Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Varakeskaeg

Index Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

98 suhted: Aacheni lossikabel, Aacheni toomkirik, Aadel, Aargau kanton, Almagest, Almoraviidide dünastia, Antiikaeg, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Astronoomia ajalugu, Athanasius (eesnimi), Baieri hertsog, Burgundia, Cabriole-jalg, Calcidius, Calenbergi maa, Draperii, Družinnik, Eifel, Frangi riik, Gaeta hertsogkond, Galloitaalia keeled, Geldrop, Gooti kunst, Grönegau, Hõimuhertsogkonnad, Hilisantiikaeg, Holstein, Idaslaavlased, Inglased, Jomsborg, Jumalarahu, Juveliirne köide, Karja maa-alune kalmistu, Karl Suur, Karolingide impeerium, Kõrgkeskaeg, Keldi kunst, Kenti kuningriik, Kerjusmungaordu, Keskaeg, Kiillõige, Krki saar, Langobardia Maior, Langobardia Minor, Langobardide kuningriik, Läänegooti kiri, Lechi lahing (955), Loomastiil, Lorschi kloostri väravaehitis, Luksemburgi krahvkond, ..., Mediolanum, Montpellier, Napoli hertsogkond, Naturaalmajandus, Nordhorn, Norra ajalugu, Northumbria, Orjus, Oterdis, Pariisi I ringkond, Pärisorjus, Põimornament, Põlisaadel, Pendilia, Perchta, Pfalts, Pooluntsiaal, Raamat, Rahvasterännuaja kunst, Reichenau klooster, Riezi baptisteerium, Ristvõlv, Ruutkapitaal, Saali tavaõigus, Saami keeled, Saint-Inglevert, Saksa kultuur, Saksamaa ajalugu, Saksi õiguspeegel, Saksimaa hertsogiriik, Seitse kuningriiki, Skandinaavia, Slavoonia, Soobel, Sorrento hertsogkond, Sulg (kirjutusvahend), Suur rahvasterändamine, Suur-Kreeka, Suveköök, Taani ajalugu, Teadusinstituut, Tuiu Rauasaatme mäed, Tyras, Ungari ajalugu, Uuresulatis, Vankriredel, Votiivkroon, 8. sajand. Laienda indeks (48 rohkem) »

Aacheni lossikabel

Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik.

Uus!!: Varakeskaeg ja Aacheni lossikabel · Näe rohkem »

Aacheni toomkirik

Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.

Uus!!: Varakeskaeg ja Aacheni toomkirik · Näe rohkem »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Varakeskaeg ja Aadel · Näe rohkem »

Aargau kanton

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Uus!!: Varakeskaeg ja Aargau kanton · Näe rohkem »

Almagest

Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Almagest · Näe rohkem »

Almoraviidide dünastia

Almoraviidide dünastia (araabia keeles المرابطون, Al-Murābiṭūn, otsetõlkes ribattidest tulnud (ribat oli araablaste linnus)) oli berberi moslemite dünastia, mis valitses peamiselt tänapäeva Maroko aladel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Almoraviidide dünastia · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Varakeskaeg ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Artiklid kultuuritüpoloogiast

"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.

Uus!!: Varakeskaeg ja Artiklid kultuuritüpoloogiast · Näe rohkem »

Astronoomia ajalugu

Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.

Uus!!: Varakeskaeg ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »

Athanasius (eesnimi)

Athanasius on kreeka nime Athanasios latiniseering.

Uus!!: Varakeskaeg ja Athanasius (eesnimi) · Näe rohkem »

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Uus!!: Varakeskaeg ja Baieri hertsog · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Burgundia · Näe rohkem »

Cabriole-jalg

Cabriole-jalg (prantsuse keeles cabri 'kitsetall') on mööblieseme jalg, mis ülaosas on väljapoole kumerduva kaarega ning allosas kaardub nõgusana sissepoole; mõlema kaare teljed asuvad samal tasapinnal.

Uus!!: Varakeskaeg ja Cabriole-jalg · Näe rohkem »

Calcidius

Calcidiuse poolt ladina keelde tõlgitud Platoni dialoogi "Timaios" käsikiri, 10. saj. esimene pool Calcidius (ka Chalcidius; 4. sajand või 5. sajandi esimene pool) oli filosoof, kes tõlkis ladina keelde Platoni dialoogi "Timaios" alguse (7a–53c; pole teada, kas ta tõlkis ka ülejäänud osa) ning varustas selle kommentaaridega.

Uus!!: Varakeskaeg ja Calcidius · Näe rohkem »

Calenbergi maa

Maakoht Gehrdener Bergi küljel Calenbergi maa (saksa: Calenberger Land) on ajalooline maastik Hannoverist edelas Saksamaal.

