Sisukord
33 suhted: Ütrium, Dopeerimine, Elektrijuht, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiht, Ferromagnetism, Grafeen, Hüdriidid, Interaktsioon, Ioon, Keemia mõisteid, Keemiline side, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Konjugeerunud sidemed, Kovalentne side, Lihtaine, Metallid, N-V-tsentrid teemandis, Paramagnetism, Perioodilisusseadus, Plasmonid, Pooljuht, Resonants (keemia), RoHS-i direktiiv, Spektrijoon, Strontsium, Titaan, Tsooniteooria, Valents (keemia), Väliselektronkiht, Vesinik.
Ütrium
Johan Gadolin avastas ütriumoksiidi Ütrium. Hõbevalge metall Ütrium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See on hõbeda-metallilise läikega siirdemetall, keemiliselt sarnane lantanoididega ning see liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks.
Vaata Valentselektron ja Ütrium
Dopeerimine
Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.
Vaata Valentselektron ja Dopeerimine
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Valentselektron ja Elektrijuht
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Valentselektron ja Elektronegatiivsus
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Valentselektron ja Elektronkate
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Valentselektron ja Elektronkiht
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Vaata Valentselektron ja Ferromagnetism
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Vaata Valentselektron ja Grafeen
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Valentselektron ja Hüdriidid
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Valentselektron ja Interaktsioon
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Valentselektron ja Ioon
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Valentselektron ja Keemia mõisteid
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Valentselektron ja Keemiline side
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Vaata Valentselektron ja Keemilised omadused
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Valentselektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Vaata Valentselektron ja Konjugeerunud sidemed
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Valentselektron ja Kovalentne side
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Valentselektron ja Lihtaine
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Valentselektron ja Metallid
N-V-tsentrid teemandis
Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.
Vaata Valentselektron ja N-V-tsentrid teemandis
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Vaata Valentselektron ja Paramagnetism
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Vaata Valentselektron ja Perioodilisusseadus
Plasmonid
Plasmoniks nimetatakse plasma võnkumiste kvanti.
Vaata Valentselektron ja Plasmonid
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Valentselektron ja Pooljuht
Resonants (keemia)
Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.
Vaata Valentselektron ja Resonants (keemia)
RoHS-i direktiiv
150x150px RoHS-i direktiiv (Restriction of Hazardous Substances Directive') on ohtlike ainete kasutamist piirav Euroopa Liidu direktiiv.
Vaata Valentselektron ja RoHS-i direktiiv
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Vaata Valentselektron ja Spektrijoon
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Vaata Valentselektron ja Strontsium
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Vaata Valentselektron ja Titaan
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Vaata Valentselektron ja Tsooniteooria
Valents (keemia)
Valents on keemilise elemendi aatomi omadus moodustada keemilisi sidemeid teiste aatomite või aatomirühmadega.
Vaata Valentselektron ja Valents (keemia)
Väliselektronkiht
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.
Vaata Valentselektron ja Väliselektronkiht
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Valentselektron ja Vesinik
Tuntud ka kui Valentselektronid.