Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Ago Künnap, Altai keeled, Apertium, Austroneesia keeled, Balti areaali keeled, Eeluurali keel, Eenetsi keel, Eesti esiajalugu, Eesti keel, Eesti keelepoliitika, Eesti kiviaeg, Eestlased, Ersa keel, Gao Jingyi, Handi keel, Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind, Inari saami keel, Jazva murre, Jukagiiri keeled, Julius Mark, Juratsi keel, Kammkeraamika teooria, Karjala keel, Karl Kont, Kääne, Keeled Eestis, Keelesugulus, Keelkond, Keelkondade loend, Kildini saami keel, Komi keel, Kveeni keel, Latiiv, Läänemeresoome algkeel, Läti rahvausund, Lõunasaami keel, Liivi keel, Lokatiiv, Lule saami keel, Maarahvas, Mansi keel, Mari keel, Matori keel, Meštšera keel, Meštšeralased, Miadzieł, Mokša keel, Mordva keeled, Nganassaanid, Niidumari keel, ..., Nikolay Kuznetsov, Nostraatilised keeled, Paul Alvre, Põhjasaami keel, Permikomi keel, Pite saami keel, Robert Austerlitz, Saami algkeel, Saami keeled, Samojedistika, Samojeedi keeled, Sürjakomid, Soome keel, Soome keeled, Soome-ugri keeled, Sugudeta keel, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Toivo Lehtisalo, Triin Todesk, Tundraneenetsi keel, Udmurdi keel, Ugri keeled, Ungari keel, Uralistika, Uurali algkeel, Uurali keelepuu, Uurali rahvad, Uurali-Altai keeled, Vadja keel, Võru keel, Vepsa keel. Laienda indeks (31 rohkem) »
Ago Künnap
Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005) Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Uus!!: Uurali keeled ja Ago Künnap · Näe rohkem »
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Uus!!: Uurali keeled ja Altai keeled · Näe rohkem »
Apertium
pisi Apertium on tasuta avatud lähtekoodiga reeglipõhise masintõlke tarkvara süsteem, mis sisaldab masintõlkesüsteemi ülesehitamiseks vajalikke andmeid.
Uus!!: Uurali keeled ja Apertium · Näe rohkem »
Austroneesia keeled
Austroneesia keeled on hõimkond või keelkond, millesse kuuluvaid keeli kõneleb Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani saartel ning vähemal määral ka Aasia mandriosas umbes 386 miljonit inimest.
Uus!!: Uurali keeled ja Austroneesia keeled · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Eeluurali keel
Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Eeluurali keel · Näe rohkem »
Eenetsi keel
Eenetsi keel on samojeedi keel, mida rääkis 2010.
Uus!!: Uurali keeled ja Eenetsi keel · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Uurali keeled ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keelepoliitika
Eesti keelepoliitika kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Uurali keeled ja Eesti keelepoliitika · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Uurali keeled ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Uurali keeled ja Eestlased · Näe rohkem »
Ersa keel
Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Uus!!: Uurali keeled ja Ersa keel · Näe rohkem »
Gao Jingyi
Gao Jingyi (hiina 高晶一, pinyinis: Gāo Jīngyī, sündinud 1982) on pikka aega Eestis elanud hiina keeleteadlane.
Uus!!: Uurali keeled ja Gao Jingyi · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Uurali keeled ja Handi keel · Näe rohkem »
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind on Eesti hõimurahvaste programmi ja Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni koostöös alates 2007.
Uus!!: Uurali keeled ja Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind · Näe rohkem »
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Uus!!: Uurali keeled ja Inari saami keel · Näe rohkem »
Jazva murre
Jazva murre (ka jazvakomi keel) (Ёдз коми көл) on komi keele murre.
Uus!!: Uurali keeled ja Jazva murre · Näe rohkem »
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »
Julius Mark
Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Uurali keeled ja Julius Mark · Näe rohkem »
Juratsi keel
Juratsi keel oli samojeedi keel, mida kõneldi Jenissei jõest lääne pool.
Uus!!: Uurali keeled ja Juratsi keel · Näe rohkem »
Kammkeraamika teooria
Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.
Uus!!: Uurali keeled ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karl Kont
Karl Kont (15. detsember 1923 Nepste küla, Laiksaare vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 8. mai 2005) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Uurali keeled ja Karl Kont · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Uurali keeled ja Kääne · Näe rohkem »
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Uus!!: Uurali keeled ja Keeled Eestis · Näe rohkem »
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Uus!!: Uurali keeled ja Keelesugulus · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Uurali keeled ja Keelkond · Näe rohkem »
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Uus!!: Uurali keeled ja Keelkondade loend · Näe rohkem »
Kildini saami keel
Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Kildini saami keel · Näe rohkem »
Komi keel
Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma.
Uus!!: Uurali keeled ja Komi keel · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Uurali keeled ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Latiiv
Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.
Uus!!: Uurali keeled ja Latiiv · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Uurali keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läti rahvausund
Läti rahvausundi all mõistetakse tavaliselt läti rahva ristiusustamiseelset muinasusundit; laiemalt kõiki läti rahvale omaseid pärimuslikke usulisi kujutelmi.
Uus!!: Uurali keeled ja Läti rahvausund · Näe rohkem »
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Liivi keel · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Uurali keeled ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Lule saami keel
Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.