Uus!!: Varakeskaeg ja Calenbergi maa · Näe rohkem »

Draperii

Draperii (vanaprantsuse sõnast draperie, hilisantiigi või varakeskaja ladina keelest drappus 'kangas') on kunstiajalooline mõiste, millega tähistatakse kunstipärases voldistikus rippuvaid kangaid või riideid maalikunstis, skulptuuris jm.

Uus!!: Varakeskaeg ja Draperii · Näe rohkem »

Družinnik

Družinnik oli idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti družiina liige.

Uus!!: Varakeskaeg ja Družinnik · Näe rohkem »

Eifel

Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.

Uus!!: Varakeskaeg ja Eifel · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Frangi riik · Näe rohkem »

Gaeta hertsogkond

Itri kindluse nelinurkne torn, omistatud Docibile I-le. Gaeta hertsogkond oli varakeskaegne riik keskusega Lõuna-Itaalia rannikulinnas Gaetas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Gaeta hertsogkond · Näe rohkem »

Galloitaalia keeled

Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.

Uus!!: Varakeskaeg ja Galloitaalia keeled · Näe rohkem »

Geldrop

Geldrop 1866. aastal Geldrop on linn Hollandis Põhja-Brabanti provintsi Geldrop-Mierlo vallas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Geldrop · Näe rohkem »

Gooti kunst

Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Gooti kunst · Näe rohkem »

Grönegau

Grönegau (ka Graingau) on ajalooline piirkondlik nimi ühele paljudest Saksi Gaudest, mis on säilinud tänapäevani Piirkonda on esmamainitud 852.

Uus!!: Varakeskaeg ja Grönegau · Näe rohkem »

Hõimuhertsogkonnad

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »

Hilisantiikaeg

Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).

Uus!!: Varakeskaeg ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Holstein · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Varakeskaeg ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Inglased

Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.

Uus!!: Varakeskaeg ja Inglased · Näe rohkem »

Jomsborg

Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.

Uus!!: Varakeskaeg ja Jomsborg · Näe rohkem »

Jumalarahu

Jumalarahu on keskaegselt Prantsusmaalt pärinev algatus, mille eesmärgiks oli vägivaldse tegevuse eest spetsiifilisi inimgruppe, esemeid ja asukohti kaitsta.

Uus!!: Varakeskaeg ja Jumalarahu · Näe rohkem »

Juveliirne köide

Juveliirne köide ehk luksusköide on raamatuköide, mille puhul raamatu puitkaaned on kaetud väärismetalliga, nagu kulla või hõbedaga, ning kaunistatud metallraamistusse asetatud lihvitud vääriskivide, antiiksete gemmide, emailitud metallnaastude ja -plaatide ning elevandiluust nikerdatud reljeefidega; vahel lisandub neile ka tüüpilisemaid köitematerjale nagu nahk, samet või muu tekstiil.

Uus!!: Varakeskaeg ja Juveliirne köide · Näe rohkem »

Karja maa-alune kalmistu

Karja maa-alune kalmistu on keskaegne kalmistu Saare maakonnas Saaremaa vallas Karja külas (vaadatud 02.10.2015).

Uus!!: Varakeskaeg ja Karja maa-alune kalmistu · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Varakeskaeg ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Uus!!: Varakeskaeg ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).

Uus!!: Varakeskaeg ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »

Keldi kunst

Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Keldi kunst · Näe rohkem »

Kenti kuningriik

Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.

Uus!!: Varakeskaeg ja Kenti kuningriik · Näe rohkem »

Kerjusmungaordu

Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega.

Uus!!: Varakeskaeg ja Kerjusmungaordu · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Keskaeg · Näe rohkem »

Kiillõige

Kiillõige (inglise keeles chip carving, saksa keeles Kerbschnitt) on pinnakaunistustehnika, mille puhul luuakse kaunistatavasse pinnasse süvend täpsete poolviltu lõigetega, mis kohtuvad süvendi põhjas, nii et süvendi põhja tekib nurk.

Uus!!: Varakeskaeg ja Kiillõige · Näe rohkem »

Krki saar

Krki asendikaart Krki kaart Krk (itaalia keeles Veglia, saksa keeles varem Vegl) on Horvaatiale kuuluv saar Dalmaatsia saarestikus Aadria meres.

Uus!!: Varakeskaeg ja Krki saar · Näe rohkem »

Langobardia Maior

Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.

Uus!!: Varakeskaeg ja Langobardia Maior · Näe rohkem »

Langobardia Minor

Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.

