Sisukord
283 suhted: Adrakohus, Albert Suerbeer, Albrecht (Mainz), Albrecht Alkibiades, Alebrand, Aleksander (Poola kuningas), Aleksander Nevski, Algirdas, Antonio Possevino, Antonius Bomhower, Antsla vasallilinnus, Armuõigus, Asverus von Brandt, Augsburgi riigipäevad, Šig-Alei, Ļaudona piiskopilinnus, Ērgļi vasallilinnus, Balduin Alnast, Balthasar Russow, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Balti küsimus, Baltisakslased, Barnim IX, Bernhard II (Lippe), Bernhard Otto von Lieven, Birgitta, Blanckenhagen, Bock (Lahmuse), Bogislaus von Rosen, Caspar von Oldenbockum, Cēsis, Christian Bomhower, Christian III, Conradus de Meyiendorpe, Drang nach Osten, Dubena vasallilinnus, Dzērbene piiskopilinnus, Eesti ajalugu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti keskaeg, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti male, Eesti põllumajandus, Eesti varauusaeg, Eestimaa, Eestimaa hertsogkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Engelhardt, Engelhardtide sugupuu, Enn Tarvel, ... Laienda indeks (233 rohkem) »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Vaata Vana-Liivimaa ja Adrakohus
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Vaata Vana-Liivimaa ja Albert Suerbeer
Albrecht (Mainz)
Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Albrecht (Mainz)
Albrecht Alkibiades
Albrecht Alkibiades Albrecht Alkibiades, ka Albrecht Alcibiades (28. märts 1522 Ansbach – 8. jaanuar 1557 Pforzheim) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv (ametlikult Albrecht II) aastatel 1527–1553.
Vaata Vana-Liivimaa ja Albrecht Alkibiades
Alebrand
Alebrand (ka Alabrand) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riia piiskopi misjonär ja preester.
Vaata Vana-Liivimaa ja Alebrand
Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.
Vaata Vana-Liivimaa ja Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Vana-Liivimaa ja Aleksander Nevski
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377.
Vaata Vana-Liivimaa ja Algirdas
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Antonio Possevino
Antonius Bomhower
Antonius Bomhower (ka Anton Bomhower) oli Vana-Liivimaa katoliiklik vaimulik, Christian Bomhoweri vend.
Vaata Vana-Liivimaa ja Antonius Bomhower
Antsla vasallilinnus
Üxküllide aadliperekonna kahe kilbiga vapp aastast 1475, loodud Antsla Peter von Üxkülli tellimisel Antsla linnus (saksa keeles Anzen) oli keskajast pärinev vasallilinnus, mis kuulus Uexküllidele.
Vaata Vana-Liivimaa ja Antsla vasallilinnus
Armuõigus
Armuõigus ehk arm oli Vana-Liivimaal privileeg, mille aadel sai anda vasallile läänivalduste pärimisõiguse kohta.
Vaata Vana-Liivimaa ja Armuõigus
Asverus von Brandt
Asverus von Brandt (ka Ahasverus või Ahasver von Brandt; tõenäoliselt 16. sajandi algus – enne 1563) oli Preisimaa diplomaat, hertsog Albrecht von Hohenzollerni lähikondlane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Asverus von Brandt
Augsburgi riigipäevad
Augsburgi riigipäevad olid Augsburgi linnas toimunud Saksa-Rooma riigipäevad.
Vaata Vana-Liivimaa ja Augsburgi riigipäevad
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Šig-Alei
Ļaudona piiskopilinnus
Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ļaudona piiskopilinnus
Ērgļi vasallilinnus
Ērgļi vasallilinnus (eesti Erla, saksa Erlaa, Erlaa an der Oger) oli vasallilinnus Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ērgļi vasallilinnus
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata Vana-Liivimaa ja Balduin Alnast
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Balthasar Russow
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.
Vaata Vana-Liivimaa ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Balti küsimus
Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940.
Vaata Vana-Liivimaa ja Balti küsimus
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Vana-Liivimaa ja Baltisakslased
Barnim IX
Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.
