Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Ašot Galojan, Armeenia, Armeenia kliima, Armeenia linnade loend, Armeenia Vabariik (1918–1920), Asulad (V), Šavarš Karapetjan, Lori maakond, Podolsk, Rahvusvaheline E-teede võrk, Suren Hovhannisjan, Tigran Sargsjan, 1988. aasta Spitaki maavärin.
Ašot Galojan
Ašot Galojan (armeenia keeles Աշոտ Գալոյան; sündinud 9. juulil 1956 Vanadzoris) on Armeenia ajaloolane, poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Vanadzor ja Ašot Galojan · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Vanadzor ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia kliima
Vaade Sevani järvele Sevanavanki kloostrist Kuna Armeenia maastik on üsna suurte kõrguseerinevustega (kõrguse amplituud.
Uus!!: Vanadzor ja Armeenia kliima · Näe rohkem »
Armeenia linnade loend
Siin on loetletud Armeenia linnu.
Uus!!: Vanadzor ja Armeenia linnade loend · Näe rohkem »
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Uus!!: Vanadzor ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Näe rohkem »
Asulad (V)
Asulad (V) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega.
Uus!!: Vanadzor ja Asulad (V) · Näe rohkem »
Šavarš Karapetjan
Šavarš Karapetjan (2014) Šavarš Karapetjan (armeenia keeles Շավարշ Կարապետյան; vene keeles Шаварш Владимирович Карапетян; sündinud 19. mail 1953 Kirovokanis Armeenia NSV-s) on armeenia päritolu endine allveesportlane.
Uus!!: Vanadzor ja Šavarš Karapetjan · Näe rohkem »
Lori maakond
Lori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Vanadzor ja Lori maakond · Näe rohkem »
Podolsk
Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.
Uus!!: Vanadzor ja Podolsk · Näe rohkem »
Rahvusvaheline E-teede võrk
Rahvusvaheline E-teede võrk Euroopa tee märk Rahvusvaheline E-teede võrk on Euroopa maanteede võrk, nummerdatud E01 ja nii edasi.
Uus!!: Vanadzor ja Rahvusvaheline E-teede võrk · Näe rohkem »
Suren Hovhannisjan
Suren Hovhannisjan (19. mai 1914 Ashtarak, Armeenia – 19. september 1986 Vanadzor) oli armeenia näitleja.
Uus!!: Vanadzor ja Suren Hovhannisjan · Näe rohkem »
Tigran Sargsjan
Tigran Sargsjan (armeenia Տիգրան Սարգսյան; sündinud 29. jaanuaril 1960 Kirovakanis) on Armeenia poliitik, peaminister 9. aprillist 2008 kuni 12. aprillini 2014.
Uus!!: Vanadzor ja Tigran Sargsjan · Näe rohkem »
1988. aasta Spitaki maavärin
7. detsembri maavärina kaart Kokkuvarisenud hoone Leninakanis Spitaki maavärin (armeenia keeles Սպիտակի երկրաշարժ) toimus Armeenia (tollal Armeenia NSV) põhjaosas kolmapäeval, 7. detsembril 1988, kohaliku aja järgi kell 11.41.
Uus!!: Vanadzor ja 1988. aasta Spitaki maavärin · Näe rohkem »