Uus!!: Varakeskaeg ja Langobardia Minor · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Varakeskaeg ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegooti kiri

Läänegooti kiri oli 8.–11. sajandil hispaania kultuuri mõjupiirkondades kasutusel olnud ladina kirja liik.

Uus!!: Varakeskaeg ja Läänegooti kiri · Näe rohkem »

Lechi lahing (955)

Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.

Uus!!: Varakeskaeg ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »

Loomastiil

sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.

Uus!!: Varakeskaeg ja Loomastiil · Näe rohkem »

Lorschi kloostri väravaehitis

Lorschi kloostri väravaehitis (saksa keeles Torhalle, ka Königshalle) on umbes 900.

Uus!!: Varakeskaeg ja Lorschi kloostri väravaehitis · Näe rohkem »

Luksemburgi krahvkond

Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Varakeskaeg ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Mediolanum

Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Mediolanum · Näe rohkem »

Montpellier

Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.

Uus!!: Varakeskaeg ja Montpellier · Näe rohkem »

Napoli hertsogkond

Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.

Uus!!: Varakeskaeg ja Napoli hertsogkond · Näe rohkem »

Naturaalmajandus

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse.

Uus!!: Varakeskaeg ja Naturaalmajandus · Näe rohkem »

Nordhorn

Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.

Uus!!: Varakeskaeg ja Nordhorn · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Uus!!: Varakeskaeg ja Norra ajalugu · Näe rohkem »

Northumbria

Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.

Uus!!: Varakeskaeg ja Northumbria · Näe rohkem »

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Uus!!: Varakeskaeg ja Orjus · Näe rohkem »

Oterdis

Oterdis, ka klaasoterdis (saksa keeles Zelleneinlage, Zellenverglasung 'kärgpanustehnika', 'kärgklaasimine', prantsuse keeles verroterie cloisonnée, 'väikesed klaasesemed suletuna kärgedesse') on varakeskaegne metallesemete kaunistamise tehnika, mille puhul erinevalt kärgsulatisest sobitati pealejoodetud metalliribast kujunditesse emaili asemel vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaasitükid.

Uus!!: Varakeskaeg ja Oterdis · Näe rohkem »

Pariisi I ringkond

Ringkonna haldusala Pariisi kaardil Louvre ja Tuileries Pariisi I ringkond (prantsuse keeles Ier arrondissement de Paris) on Prantsusmaa pealinna Pariisi esimene kahekümnest linnaringkonnast.

Uus!!: Varakeskaeg ja Pariisi I ringkond · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Varakeskaeg ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Põimornament

Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest.

Uus!!: Varakeskaeg ja Põimornament · Näe rohkem »

Põlisaadel

Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.

Uus!!: Varakeskaeg ja Põlisaadel · Näe rohkem »

Pendilia

Pendilia (ainsus pendilium, ladinakeelsest sõnast pendulus 'rippuv') on krooni, votiivkrooni, hilisantiikse kamelaukioni või risti (crux gemmata) küljes rippuvad ehisripatsid või ketikese otsas rippuvad kaunistused, eelkõige iseloomulikud varakeskaegsetele kullassepataiestele.

Uus!!: Varakeskaeg ja Pendilia · Näe rohkem »

Perchta

Frigg ehk Holle ehk Perchta ketramas Böömi kuningriigis1910. aastal Perchteni sandid Austrias 1892. aastal või (eesti keeles: Bertha), tuntud ka kui ja muud variatsioonid, oli kunagi tuntud kui Alpide paganlik jumalanna Ülem-Saksamaa ja Austria Alpide piirkondades.

Uus!!: Varakeskaeg ja Perchta · Näe rohkem »

Pfalts

Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.

Uus!!: Varakeskaeg ja Pfalts · Näe rohkem »

Pooluntsiaal

Pooluntsiaal on varakeskaegne tekstikiri, mida kasutati eelkõige patristiliste ja juriidiliste tekstide kirjapanemiseks.

Uus!!: Varakeskaeg ja Pooluntsiaal · Näe rohkem »

Raamat

Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.

Uus!!: Varakeskaeg ja Raamat · Näe rohkem »

Rahvasterännuaja kunst

Paar germaani kaarsõlgi 5. sajandist Rahvasterännuaja kunst on umbes aastail 300–900 Suure rahvasterände perioodil Euroopas loodud kunst.

Uus!!: Varakeskaeg ja Rahvasterännuaja kunst · Näe rohkem »

Reichenau klooster

Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Reichenau klooster · Näe rohkem »

Riezi baptisteerium

Riezi baptisteerium on väike eelromaani ristimiskirik Riezi vallas Alpes-de-Haute-Provence'i departemangus Provence-Alpes-Côte d’Azuris.