Vaata Vana-Liivimaa ja Barnim IX
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Vaata Vana-Liivimaa ja Bernhard II (Lippe)
Bernhard Otto von Lieven
Vabahärra Bernhard Otto von Lieven (ka Bernhard Otto Liwe või Berend Otto Liewen või Bernhard Otto von Lywen; 1625 – maetud 23. veebruar 1700), oli Vana-Liivimaa Lievenite aadlisuguvõsa Eestimaa harust pärit Rootsi rittmeister, Turu lääni ratsaväeülem (ooberst) ja Kullamaa kihelkonna Liivi (Parmel) ja Sooniste (Soinitz) pärusmõisnik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Bernhard Otto von Lieven
Birgitta
Püha Birgitta Püha Birgitta (ka Birgitta Rootsist, sünninimi Birgitta Birgersdotter; hiljem Birgitta Gudmarsson; umbes 1303 – 23. juuli 1373) oli rootsi kristlik müstik ja pühak, kes asutas Birgitiinide ordu.
Vaata Vana-Liivimaa ja Birgitta
Blanckenhagen
Blanckenhagen (ka Blankenhagen) on Pommerist pärit Liivimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Blanckenhagen
Bock (Lahmuse)
Bock (saksa keeles Bock a. d. H. Lachmes, ′Bock Lahmuse kojast′, rootsi keeles Bock från Lahmes, vene keeles Бок) on Sileesiast pärit Rootsi, Liivimaa ja Eestimaa põlisaadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Bock (Lahmuse)
Bogislaus von Rosen
Bogislaus von Rosen Bogislaus von Rosen (1572– 4/14. detsember 1658 Tallinn – maetud 22. jaanuaril /1. veebruaril 1659) oli Pommeri päritolu Rootsi kuningriigi ja Eestimaa riigimees ja majandustegelane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Bogislaus von Rosen
Caspar von Oldenbockum
Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.
Vaata Vana-Liivimaa ja Caspar von Oldenbockum
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Vana-Liivimaa ja Cēsis
Christian Bomhower
Christian Bomhower (enne 1469 – 15. aprill 1518) oli Tartu piiskop aastatel 1514–1518.
Vaata Vana-Liivimaa ja Christian Bomhower
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Vaata Vana-Liivimaa ja Christian III
Conradus de Meyiendorpe
Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Conradus de Meyiendorpe
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Vaata Vana-Liivimaa ja Drang nach Osten
Dubena vasallilinnus
Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Dubena vasallilinnus
Dzērbene piiskopilinnus
Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.
Vaata Vana-Liivimaa ja Dzērbene piiskopilinnus
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti ajalugu
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti keskaeg
Eesti keskaegsed kivilinnused
See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti keskaegsed kivilinnused
Eesti male
Eesti male käsitleb Eestiga seonduvat maletemaatikat läbi ajaloo.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti male
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti põllumajandus
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eesti varauusaeg
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eestimaa
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Vana-Liivimaa ja Eestimaa hertsogkond
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Engelhardt
Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Engelhardt
Engelhardtide sugupuu
Engelhardtide sugupuu on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa Engelhardtide järglastabel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Engelhardtide sugupuu
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Enn Tarvel
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Vaata Vana-Liivimaa ja Esimene Poola jagamine
Essen (aadlisuguvõsa)
Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Essen (aadlisuguvõsa)
Ewert von Bremen
Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ewert von Bremen
Eynne schonne hysthorie
"Eynne Schonne hysthorie van vunderlyken gescheffthen der heren tho lyfflanth myth den Rüssen unde tataren" on alamsaksakeelne kirjutis, mis kajastab Vana-Liivimaa positsioonist selle suhteid Moskva suurvürstiriigiga 15. ja 16. sajandi vahetusel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Eynne schonne hysthorie
Fabian von Tiesenhausen
Fabian von Tiesenhausen vanem (surnud 1559) oli Kavilda vasallilinnusest pärit Vana-Liivimaa aadlik, Riia peapiiskopi vasall ja eesistuja maapäevadel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Fabian von Tiesenhausen
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Vana-Liivimaa ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Fugger
Fuggerite Lilie liini vapp Fugger on švaabi päritolu pankurite suguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Fugger
Georg Karlos Rathlef
Georg Karlos Rathlef (15. veebruar 1846 Tallinn – 15. juuli 1914 Tartu) oli Eesti ajaloolane ja pedagoog.
