Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Aacheni kongress (1748), Aacheni rahu (1748), Aalen, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Augsburgi piiskopkond, Švaabi ringkond, Ülem-Reini ringkond, Baieri kuurvürstkond, Baieri ringkond, Bernhard III (Saksi), Bremen-Verden, Bremeni peapiiskopkond, Departemang (Prantsusmaa), Eichsfeld, Frangimaa ringkond, Frankfurdi suurhertsogkond, Görz ja Gradisca, Göttingen, Güssing, Goslar, Jülich-Kleve-Bergi provints, Johannes Kepler, Katoliiklik Liiga, Kaugem Austria, Kölni kuurvürstkond, Kempten, Konstanzi kirikukogu, Kuninglik Preisimaa, Lübecki piiskopkond, Lüneburg, Lindau, Linnriik, Mühlhausen, Metz, Osnabrücki piiskopkond, Politoloogia mõisteid, Provints (Prantsusmaa), Ravensburg, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigirüütlid, Riigiseisus, Rottweil, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksamaa mediatisatsioon, Schmalkaldeni sõda, Schwäbisch Gmünd, Suur-Hamburgi seadus, Tüüringi maakrahvkond, Vaba riigilinn Aachen, ..., Vaba riigilinn Besançon, Vabalinn Frankfurt, Vabalinn Lübeck, Vana Šveitsi Konföderatsioon, Varauusaeg, Vürstlik piiskop, Verden, Württembergi kuurvürstkond, Wormsi piiskopkond, Zähringid. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aacheni kongress (1748)
Aacheni kongress (1748) oli vabas riigilinnas Aachenis toimunud diplomaatiline kongress, millel töötati välja Austria pärilussõja lõpetanud Aacheni rahuleping.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Aacheni kongress (1748) · Näe rohkem »
Aacheni rahu (1748)
Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Aacheni rahu (1748) · Näe rohkem »
Aalen
Aalen on suur kreisilinn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal umbes 67 km Stuttgardist idas ja 48 km Ulmist põhjas, Ostalbkreisi keskus.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Aalen · Näe rohkem »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Augsburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Švaabi ringkond · Näe rohkem »
Ülem-Reini ringkond
Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul. Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Ülem-Reini ringkond · Näe rohkem »
Baieri kuurvürstkond
Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Baieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Baieri ringkond
Baieri ringkond 16. sajandi algul Baieri ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Baieri ringkond · Näe rohkem »
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »
Bremen-Verden
Bremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Bremen-Verden · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Vaba riigilinn ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Eichsfeld
Eichsfeldi kaart aastast 1900 Eichsfeld (Tammeväli) on ajalooline piirkond Saksamaal Alam-Saksi kaguosas ("Untereichsfeld".
Uus!!: Vaba riigilinn ja Eichsfeld · Näe rohkem »
Frangimaa ringkond
Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Frangimaa ringkond · Näe rohkem »
Frankfurdi suurhertsogkond
Frankfurdi suurhertsogkond oli Napoleoni loodud Saksa satelliitriik.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Frankfurdi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Görz ja Gradisca
Görzi ja Gradisca vürstlik krahvkond (saksa: Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca; itaalia: Principesca Contea di Gorizia e Gradisca; sloveeni: Poknežena grofija Goriška in Gradiščanska) oli Habsburgide kroonimaa Austria Rannikumaal Aadria mere ääres, kus nüüd on paljukeelne Itaalia ja Sloveenia piiriala.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Görz ja Gradisca · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Göttingen · Näe rohkem »
Güssing
Güssing (ungari Németújvár, Német-Újvár, horvaadi Novi Grad) on linn (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Güssing · Näe rohkem »
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Goslar · Näe rohkem »
Jülich-Kleve-Bergi provints
Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Jülich-Kleve-Bergi provints · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Katoliiklik Liiga
Saksa Katoliiklik Liiga (saksa: Katholische Liga) oli esialgu 10.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Katoliiklik Liiga · Näe rohkem »
Kaugem Austria
Piirikivi aastast 1768 "Vorderösterreich" vapiga Salhöhes Šveitsis Kaugem Austria või Eespoolne Austria (saksa Vorderösterreich, varem die Vorlande) oli ühine nimi Habsburgide varajastele valdustele endises Švaabimaa hõimuhertsogkonnas Saksamaa edelaosas, sealhulgas territooriumid Alsace'i piirkonnas Reinist läänes ja Vorarlbergis.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Kaugem Austria · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Kempten