Uus!!: Uurali keeled ja Lule saami keel · Näe rohkem »
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Uus!!: Uurali keeled ja Maarahvas · Näe rohkem »
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Mansi keel · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Mari keel · Näe rohkem »
Matori keel
Matori keel oli Uurali keelte samojeedi keelterühmas.
Uus!!: Uurali keeled ja Matori keel · Näe rohkem »
Meštšera keel
Meštšera keel on väljasurnud uurali keel, mida rääkisid meštšeralased.
Uus!!: Uurali keeled ja Meštšera keel · Näe rohkem »
Meštšeralased
Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli Venemaal Okaa jõe lähistel elanud uurali rahvas.
Uus!!: Uurali keeled ja Meštšeralased · Näe rohkem »
Miadzieł
Miadzieł (valgevene-eesti transkriptsioonis Mjadzel, poola keeles Miadzioł, leedu keeles Medilas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Miadziełi rajooni ja Miadziełi külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Uurali keeled ja Miadzieł · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Uurali keeled ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Nganassaanid
Nganassaanid 1927. aastal Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.
Uus!!: Uurali keeled ja Nganassaanid · Näe rohkem »
Niidumari keel
Niidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal.
Uus!!: Uurali keeled ja Niidumari keel · Näe rohkem »
Nikolay Kuznetsov
Nikolay Kuznetsov (vene keeles Николай Владимирович Кузнецов; sündinud 29. detsembril 1976) on komi päritolu Eesti komi keeleteadlane, komi folkloori ja kultuuri uurija ning tõlkija.
Uus!!: Uurali keeled ja Nikolay Kuznetsov · Näe rohkem »
Nostraatilised keeled
Nostraatiliste keelte leviala tänapäeval Nostraatilised keeled on hüpoteetiline mitmeid Euraasia ja Aafrika keelkondi ühendav keelte makrokeelkond.
Uus!!: Uurali keeled ja Nostraatilised keeled · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Uurali keeled ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Uurali keeled ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Permikomi keel
Esimene permikomi sõnaraamat (1785) Permikomi keelt (перем коми кыв /ˈperem ˈkomi kɨv/ või коми-пермяцкӧй кыв /ˈkomi perˈmʲackəj kɨv/) räägitakse Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas Kama jõgikonna aladel.
Uus!!: Uurali keeled ja Permikomi keel · Näe rohkem »
Pite saami keel
Pite saami keel on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 20 inimest Rootsis ja Norras.
Uus!!: Uurali keeled ja Pite saami keel · Näe rohkem »
Robert Austerlitz
Robert Paul Austerlitz (13. detsember 1923 Bukarest – 9. september 1994 New York) oli ameerika keeleteadlane ja etnoloog.
Uus!!: Uurali keeled ja Robert Austerlitz · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Uurali keeled ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Uurali keeled ja Saami keeled · Näe rohkem »
Samojedistika
Samojedistika on teadusharu, mis uurib samojeedi rahvaid ja keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Samojedistika · Näe rohkem »
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Uus!!: Uurali keeled ja Samojeedi keeled · Näe rohkem »
Sürjakomid
Sürjakomid ehk sürjalased on soome-ugri rahvas, Venemaa põlisrahvas.
Uus!!: Uurali keeled ja Sürjakomid · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Uurali keeled ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled.
Uus!!: Uurali keeled ja Soome keeled · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Uurali keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Sugudeta keel
Grammatiliste sugudeta keel on loomulikult arenenud või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.
Uus!!: Uurali keeled ja Sugudeta keel · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Uus!!: Uurali keeled ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut · Näe rohkem »
Toivo Lehtisalo
Toivo Vilho Lehtisalo (kuni 1906. aastani Löfgren; 16. juuni 1887 Pöytyä – 8. august 1962 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja etnoloog.
Uus!!: Uurali keeled ja Toivo Lehtisalo · Näe rohkem »
Triin Todesk
Triin Todesk (sündinud 30. novembril 1988 Võhmas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Uurali keeled ja Triin Todesk · Näe rohkem »
Tundraneenetsi keel
Samojeedi rahvaste maa XVII sajandil (triibuline) ja XX sajandil (punane) Tundraneenetsi keel on üks suuremaid samojeedi keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Tundraneenetsi keel · Näe rohkem »
Udmurdi keel
Udmurdi keel (удмурт кыл) on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Udmurdi keel · Näe rohkem »
Ugri keeled
Ugri keelte levikuala Ugri keeled on Uurali keelkonda kuuluv soome-ugri keelte rühm, millesse omakorda kuuluvad: ungari keel, handi keel ja mansi keel.
Uus!!: Uurali keeled ja Ugri keeled · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Uurali keeled ja Ungari keel · Näe rohkem »
Uralistika
Uralistika on teadusharu, mis uurib uurali rahvaid ja keeli.
Uus!!: Uurali keeled ja Uralistika · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uurali keelepuu
600px Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali keelepuu · Näe rohkem »
Uurali rahvad
pisi Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, keda seob omavahel keelesugulus.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali rahvad · Näe rohkem »
Uurali-Altai keeled
Uurali-Altai keeled on hüpoteetiline keelte hõimkond ehk keeleselts, mis hõlmab nii Uurali keelkonda kui ka Altai keelkonda.
Uus!!: Uurali keeled ja Uurali-Altai keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Uurali keeled ja Vadja keel · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Uurali keeled ja Võru keel · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Uurali keeled ja Vepsa keel · Näe rohkem »