Vaata Vana-Liivimaa ja Georg Karlos Rathlef
Georg Paykull
Georg Paykull (rootsi Göran Paijkull, Paikul, Paickel; 2. mai 1605 Tallinn – 1. veebruar 1657 Stockholm) oli Vana-Liivimaa Paykullide vasallisuguvõsast pärit Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöyri (Vöråborg) vabahärra.
Vaata Vana-Liivimaa ja Georg Paykull
Georg von Wangersheim
Georg von Wangersheimile annetatud aadlivapp. Georg von Wangersheim (enne aadeldamist Georg von Wangersen; ka Jürgen; 19. august 1579 – 21. august 1656 Tallinn) oli 17.
Vaata Vana-Liivimaa ja Georg von Wangersheim
Georgius Hollant
Georgius Hollant (ka Georg; Holland, Hollandt; surnud 12. oktoobril 1484 Karksis) oli Preisimaa päritolu Vana-Liivimaa kõrgvaimulik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Georgius Hollant
Gottfried
Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.
Vaata Vana-Liivimaa ja Gottfried
Guillebert de Lannoy
Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.
Vaata Vana-Liivimaa ja Guillebert de Lannoy
Hans Wachtmeister (surnud 1590)
Hans Wachtmeister (surnud 3. mai 1590) oli vanast Eestimaa aadlisoost pärit Pühalepa kihelkonna Aunaku mõisa pärushärra ja Rootsi feldmarssal Kahekümneviieaastase sõja ajal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hans Wachtmeister (surnud 1590)
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hansa Liit
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Vaata Vana-Liivimaa ja Harju-Viru rüütelkond
Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Hermann Helewegh
Hermann Helewegh (ka Helwig, Heleweg, Helgeweg, 1454 Riia – 1489) oli Riia raehärra ja kroonikakirjutaja.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hermann Helewegh
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hermann II Wesel
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hermann von Brüggenei
Hermann Wartbergest
Hermann Wartbergest (ka Wartberge Hermann, Hermann Wartberge, saksa Hermann von Wartberge, ladina Hermannus de Wartberge) oli 14. sajandil elanud Liivimaa (Liivi ordu) kroonik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hermann Wartbergest
Hilisgootika
Hilisgootika on gootika viimane periood, mis hõlmab 15. ja 16. sajandit.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hilisgootika
Hirsnik
Hirsnik oli talupojast kohaliku kohtu liige keskaegsel Liivimaal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hirsnik
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Vaata Vana-Liivimaa ja Hollandi Vabariik
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Vaata Vana-Liivimaa ja Holmi linnus
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Vaata Vana-Liivimaa ja Idumea
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Isurid
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ivan III
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ivan Julm
Jasper Linde
Jasper Linde (surnud 29. juunil 1524) oli Riia peapiiskop aastatel 1509–1524.
Vaata Vana-Liivimaa ja Jasper Linde
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Jasper von Münster
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Vana-Liivimaa ja Jüriöö ülestõus
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Vana-Liivimaa ja Jogaila
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johann Albrecht I
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johann Blankenfeld
Johann Freitag von Loringhofe
Johann Freitag von Loringhofe (ka Johann Fridach van Loringhoffe, Freitag von Loringhoven või Freytag von Loringhoven; umbes 1430 – 26. mai 1494) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1483–1494.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johann Freitag von Loringhofe
Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel
Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel (9. august 1786, Giessen – 1831, Tartu) oli Saksamaalt pärit Tartu advokaat, sündik ja õigusteadlane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel
Johann Lohmüller
Johann Lohmüller (ka Johannes Lomoller; umbes 1483 – 1560 lõpp) oli Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johann Lohmüller
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johann Renner
Johannes Storbeke
Johannes Storbeke (ka Johann Storbeke; surnud 1543) oli Vana-Liivimaa vaimulik, Riia toomhärra ning 1524–1539 toomdekaan ja 1539–1543 toompraost.
Vaata Vana-Liivimaa ja Johannes Storbeke
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kahekümneviieaastane sõda
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Vana-Liivimaa ja Karl V
Karl von Löwis of Menar
Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.