thumb Kempten on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal Švaabimaal.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Kempten · Näe rohkem »
Konstanzi kirikukogu
Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Konstanzi kirikukogu · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Lübecki piiskopkond · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lindau
Lindau sadam Lindau on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Lindau · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Linnriik · Näe rohkem »
Mühlhausen
Mühlhausen on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Mühlhausen · Näe rohkem »
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Metz · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Politoloogia mõisteid
Sellel leheküljes on loetletud politoloogia-alased artiklid Vikipeedias.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Politoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Provints (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Ravensburg
Ravensburg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Tübingeni ringkonnas, Ravensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Ravensburg · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Riigirüütlid
Sellel 1721. aasta trükisel on esindatud 15 rüütlikantonit, Johann Stephan Burgermeister Gravüür, mis kujutab riigirüütleid, 1710 Vabad riigirüütlid (saksa: Reichsritter, ladina: Eques imperii) olid Saksa-Rooma riigi vabad aadlikud, kelle otsene ülemus oli keiser.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Riigirüütlid · Näe rohkem »
Riigiseisus
Regensburgi alalise Riigipäeva istekohtade järjestus (1663. aasta gravüür) Saksa-Rooma riigi kaart 1400. aastal Keiserlik osariik või Keiserlik seisus (ladina: Status Imperii; saksa: Reichsstand, mitmuses: Reichsstände) oli Saksa-Rooma riigi osa, millel oli esindatus ja hääleõigus Riigipäeval (Reichstag).
Uus!!: Vaba riigilinn ja Riigiseisus · Näe rohkem »
Rottweil
Rottweil on linn Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal, Rottweili kreisi keskus.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Rottweil · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »
Schwäbisch Gmünd
Johanniskirche Schwäbisch Gmünd on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ostalbkreisis.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Schwäbisch Gmünd · Näe rohkem »
Suur-Hamburgi seadus
Territooriumite kaart, mida mõjutas Suur-Hamburgi seadus Suur-Hamburgi seadus (saksa keeles Groß-Hamburg-Gesetz), täisnimega Seadus Suur-Hamburgi ja Teiste Territoriaalsete Ümberkorralduste Kohta (saksa: Gesetz über Groß-Hamburg und andere Gebietsbereinigungen), võeti Natsi-Saksamaa valitsuse poolt vastu 26.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Suur-Hamburgi seadus · Näe rohkem »
Tüüringi maakrahvkond
Tüüringi maakrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1111/12-1440.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Tüüringi maakrahvkond · Näe rohkem »
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Vaba riigilinn Aachen · Näe rohkem »
Vaba riigilinn Besançon
Vaba riigilinn Besançon oli omavalitsusega linn Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Vaba riigilinn Besançon · Näe rohkem »
Vabalinn Frankfurt
Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Vabalinn Frankfurt · Näe rohkem »
Vabalinn Lübeck
Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Vabalinn Lübeck · Näe rohkem »
Vana Šveitsi Konföderatsioon
Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Vana Šveitsi Konföderatsioon · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Verden
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Verden · Näe rohkem »
Württembergi kuurvürstkond
Lipp Vapp Württembergi kuurvürstkond Württembergi kuurvürstkond (saksa keeles Kurfürstentum Württemberg) oli aastatel 1803−1806 eksisteerinud riik Saksa-Rooma keisririigi koosseisus.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Württembergi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Wormsi piiskopkond
Wormsi piiskopkond ehk Wormsi vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Wormsi piiskopkond · Näe rohkem »
Zähringid
Vapp Zähringid on vana Saksa aadlisuguvõsa, kes asutas suurel arvul linnu, mis tänapäeval asuvad Šveitsis ja Baden-Württembergis.
Uus!!: Vaba riigilinn ja Zähringid · Näe rohkem »
