Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

328 suhted: Aastaäravool, Adiantum, Aerulaud, Agroökosüsteem, Aju- ja pagunähtus, Ajujää, Akumulatsioon (hüdroloogia), Alasti ujumine, Algotest, Allikas, Allikmailane, Allveeakustika, Allveekaevandamine, Allveelabor, Alusmets, Arhaikum, Atsonaalsed mullad, Ühispesitsemine, Üldgeograafiline kaart, Ülepüük, Üleujutus, Ümarmudil, Ökoregioon, Õõtsik, Õhusaaste leviku modelleerimine, Balti areaali keeled, Balti sõrmkäpp, Barjäär, Batübiondid, Batümeetria, Batümeetriline kaart, Batomeeter, Bentaal, Bentos, Bioindikaator, Biomass, Biootiline indeks, Bioseston, Biotiik, Bioturbatsioon, Bjeff, Cēsis, Demersaalsed kalad, Depressant (ökoloogia), Destratifikatsioon, Detriit, Diatomiit, Dimiktiline veekogu, Dolomiidistumine, Eemi meri, ..., Eesti, Eesti loodus, Eesti rahvausund, Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon, Epilimnion, Eriotstarbeline laev, Erosioonibaas, Eutrofeerumine, Eutroofsus, Evaporiidid, Fütobentos, Granti gasell, Haigur, Hajureostus, Halapaju, Hall lepp, Hallhani, Hapestumine, Hapnikutarve, Harald-Adam Velner, Harilik allikrohi, Harilik angervaks, Harilik käokann, Harilik kärnkonn, Harilik linnukaan, Harilik loidtiib, Harilik maavits, Harilik metsvits, Harilik tihashein, Harilik vesikanep, Harku järv, Harry Mutvei, Haug, Hüdrobiondid, Hüdrograafia, Hüdrograafiline võrk, Hüdroloogia mõisteid, Hüdroseeria, Hüpolimnion, Hüppekiht, Hõbehaigur, Hõberemmelgas, Hiid-sargapuu, Holomiktiline veekogu, Holsteini meri, Hulgajuurine vesilääts, Huvilaev, Ihtüotsiid, Ilm, Ilutulestik, Impala, Isoetiidid, Jääkate, Jääksoode tüübid, Jääminek, Jäämurdja, Jäärajasõit, Jäätee, Jätkusuutlik arhitektuur, Kaart, Kahvripühvel, Kajakisõit, Kalapüük, Kalaränne, Kalatiik, Kaldajoon, Kaldakindlustis, Kalifornia harakas, Kallas, Kalmistu kraav, Kasetriibik, Käblik, Kährik, Kõrgvesi, Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla, Kehtna vald (1991), Keila, Kemogeensed setted, Keskkonnatasu, Kilg-merikotkas, Kinnisomand, Kliima, Kobras, Koelmu, Koha, Kompensatsioonisügavus, Kuopio linn, Laev, Laevandus, Laguun, Lahvandus, Lant, Lateraalsüsteem, Lääne-Saaremaa kõrgendik, Lääne-Viru maakonna veekogude loend, Lüüs, Lõvi, Leppemärgid (kartograafia), Liivi laht, Linaligu, Linnud, Lisajõgi, Lomp, Loodealade lipp, Los Angelese maakond, Lubimuda, Luumäki vald, Maa-alused ehitised, Maapõu, Maasoojuspump, Maastikuarhitekt, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (P), Maateaduste mõisteid (T), Maavarade kaevandamine Eestis, Mageveekogu, Maismaa, Maoliha, Maolised, Mägi-harakalatv, Märgala, Mõrd, Merefüüsika, Meremiin, Meresõda, Meri, Merikotkas, Meromiktiline veekogu, Metskõrkjas, Mikroobne ling, Mitteavalik veekogu, MODIS, Mudaelustik, Mudastumine, Munemine, Neuston, Notropis telescopus, Ohepalu looduskaitseala, Oligotroofsus, Orienteerumine, Orienteerumiskaart, Orivesi linn, Pais, Paju, Parv, Patria Pasi, Paukjärve loodusrada, Päästelaev, Pääsulased, Päideroog, Põhi (hüdroloogia), Põhjajää, Põhjamuda, Põhjasetted, Põhjavesi, Põllumajanduse mõju keskkonnale, Pelagiaal, Pelagos, Pelobiondid, Pelofiilid, Penikeelelised, Pinnalained, Pinnavesi, Poi, Polder, Prügikalad, Prügila, Primitiivne veesõiduk, Psammon, Pudelroheline, Punane raamat, Purjetamine, Raagremmelgas, Raba, Radioaktiivne reostus, Rahvusvaheline mereõigus, Ravimuda, Rüsijää, Rekultiveerimine, Reobiont, Reoveepuhastus, Riimvesi, Sadam, Saproob, Saproobsus, Sapropeliit, Savikilt, Süvendamine, Süvik, Sõjavägi, Seiš, Seisulaine, Seston, Settekivim, Settimine, Sigaretikoni, Sild, Silur, Siseveekogu, Siseveekogu (poliitiline geograafia), Siuglemine, Soo, Soo-alss, Soo-nõianõges, Soogaas, Soojuskihistus, Soomuld, Staapel, Suhhovei, Sukeldumine, Sulailm, Supelrand, Suubla, Suur aruhein, T-27, T-90, Taktikaline veoauto, Talvitumine, Tamm (ehitis), Tarbevesi, Tõusuallikas, Tõusukõrgvesi, Tee, Teenistuslaev, Tehisveekogu, Tempestiit, Tiigilendlane, Tiik, Torrensi järv, Treptow-Köpenick, Tripton, Trofogeenne kiht, Troofsus, Tsonaalsus, Tuberkuloos, Tuberkuloosi mükobakter, Tulipart, Ujula, Umbjärv, Ummuksisolek, Ussitatar, Uurimislaev, Vabapind, Valdeku karjäär, Valgla, Vana-Egiptuse aed, Varv, Vaskna järv, Väikepütt, Võnnu uus loss, Veealune mälestis, Veeõitseng, Veebilanss, Veehaare, Veekogu stratifikatsioon, Veekogude tervendamine, Veelained, Veelase, Veelind, Veeloomade asustamine, Veemajanduskava, Veepoliitika raamdirektiiv, Veerežiim, Veereostus, Veesõiduk, Veesõidulaud, Veestik, Veetase, Veetemperatuur, Vesiehitus, Vesimünt, Vetikad, Vilnius, Vired, Vooluveekogu, Zoobentos. Laienda indeks (278 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aastaäravool