Vaata Vana-Liivimaa ja Karl von Löwis of Menar
Karolus Uexküll
Karolus Uexküll (ka Karl Üxküll, Ixkul, Yxkul; surnud pärast 1542) oli Saare-Lääne ja Tartu toomhärra, kes pärines Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast.
Vaata Vana-Liivimaa ja Karolus Uexküll
Karuse lahing
Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing.
Vaata Vana-Liivimaa ja Karuse lahing
Kasti vasallilinnus
Kasti mõisa praegune peasissekäik lääneküljel. Kunagise oletatava peatorni asukoht Kasti vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Alt-Kasty) oli keskaegne linnus Märjamaa kihelkonnas Kasti külas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kasti vasallilinnus
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Vaata Vana-Liivimaa ja Katoliku kirik Eestis
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kęstutis
Kegel (aadlisuguvõsa)
Kegelite genealoogia Kegel on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kegel (aadlisuguvõsa)
Keila ajalugu
Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Keila ajalugu
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Vaata Vana-Liivimaa ja Keisririigi ringkonnad
Kerjusmunk
Kerjusmunk (ladina keeles kasutatakse sõna frater 'vend', inglise keeles friar) on munk, kes kuulub mõnda rooma-katoliku kerjusmungaordusse.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kerjusmunk
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Keskaeg
Keskaegsed kivilinnused Lätis
Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Keskaegsed kivilinnused Lätis
Kieveli katekismus
Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 1515–1527) ettevõtmisel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kieveli katekismus
Kiievi vürstiriik
Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kiievi vürstiriik
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kirchholmi leping
Kirikueestseisja
Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kirikueestseisja
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Koadjuutorivaenus
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Koknese vürstiriik
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Vana-Liivimaa ja Kuldīga komtuurkond
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kuramaa
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kuramaa piiskopkond
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond
Kursi komtuur
Kursi komtuur (saksa keeles Komtur von Talkhof) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kursi komtuurkonda.
Vaata Vana-Liivimaa ja Kursi komtuur
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Vana-Liivimaa ja Läänemereprovintsid
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Vana-Liivimaa ja Läti
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Vana-Liivimaa ja Läti ajalugu
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Vaata Vana-Liivimaa ja Läti linnuste loend
Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Löwenwolde
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Vana-Liivimaa ja Leedu suurvürstiriik
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Lemsalu piiskopilinnus
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa
Liivimaa õiguspeegel
"Liivimaa õiguspeegel" oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa õiguspeegel
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa kodusõda
Liivimaa kodusõda oli sisemine relvakonflikt keskaegsel ehk Vana-Liivimaal 13.–16. sajandil.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa kodusõda
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa kroonika
Liivimaa kroonika nime all on tuntud mitu erinevat kroonikat.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa kroonika
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa kubermang
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa maapäev
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameistrite loend
Liivimaa ordu maameistrite (Magister Livoniae) loend.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa ordu maameistrite loend
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)
Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Pihkva vürstiriigi ning teda toetanud Moskva suurvürstiriigi vahel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)
Linnafoogt
Linnafoogt oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja.
Vaata Vana-Liivimaa ja Linnafoogt
Linnapäev
Linnapäev (saksa keeles Städtetag) oli Vana-Liivimaa hansalinnade esindajate nõupidamine.
Vaata Vana-Liivimaa ja Linnapäev
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Vana-Liivimaa ja Linnus
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat, levinumad lühendid LUB ja LECUB) on aastail 1853–1914 ja uuesti alates 2018.
Vaata Vana-Liivimaa ja Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch
Livländische Güterurkunden
"Livländische Güterurkunden" on keskaegse Vana-Liivimaa maavaldusürikute publikatsioon, mis katab peamiselt hilisema Liivimaa territooriumi.
Vaata Vana-Liivimaa ja Livländische Güterurkunden
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Lode
Lossidroost
Lossidroost oli Vana-Liivimaal Saare-Lääne piiskopkonna ametnik, kelle ülesandeks oli linnuses ja selle juures asulas korrapidamine ja kohtumõistmine.