Uus!!: Varakeskaeg ja Riezi baptisteerium · Näe rohkem »

Ristvõlv

Ristvõlvi joonis. On näha, et diagonaal on väljavenitatud ümarkaare kujuga Neljale sambale toetuv ümarkaarne ristvõlv (tõstmata keskosaga) Teravkaarne kaheksa võlvisiiluga ristvõlv altvaates Ristvõlv, ka ristservjoonvõlv ja servjoonvõlv, on võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Ristvõlv · Näe rohkem »

Ruutkapitaal

Ruutkapitaal, ladina keeles capitalis quadrata, ka capitalis elegans, oli Rooma majuskelkiri, mis vähesel määral esineb hilisantiiksetes ja varakeskaegsetes käsikirjades.

Uus!!: Varakeskaeg ja Ruutkapitaal · Näe rohkem »

Saali tavaõigus

Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.

Uus!!: Varakeskaeg ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Varakeskaeg ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saint-Inglevert

Saint-Ingleverti kirik Saint-Inglevert (lääneflaami: Santingeveld) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Uus!!: Varakeskaeg ja Saint-Inglevert · Näe rohkem »

Saksa kultuur

kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).

Uus!!: Varakeskaeg ja Saksa kultuur · Näe rohkem »

Saksamaa ajalugu

Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.

Uus!!: Varakeskaeg ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »

Saksi õiguspeegel

Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300. aastal) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow' koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.

Uus!!: Varakeskaeg ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Varakeskaeg ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Seitse kuningriiki

Seitse kuningriiki, Bartholomew' "Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas" (1914) Heptarhia (kreeka: ἑπτά + ἀρχή 'seitse' + 'riiki') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.

Uus!!: Varakeskaeg ja Seitse kuningriiki · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Varakeskaeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Slavoonia

Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.

Uus!!: Varakeskaeg ja Slavoonia · Näe rohkem »

Soobel

Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Varakeskaeg ja Soobel · Näe rohkem »

Sorrento hertsogkond

Sorrento hertsogkond oli varakeskajal väike poolsaare vürstkond keskusega Itaalia Sorrento linnas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Sorrento hertsogkond · Näe rohkem »

Sulg (kirjutusvahend)

Sulg on kirjutusvahend, mida kasutatakse tindi, tuši vm vedeliku kandmiseks kirjutusmaterjalile (paberile, pärgamendile vm) kirjutamisel ja joonistamisel.

Uus!!: Varakeskaeg ja Sulg (kirjutusvahend) · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Varakeskaeg ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Suur-Kreeka

Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.

Uus!!: Varakeskaeg ja Suur-Kreeka · Näe rohkem »

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Varakeskaeg ja Suveköök · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Varakeskaeg ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Teadusinstituut

Frankfurdis – Max Plancki Aju-uuringute Instituut Teadusinstituut, ka teadusuurimisinstituut, ka uurimiskeskus (varem ka teadusliku uurimise instituut) on asutus (enamasti riiklik), mis luuakse teadusliku uurimistöö läbiviimiseks.

Uus!!: Varakeskaeg ja Teadusinstituut · Näe rohkem »

Tuiu Rauasaatme mäed

Tuiu Rauasaatme mäed on Saaremaa põhjaosas Tuiu küla lähedal paiknev muinas- ja varakeskajal kasutatud rauatootmiskeskus.

Uus!!: Varakeskaeg ja Tuiu Rauasaatme mäed · Näe rohkem »

Tyras

Tyras (vanakreeka keeles Τύρας) oli ajalooline Vana-Kreeka polis, mis asus Musta mere põhjakaldal ja Dnestri paremkaldal jõe suudmes.

Uus!!: Varakeskaeg ja Tyras · Näe rohkem »

Ungari ajalugu

Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Varakeskaeg ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »

Uuresulatis

Uuresulatis ehk uurdeemail, ka émail champlevé (prantsuse keeles champlevé 'sisse lõikama', 'graveerima') on metallesemete kaunistamise tehnika, mis seisneb metalli pinda lõigatud või uurendatud süvendite täitmises emailiga.

Uus!!: Varakeskaeg ja Uuresulatis · Näe rohkem »

Vankriredel

Vankriredel (saarte murdes ja läänemurdes kartsas) oli vankrikorvile tuginev redeli kujuga külgosaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Varakeskaeg ja Vankriredel · Näe rohkem »

Votiivkroon

Votiivkroon on krooni kujuline pühendkink, enamasti väärismetallist ning vääriskividega kaunistatud, tihti silmapaistva kunstilise töötlusega.

Uus!!: Varakeskaeg ja Votiivkroon · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Varakeskaeg ja 8. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »