Sisukord
98 suhted: Aacheni lossikabel, Aacheni toomkirik, Aadel, Aargau kanton, Almagest, Almoraviidide dünastia, Antiikaeg, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Astronoomia ajalugu, Athanasius (eesnimi), Baieri hertsog, Burgundia, Cabriole-jalg, Calcidius, Calenbergi maa, Draperii, Družinnik, Eifel, Frangi riik, Gaeta hertsogkond, Galloitaalia keeled, Geldrop, Gooti kunst, Grönegau, Hõimuhertsogkonnad, Hilisantiikaeg, Holstein, Idaslaavlased, Inglased, Jomsborg, Jumalarahu, Juveliirne köide, Karja maa-alune kalmistu, Karl Suur, Karolingide impeerium, Kõrgkeskaeg, Keldi kunst, Kenti kuningriik, Kerjusmungaordu, Keskaeg, Kiillõige, Krki saar, Langobardia Maior, Langobardia Minor, Langobardide kuningriik, Läänegooti kiri, Lechi lahing (955), Loomastiil, Lorschi kloostri väravaehitis, Luksemburgi krahvkond, ... Laienda indeks (48 rohkem) »
Aacheni lossikabel
Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik.
Vaata Varakeskaeg ja Aacheni lossikabel
Aacheni toomkirik
Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.
Vaata Varakeskaeg ja Aacheni toomkirik
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Varakeskaeg ja Aadel
Aargau kanton
Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.
Vaata Varakeskaeg ja Aargau kanton
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Vaata Varakeskaeg ja Almagest
Almoraviidide dünastia
Almoraviidide dünastia (araabia keeles المرابطون, Al-Murābiṭūn, otsetõlkes ribattidest tulnud (ribat oli araablaste linnus)) oli berberi moslemite dünastia, mis valitses peamiselt tänapäeva Maroko aladel.
Vaata Varakeskaeg ja Almoraviidide dünastia
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Varakeskaeg ja Antiikaeg
Artiklid kultuuritüpoloogiast
"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.
Vaata Varakeskaeg ja Artiklid kultuuritüpoloogiast
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Vaata Varakeskaeg ja Astronoomia ajalugu
Athanasius (eesnimi)
Athanasius on kreeka nime Athanasios latiniseering.
Vaata Varakeskaeg ja Athanasius (eesnimi)
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Vaata Varakeskaeg ja Baieri hertsog
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Varakeskaeg ja Burgundia
Cabriole-jalg
Cabriole-jalg (prantsuse keeles cabri 'kitsetall') on mööblieseme jalg, mis ülaosas on väljapoole kumerduva kaarega ning allosas kaardub nõgusana sissepoole; mõlema kaare teljed asuvad samal tasapinnal.
Vaata Varakeskaeg ja Cabriole-jalg
Calcidius
Calcidiuse poolt ladina keelde tõlgitud Platoni dialoogi "Timaios" käsikiri, 10. saj. esimene pool Calcidius (ka Chalcidius; 4. sajand või 5. sajandi esimene pool) oli filosoof, kes tõlkis ladina keelde Platoni dialoogi "Timaios" alguse (7a–53c; pole teada, kas ta tõlkis ka ülejäänud osa) ning varustas selle kommentaaridega.
Vaata Varakeskaeg ja Calcidius
Calenbergi maa
Maakoht Gehrdener Bergi küljel Calenbergi maa (saksa: Calenberger Land) on ajalooline maastik Hannoverist edelas Saksamaal.
Vaata Varakeskaeg ja Calenbergi maa
Draperii
Draperii (vanaprantsuse sõnast draperie, hilisantiigi või varakeskaja ladina keelest drappus 'kangas') on kunstiajalooline mõiste, millega tähistatakse kunstipärases voldistikus rippuvaid kangaid või riideid maalikunstis, skulptuuris jm.
Vaata Varakeskaeg ja Draperii
Družinnik
Družinnik oli idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti družiina liige.
Vaata Varakeskaeg ja Družinnik
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Vaata Varakeskaeg ja Eifel
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Varakeskaeg ja Frangi riik
Gaeta hertsogkond
Itri kindluse nelinurkne torn, omistatud Docibile I-le. Gaeta hertsogkond oli varakeskaegne riik keskusega Lõuna-Itaalia rannikulinnas Gaetas.
Vaata Varakeskaeg ja Gaeta hertsogkond
Galloitaalia keeled
Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.
Vaata Varakeskaeg ja Galloitaalia keeled
Geldrop
Geldrop 1866. aastal Geldrop on linn Hollandis Põhja-Brabanti provintsi Geldrop-Mierlo vallas.
Vaata Varakeskaeg ja Geldrop
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Vaata Varakeskaeg ja Gooti kunst
Grönegau
Grönegau (ka Graingau) on ajalooline piirkondlik nimi ühele paljudest Saksi Gaudest, mis on säilinud tänapäevani Piirkonda on esmamainitud 852.
Vaata Varakeskaeg ja Grönegau
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Vaata Varakeskaeg ja Hõimuhertsogkonnad
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Varakeskaeg ja Hilisantiikaeg
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Varakeskaeg ja Holstein
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Vaata Varakeskaeg ja Idaslaavlased
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Vaata Varakeskaeg ja Inglased
Jomsborg
Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.
Vaata Varakeskaeg ja Jomsborg
Jumalarahu
Jumalarahu on keskaegselt Prantsusmaalt pärinev algatus, mille eesmärgiks oli vägivaldse tegevuse eest spetsiifilisi inimgruppe, esemeid ja asukohti kaitsta.
Vaata Varakeskaeg ja Jumalarahu
Juveliirne köide
Juveliirne köide ehk luksusköide on raamatuköide, mille puhul raamatu puitkaaned on kaetud väärismetalliga, nagu kulla või hõbedaga, ning kaunistatud metallraamistusse asetatud lihvitud vääriskivide, antiiksete gemmide, emailitud metallnaastude ja -plaatide ning elevandiluust nikerdatud reljeefidega; vahel lisandub neile ka tüüpilisemaid köitematerjale nagu nahk, samet või muu tekstiil.
Vaata Varakeskaeg ja Juveliirne köide
Karja maa-alune kalmistu
Karja maa-alune kalmistu on keskaegne kalmistu Saare maakonnas Saaremaa vallas Karja külas (vaadatud 02.10.2015).
Vaata Varakeskaeg ja Karja maa-alune kalmistu
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Varakeskaeg ja Karl Suur
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Varakeskaeg ja Karolingide impeerium
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Vaata Varakeskaeg ja Kõrgkeskaeg
Keldi kunst
Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel.
Vaata Varakeskaeg ja Keldi kunst
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Vaata Varakeskaeg ja Kenti kuningriik
Kerjusmungaordu
Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega.
Vaata Varakeskaeg ja Kerjusmungaordu
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Varakeskaeg ja Keskaeg
Kiillõige
Kiillõige (inglise keeles chip carving, saksa keeles Kerbschnitt) on pinnakaunistustehnika, mille puhul luuakse kaunistatavasse pinnasse süvend täpsete poolviltu lõigetega, mis kohtuvad süvendi põhjas, nii et süvendi põhja tekib nurk.
Vaata Varakeskaeg ja Kiillõige
Krki saar
Krki asendikaart Krki kaart Krk (itaalia keeles Veglia, saksa keeles varem Vegl) on Horvaatiale kuuluv saar Dalmaatsia saarestikus Aadria meres.
Vaata Varakeskaeg ja Krki saar
Langobardia Maior
Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.
Vaata Varakeskaeg ja Langobardia Maior
Langobardia Minor
Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.
Vaata Varakeskaeg ja Langobardia Minor
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Vaata Varakeskaeg ja Langobardide kuningriik
Läänegooti kiri
Läänegooti kiri oli 8.–11. sajandil hispaania kultuuri mõjupiirkondades kasutusel olnud ladina kirja liik.
Vaata Varakeskaeg ja Läänegooti kiri
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Vaata Varakeskaeg ja Lechi lahing (955)
Loomastiil
sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.
Vaata Varakeskaeg ja Loomastiil
Lorschi kloostri väravaehitis
Lorschi kloostri väravaehitis (saksa keeles Torhalle, ka Königshalle) on umbes 900.
Vaata Varakeskaeg ja Lorschi kloostri väravaehitis
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Varakeskaeg ja Luksemburgi krahvkond
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Vaata Varakeskaeg ja Mediolanum
Montpellier
Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.
Vaata Varakeskaeg ja Montpellier
Napoli hertsogkond
Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.
Vaata Varakeskaeg ja Napoli hertsogkond
Naturaalmajandus
Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse.
Vaata Varakeskaeg ja Naturaalmajandus
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Vaata Varakeskaeg ja Nordhorn
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Vaata Varakeskaeg ja Norra ajalugu
Northumbria
Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.
Vaata Varakeskaeg ja Northumbria
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Varakeskaeg ja Orjus
Oterdis
Oterdis, ka klaasoterdis (saksa keeles Zelleneinlage, Zellenverglasung 'kärgpanustehnika', 'kärgklaasimine', prantsuse keeles verroterie cloisonnée, 'väikesed klaasesemed suletuna kärgedesse') on varakeskaegne metallesemete kaunistamise tehnika, mille puhul erinevalt kärgsulatisest sobitati pealejoodetud metalliribast kujunditesse emaili asemel vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaasitükid.
Vaata Varakeskaeg ja Oterdis
Pariisi I ringkond
Ringkonna haldusala Pariisi kaardil Louvre ja Tuileries Pariisi I ringkond (prantsuse keeles Ier arrondissement de Paris) on Prantsusmaa pealinna Pariisi esimene kahekümnest linnaringkonnast.
Vaata Varakeskaeg ja Pariisi I ringkond
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Varakeskaeg ja Pärisorjus
Põimornament
Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest.
Vaata Varakeskaeg ja Põimornament
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Vaata Varakeskaeg ja Põlisaadel
Pendilia
Pendilia (ainsus pendilium, ladinakeelsest sõnast pendulus 'rippuv') on krooni, votiivkrooni, hilisantiikse kamelaukioni või risti (crux gemmata) küljes rippuvad ehisripatsid või ketikese otsas rippuvad kaunistused, eelkõige iseloomulikud varakeskaegsetele kullassepataiestele.
Vaata Varakeskaeg ja Pendilia
Perchta
Frigg ehk Holle ehk Perchta ketramas Böömi kuningriigis1910. aastal Perchteni sandid Austrias 1892. aastal või (eesti keeles: Bertha), tuntud ka kui ja muud variatsioonid, oli kunagi tuntud kui Alpide paganlik jumalanna Ülem-Saksamaa ja Austria Alpide piirkondades.
Vaata Varakeskaeg ja Perchta
Pfalts
Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.
Vaata Varakeskaeg ja Pfalts
Pooluntsiaal
Pooluntsiaal on varakeskaegne tekstikiri, mida kasutati eelkõige patristiliste ja juriidiliste tekstide kirjapanemiseks.
Vaata Varakeskaeg ja Pooluntsiaal
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Vaata Varakeskaeg ja Raamat
Rahvasterännuaja kunst
Paar germaani kaarsõlgi 5. sajandist Rahvasterännuaja kunst on umbes aastail 300–900 Suure rahvasterände perioodil Euroopas loodud kunst.
Vaata Varakeskaeg ja Rahvasterännuaja kunst
Reichenau klooster
Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel.
Vaata Varakeskaeg ja Reichenau klooster
Riezi baptisteerium
Riezi baptisteerium on väike eelromaani ristimiskirik Riezi vallas Alpes-de-Haute-Provence'i departemangus Provence-Alpes-Côte d’Azuris.
Vaata Varakeskaeg ja Riezi baptisteerium
Ristvõlv
Ristvõlvi joonis. On näha, et diagonaal on väljavenitatud ümarkaare kujuga Neljale sambale toetuv ümarkaarne ristvõlv (tõstmata keskosaga) Teravkaarne kaheksa võlvisiiluga ristvõlv altvaates Ristvõlv, ka ristservjoonvõlv ja servjoonvõlv, on võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel.
Vaata Varakeskaeg ja Ristvõlv
Ruutkapitaal
Ruutkapitaal, ladina keeles capitalis quadrata, ka capitalis elegans, oli Rooma majuskelkiri, mis vähesel määral esineb hilisantiiksetes ja varakeskaegsetes käsikirjades.
Vaata Varakeskaeg ja Ruutkapitaal
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Vaata Varakeskaeg ja Saali tavaõigus
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Vaata Varakeskaeg ja Saami keeled
Saint-Inglevert
Saint-Ingleverti kirik Saint-Inglevert (lääneflaami: Santingeveld) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Vaata Varakeskaeg ja Saint-Inglevert
Saksa kultuur
kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).
Vaata Varakeskaeg ja Saksa kultuur
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Varakeskaeg ja Saksamaa ajalugu
Saksi õiguspeegel
Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees.
Vaata Varakeskaeg ja Saksi õiguspeegel
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Varakeskaeg ja Saksimaa hertsogiriik
Seitse kuningriiki
Seitse kuningriiki, Bartholomew' "Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas" (1914) Heptarhia (kreeka: ἑπτά + ἀρχή 'seitse' + 'riiki') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
Vaata Varakeskaeg ja Seitse kuningriiki
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Varakeskaeg ja Skandinaavia
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Vaata Varakeskaeg ja Slavoonia
Soobel
Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Varakeskaeg ja Soobel
Sorrento hertsogkond
Sorrento hertsogkond oli varakeskajal väike poolsaare vürstkond keskusega Itaalia Sorrento linnas.
Vaata Varakeskaeg ja Sorrento hertsogkond
Sulg (kirjutusvahend)
Sulg on kirjutusvahend, mida kasutatakse tindi, tuši vm vedeliku kandmiseks kirjutusmaterjalile (paberile, pärgamendile vm) kirjutamisel ja joonistamisel.
Vaata Varakeskaeg ja Sulg (kirjutusvahend)
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Varakeskaeg ja Suur rahvasterändamine
Suur-Kreeka
Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.
Vaata Varakeskaeg ja Suur-Kreeka
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Vaata Varakeskaeg ja Suveköök
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Vaata Varakeskaeg ja Taani ajalugu
Teadusinstituut
Frankfurdis – Max Plancki Aju-uuringute Instituut Teadusinstituut, ka teadusuurimisinstituut, ka uurimiskeskus (varem ka teadusliku uurimise instituut) on asutus (enamasti riiklik), mis luuakse teadusliku uurimistöö läbiviimiseks.
Vaata Varakeskaeg ja Teadusinstituut
Tuiu Rauasaatme mäed
Tuiu Rauasaatme mäed on Saaremaa põhjaosas Tuiu küla lähedal paiknev muinas- ja varakeskajal kasutatud rauatootmiskeskus.
Vaata Varakeskaeg ja Tuiu Rauasaatme mäed
Tyras
Tyras (vanakreeka keeles Τύρας) oli ajalooline Vana-Kreeka polis, mis asus Musta mere põhjakaldal ja Dnestri paremkaldal jõe suudmes.
Vaata Varakeskaeg ja Tyras
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Varakeskaeg ja Ungari ajalugu
Uuresulatis
Uuresulatis ehk uurdeemail, ka émail champlevé (prantsuse keeles champlevé 'sisse lõikama', 'graveerima') on metallesemete kaunistamise tehnika, mis seisneb metalli pinda lõigatud või uurendatud süvendite täitmises emailiga.
Vaata Varakeskaeg ja Uuresulatis
Vankriredel
Vankriredel (saarte murdes ja läänemurdes kartsas) oli vankrikorvile tuginev redeli kujuga külgosaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Varakeskaeg ja Vankriredel
Votiivkroon
Votiivkroon on krooni kujuline pühendkink, enamasti väärismetallist ning vääriskividega kaunistatud, tihti silmapaistva kunstilise töötlusega.
Vaata Varakeskaeg ja Votiivkroon
8. sajand
8.
Vaata Varakeskaeg ja 8. sajand