 inimest Rootsis ja Norras.
Vaata Uurali keeled ja Pite saami keel
Robert Austerlitz
Robert Paul Austerlitz (13. detsember 1923 Bukarest – 9. september 1994 New York) oli ameerika keeleteadlane ja etnoloog.
Vaata Uurali keeled ja Robert Austerlitz
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Uurali keeled ja Saami algkeel
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Vaata Uurali keeled ja Saami keeled
Samojedistika
Samojedistika on teadusharu, mis uurib samojeedi rahvaid ja keeli.
Vaata Uurali keeled ja Samojedistika
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Vaata Uurali keeled ja Samojeedi keeled
Sürjakomid
Sürjakomid ehk sürjalased on soome-ugri rahvas, Venemaa põlisrahvas.
Vaata Uurali keeled ja Sürjakomid
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Uurali keeled ja Soome keel
Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled.
Vaata Uurali keeled ja Soome keeled
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Vaata Uurali keeled ja Soome-ugri keeled
Sugudeta keel
Grammatiliste sugudeta keel on loomulikult arenenud või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.
Vaata Uurali keeled ja Sugudeta keel
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Vaata Uurali keeled ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Toivo Lehtisalo
Toivo Vilho Lehtisalo (kuni 1906. aastani Löfgren; 16. juuni 1887 Pöytyä – 8. august 1962 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja etnoloog.
Vaata Uurali keeled ja Toivo Lehtisalo
Triin Todesk
Triin Todesk (sündinud 30. novembril 1988 Võhmas) on eesti keeleteadlane.
Vaata Uurali keeled ja Triin Todesk
Tundraneenetsi keel
Samojeedi rahvaste maa XVII sajandil (triibuline) ja XX sajandil (punane) Tundraneenetsi keel on üks suuremaid samojeedi keeli.
Vaata Uurali keeled ja Tundraneenetsi keel
Udmurdi keel
Udmurdi keel (удмурт кыл) on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel.
Vaata Uurali keeled ja Udmurdi keel
Ugri keeled
Ugri keelte levikuala Ugri keeled on Uurali keelkonda kuuluv soome-ugri keelte rühm, millesse omakorda kuuluvad: ungari keel, handi keel ja mansi keel.
Vaata Uurali keeled ja Ugri keeled
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Uurali keeled ja Ungari keel
Uralistika
Uralistika on teadusharu, mis uurib uurali rahvaid ja keeli.
Vaata Uurali keeled ja Uralistika
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Vaata Uurali keeled ja Uurali algkeel
Uurali keelepuu
600px Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Vaata Uurali keeled ja Uurali keelepuu
Uurali rahvad
pisi Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, keda seob omavahel keelesugulus.
Vaata Uurali keeled ja Uurali rahvad
Uurali-Altai keeled
Uurali-Altai keeled on hüpoteetiline keelte hõimkond ehk keeleselts, mis hõlmab nii Uurali keelkonda kui ka Altai keelkonda.
Vaata Uurali keeled ja Uurali-Altai keeled
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Vaata Uurali keeled ja Vadja keel
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Uurali keeled ja Võru keel
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Vaata Uurali keeled ja Vepsa keel
Tuntud ka kui Uurali keel, Uurali keelkond.