Vaata Vana-Liivimaa ja Lossidroost
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Lutsi ordulinnus
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Maamarssal
Maarjamaa
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.
Vaata Vana-Liivimaa ja Maarjamaa
Marid
Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Marid
Mart Lätte
Mart Lätte (sündinud 17. jaanuaril 1983) on Eesti diplomaat, riigiametnik ja ajaloolane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Mart Lätte
Matthias Unverferth
Matthias Unverferth (ka Mathias Unverfert, Unvorffert või Unvorvert) oli Vana-Liivimaa vaimulik, Riia toomhärra (alates 1522) ning toompraost (1543–1555).
Vaata Vana-Liivimaa ja Matthias Unverferth
Mazsalaca vasallilinnus
Väike-Salatsi ehk Mazsalaca vasallilinnus (saksa keeles Salisburg, läti keeles Mazsalaca, liivi keeles Piški Salats) oli linnus Lätis praeguse Mazsalaca linna lähistel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Mazsalaca vasallilinnus
Märtsiaasta
Märtsiaasta ehk Maarja-aasta on minevikus kasutusel olnud kalendriaasta, mis algab 25. märtsil, Maarja kuulutamise päeval ehk paastumaarjapäeval.
Vaata Vana-Liivimaa ja Märtsiaasta
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Vana-Liivimaa ja Mõõgavendade ordu
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Meeskohus
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata Vana-Liivimaa ja Metsapoole
Michael Hildebrand
Michael Hildebrand (15. juuli 1433 Tallinn – 6. veebruar 1509 Rauna) oli Riia peapiiskop aastatel 1484–1509.
Vaata Vana-Liivimaa ja Michael Hildebrand
Michael von Taube
pisi Michael von Taube (ka Mihhail Taube, venepäraselt Михаил Александрович Таубе; 15. mai 1869 Pavlovsk – 29. november 1961 Pariis) oli baltisaksa päritolu vene õigusteadlane ja ajaloolane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Michael von Taube
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Vana-Liivimaa ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Vana-Liivimaa ja Moskva tsaaririik
Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Vana-Liivimaa ja Narva ajalugu
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Vana-Liivimaa ja Narva foogtkond
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Narva jõgi
Narva piiramine (1558)
Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.
Vaata Vana-Liivimaa ja Narva piiramine (1558)
Novgorodi piiskopipalee
Novgorodi piiskopipalee, ka Granovitaja Palata (vene keeles Владычная палата, Грановитая палата) on 15. sajandist pärit ehitismälestis Novgorodi kremli territooriumil, praeguses Veliki Novgorodis Venemaal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Novgorodi piiskopipalee
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Novgorodi vabariik
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ostsiedlung
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Vana-Liivimaa ja Paide ordulinnus
Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine leidis aset 1572.
Vaata Vana-Liivimaa ja Paide piiramine (1572–1573)
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Vaata Vana-Liivimaa ja Pärnu ajalugu
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Vana-Liivimaa ja Pühak
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Vana-Liivimaa ja Põhjala ristisõjad
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Vana-Liivimaa ja Põhjasõda
Peter von Tiesenhausen
Peter von Tiesenhausen (ka Petrus de Tisenhusen, Dissenhussen) oli Vana-Liivimaa aadlik ja vaimulik, Tartu toomhärra 1550–1558.
Vaata Vana-Liivimaa ja Peter von Tiesenhausen
Philipp I (Pommer-Wolgast)
Philipp I, Pommer-Wolgasti hertsog Philipp I (14. juuli 1515 Szczecin – 14. veebruar 1560 Wolgast) oli Pommer-Wolgasti hertsog alates 1531 kuni surmani.
Vaata Vana-Liivimaa ja Philipp I (Pommer-Wolgast)
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Vana-Liivimaa ja Pihkva
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Pihkva vürstiriik
Piiroja
Piiroja on Võru ja Setomaa valla piiril olev paikkond.
Vaata Vana-Liivimaa ja Piiroja
Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.
Vaata Vana-Liivimaa ja Piiskopilinnus
Pirita klooster
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Pirita klooster
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Vana-Liivimaa ja Poola aeg
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Vana-Liivimaa ja Poola ajalugu
Poola gooti arhitektuur
Poola gooti arhitektuuri mõiste alla on selles artiklis koondatud gooti ehitised, mis on valminud 13. sajandist 16. sajandi alguseni tänapäeva Poola territooriumil.
Vaata Vana-Liivimaa ja Poola gooti arhitektuur
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Vana-Liivimaa ja Posvoli leping
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Vaata Vana-Liivimaa ja Preisi ristisõda
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rahvusvaheline õigus
Rakvere foogtkond
Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Vana-Liivimaa ja Rakvere foogtkond
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rakvere ordulinnus
Rauna piiskopilinnus
Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rauna piiskopilinnus
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rüütelkond
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Vana-Liivimaa ja Rēzekne foogtkond
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rēzekne ordulinnus
Reformatsioon Liivimaal
Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.
Vaata Vana-Liivimaa ja Reformatsioon Liivimaal
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Vana-Liivimaa ja Richard Kleis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Vana-Liivimaa ja Riia
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Vana-Liivimaa ja Riia ajalugu
Riia mark
Riia mark oli keskajal Vana-Liivimaal kasutatud peamiselt väärismetalli kaaluühik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Riia mark
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Vana-Liivimaa ja Riia peapiiskop
Riia piiskopilinnus
Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).
Vaata Vana-Liivimaa ja Riia piiskopilinnus
Riia toomkirik
Riia toomkirik (läti keeles Rīgas Doms) on toomkirik Lätis Riias.
Vaata Vana-Liivimaa ja Riia toomkirik
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Vaata Vana-Liivimaa ja Riigivürst
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ristisõjad
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ristisõjad Venemaal
Robert von Toll
Parun Herman Robert von Toll (23. jaanuar 1802 Linnamäe mõis Antsla kihelkond, Võru kreis Liivimaa kubermang – 7. detsember 1876 Kukruse mõis Jõhvi kihelkond Viru kreis Eestimaa kubermang) oli Eestimaa aadlik, ajaloolane ning sõjaväelane Venemaa keisririigi armees, Eestimaa provintsiaalpoliitik ja Eestimaa maanõunik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Robert von Toll
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rootsi aeg
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Vana-Liivimaa ja Rootsi dominioonid
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ruhja ordulinnus
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Vana-Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Vana-Liivimaa ja Saare-Lääne vaenus
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond
Saka vasallilinnus
Saka vasallilinnus (saksa Sackenhausen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonnas asunud väikelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse Kuramaale (Kurzeme) Pāvilosta piirkonda Saka valda (Sakas pagasts), Tebra jõe paremkaldale kohas, kus jõgi ühineb Durbe jõega Saka jõeks, mis voolab edasi Läänemerre.
Vaata Vana-Liivimaa ja Saka vasallilinnus
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Vana-Liivimaa ja Saksa ordu
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.
Vaata Vana-Liivimaa ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
Sattesele piiramine (1212)
Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.
Vaata Vana-Liivimaa ja Sattesele piiramine (1212)
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Vaata Vana-Liivimaa ja Semgallia piiskop
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Vaata Vana-Liivimaa ja Setomaa
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Smiltene
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Vana-Liivimaa ja Taani valdused Eestis
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinn
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna ajalugu
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna komtuur
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna komtuurkond
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna piiskop
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskoppide loend
Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna piiskoppide loend
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna sadam
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tallinna toomkirik
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tartu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tartu ajalugu
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tartu piiramine (1558)
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tartu piiskopkond
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Taube
Teodor Wilhelm Niitemaa
Teodor Wilhelm Niitemaa (aastani 1942 Teodor Wilhelm Nyman; ka Vilho Niitemaa; 17. märts 1917 Helsingi – 15. juuni 1991 Turu) oli Soome ja Eesti ajaloolane.
Vaata Vana-Liivimaa ja Teodor Wilhelm Niitemaa
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Vaata Vana-Liivimaa ja Theoderic de Bekeshovede
Tillmann Bredenbach
Tillmann Bredenbach (1526–1587) oli saksa katoliiklik vaimulik ja kirjamees.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tillmann Bredenbach
Toomkool
Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Toomkool
Tukumsi ordulinnus
Tukumsi linna vapp. Kolm kuuske võivad tähistada kolme küngast oosil Tukumsi ordulinnus (läti keeles ka Tukumā, eesti Tukkumi, saksa Tuckum, liivi Tukā mō)http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form.
Vaata Vana-Liivimaa ja Tukumsi ordulinnus
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Vana-Liivimaa ja Turaida (ajalooline piirkond)
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Turaida piiskopilinnus
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Uexküll
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Ungern-Sternberg
Urvaste kirik
Urvaste kirik mais 2009 pisi Urvaste Püha Urbanuse kirik on kirik Võru maakonnas Antsla vallas Kirikukülas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Urvaste kirik
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vadjalased
Vakus
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vakus
Valdemar-Eriku lääniõigus
Valdemar-Eriku lääniõigus oli Harju- ja Virumaal Taani võimu perioodil kehtinud õigusnormide kogu, mis pidevalt täienedes sai üheks Balti Eraseaduse osaks.
Vaata Vana-Liivimaa ja Valdemar-Eriku lääniõigus
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Vana-Liivimaa ja Valga (Liivimaa)
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Valga maakond
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Vaata Vana-Liivimaa ja Valgatabalve
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Vaata Vana-Liivimaa ja Valgevene ajalugu
Vana-Liivimaa linnadepäev
Vana-Liivimaa linnadepäev oli Vana-Liivimaa kohalike hansalinnade võimuorgan.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vana-Liivimaa linnadepäev
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vana-Väina ordulinnus
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vasknarva
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Vana-Liivimaa ja Vasknarva foogtkond
Vasknarva ordulinnus
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vasknarva ordulinnus
Vastseliina vald
Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vastseliina vald
Vöörmünder
Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vöörmünder
Vegesack
Vegesack, varem ka Fegesack (läti keeles Fēgezaks, vene keeles Вегесак) on Vestfaalist Münsterist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vegesack
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Vana-Liivimaa ja Veliki Novgorod
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vidzeme
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vietinghoff
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Vana-Liivimaa ja Viljandi komtuurkond
Vilno leping (1559)
Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vilno leping (1559)
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Vana-Liivimaa ja Virumaa
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Vaata Vana-Liivimaa ja Vissevalde
Volmari liit
Volmari liit ehk Valmiera liit oli 1526.
Vaata Vana-Liivimaa ja Volmari liit
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata Vana-Liivimaa ja Wilhelm Modenast
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenberg noorem
Wolter von Plettenberg noorem (Wolter von Plettenberg der jüngere; surnud augustis 1518) oli ordukäsknik Vana-Liivimaal, maameister Wolter von Plettenbergi noorem vend.
Vaata Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg noorem
13. sajand Eestis
13.
Vaata Vana-Liivimaa ja 13. sajand Eestis
1315
1315.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1315
1481
1481.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1481
1507
1507.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1507
1554
1554.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1554
1556
1556.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1556
1559
1559.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1559
1561
1561.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1561
1595
1595.
Vaata Vana-Liivimaa ja 1595
16. sajand Eestis
16.
Vaata Vana-Liivimaa ja 16. sajand Eestis
17. sajand Eestis
17.
Vaata Vana-Liivimaa ja 17. sajand Eestis
22. jaanuar
22.
Vaata Vana-Liivimaa ja 22. jaanuar
25. juuli
25.
Vaata Vana-Liivimaa ja 25. juuli
Tuntud ka kui Keskaegne Liivimaa.
, Esimene Poola jagamine, Essen (aadlisuguvõsa), Ewert von Bremen, Eynne schonne hysthorie, Fabian von Tiesenhausen, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Fugger, Georg Karlos Rathlef, Georg Paykull, Georg von Wangersheim, Georgius Hollant, Gottfried, Guillebert de Lannoy, Hans Wachtmeister (surnud 1590), Hansa Liit, Harju-Viru rüütelkond, Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Hermann Helewegh, Hermann II Wesel, Hermann von Brüggenei, Hermann Wartbergest, Hilisgootika, Hirsnik, Hollandi Vabariik, Holmi linnus, Idumea, Isurid, Ivan III, Ivan Julm, Jasper Linde, Jasper von Münster, Jüriöö ülestõus, Jogaila, Johann Albrecht I, Johann Blankenfeld, Johann Freitag von Loringhofe, Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel, Johann Lohmüller, Johann Renner, Johannes Storbeke, Kahekümneviieaastane sõda, Karl V, Karl von Löwis of Menar, Karolus Uexküll, Karuse lahing, Kasti vasallilinnus, Katoliku kirik Eestis, Kęstutis, Kegel (aadlisuguvõsa), Keila ajalugu, Keisririigi ringkonnad, Kerjusmunk, Keskaeg, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Kieveli katekismus, Kiievi vürstiriik, Kirchholmi leping, Kirikueestseisja, Koadjuutorivaenus, Koknese vürstiriik, Kuldīga komtuurkond, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Kuramaa rüütelkond, Kursi komtuur, Läänemereprovintsid, Läti, Läti ajalugu, Läti linnuste loend, Löwenwolde, Leedu suurvürstiriik, Lemsalu piiskopilinnus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa õiguspeegel, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kodusõda, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kroonika, Liivimaa kubermang, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameistrite loend, Liivimaa ristisõda, Liivimaa-Moskva sõda, Liivimaa-Pihkva sõda, Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481), Linnafoogt, Linnapäev, Linnus, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch, Livländische Güterurkunden, Lode, Lossidroost, Lutsi ordulinnus, Maamarssal, Maarjamaa, Marid, Mart Lätte, Matthias Unverferth, Mazsalaca vasallilinnus, Märtsiaasta, Mõõgavendade ordu, Meeskohus, Metsapoole, Michael Hildebrand, Michael von Taube, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Narva ajalugu, Narva foogtkond, Narva jõgi, Narva piiramine (1558), Novgorodi piiskopipalee, Novgorodi vabariik, Ostsiedlung, Paide ordulinnus, Paide piiramine (1572–1573), Pärnu ajalugu, Pühak, Põhjala ristisõjad, Põhjasõda, Peter von Tiesenhausen, Philipp I (Pommer-Wolgast), Pihkva, Pihkva vürstiriik, Piiroja, Piiskopilinnus, Pirita klooster, Poola aeg, Poola ajalugu, Poola gooti arhitektuur, Posvoli leping, Preisi ristisõda, Rahvusvaheline õigus, Rakvere foogtkond, Rakvere ordulinnus, Rauna piiskopilinnus, Rüütelkond, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Reformatsioon Liivimaal, Richard Kleis, Riia, Riia ajalugu, Riia mark, Riia peapiiskop, Riia piiskopilinnus, Riia toomkirik, Riigivürst, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Robert von Toll, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Ruhja ordulinnus, Saare-Lääne piiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Saaremaa rüütelkond, Saka vasallilinnus, Saksa ordu, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Sattesele piiramine (1212), Semgallia piiskop, Setomaa, Smiltene, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna komtuur, Tallinna komtuurkond, Tallinna piiskop, Tallinna piiskopkond, Tallinna piiskoppide loend, Tallinna sadam, Tallinna toomkirik, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopkond, Taube, Teodor Wilhelm Niitemaa, Theoderic de Bekeshovede, Tillmann Bredenbach, Toomkool, Tukumsi ordulinnus, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida piiskopilinnus, Uexküll, Ungern-Sternberg, Urvaste kirik, Vadjalased, Vakus, Valdemar-Eriku lääniõigus, Valga (Liivimaa), Valga maakond, Valgatabalve, Valgevene ajalugu, Vana-Liivimaa linnadepäev, Vana-Väina ordulinnus, Vasknarva, Vasknarva foogtkond, Vasknarva ordulinnus, Vastseliina vald, Vöörmünder, Vegesack, Veliki Novgorod, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vidzeme, Vietinghoff, Viljandi komtuurkond, Vilno leping (1559), Virumaa, Vissevalde, Volmari liit, Wilhelm Modenast, Wolter von Plettenberg, Wolter von Plettenberg noorem, 13. sajand Eestis, 1315, 1481, 1507, 1554, 1556, 1559, 1561, 1595, 16. sajand Eestis, 17. sajand Eestis, 22. jaanuar, 25. juuli.