Aastaäravool on summaarne vee hulk, mis aasta jooksul veekogu valglalt ära jookseb.

Uus!!: Veekogu ja Aastaäravool · Näe rohkem »

Adiantum

Varvas-adiantum Talbjas adiantum Karvane adiantum Adiantum (Adiantum) on adiantumiliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaimede perekond.

Uus!!: Veekogu ja Adiantum · Näe rohkem »

Emajõel 2017. aasta suveõhtul Püsti ja põlvili aerutajad aerulaudadel Tartus Emajõel 2017. aastal Aerulaud ehk SUP-laud on kaitstud veekogul peamiselt aeru abil ja püsti seistes liikumiseks mõeldud veesõidulaud.

Uus!!: Veekogu ja Aerulaud · Näe rohkem »

Agroökosüsteem

Agroökosüsteem ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, kus toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides.

Uus!!: Veekogu ja Agroökosüsteem · Näe rohkem »

Aju- ja pagunähtus

Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).

Uus!!: Veekogu ja Aju- ja pagunähtus · Näe rohkem »

Ajujää

Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.

Uus!!: Veekogu ja Ajujää · Näe rohkem »

Akumulatsioon (hüdroloogia)

Akumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil.

Uus!!: Veekogu ja Akumulatsioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »

Alasti ujumine

Ameerika Ühendriikides Florida rannas 2013. aastal Alasti ujumine on ilma ujumisriieteta, alasti ehk paljalt ujumine.

Uus!!: Veekogu ja Alasti ujumine · Näe rohkem »

Algotest

Algotest ehk vetikatest on eksperimentaalmeetod, millega on võimalik hinnata ja kindlaks teha veekogude eutrofeerumuse määra, samuti inimtegevuse tagajärjel veekokku jõudvate toksiliste ühendite biotoimet, kasutades selleks vetikate kooslusi või puhaskultuure.

Uus!!: Veekogu ja Algotest · Näe rohkem »

Allikas

Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.

Uus!!: Veekogu ja Allikas · Näe rohkem »

Allikmailane

Allikmailane (Veronica anagallis-aquatica) on mitmeaastane õistaim teeleheliste sugukonnast.

Uus!!: Veekogu ja Allikmailane · Näe rohkem »

Allveeakustika

Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees.

Uus!!: Veekogu ja Allveeakustika · Näe rohkem »

Allveekaevandamine

Allveekaevandamine (mitte veealune kaevandamine, mis on üks avakaevandamise tehnoloogiatest) on maavara ammutamine looduslikust veekogust.

Uus!!: Veekogu ja Allveekaevandamine · Näe rohkem »

Allveelabor

Helgoland, u 1969 Allveelabor on veekogu põhjas asetsev statsionaarne või põhja mööda liikuv kompleks, mis võimaldab teha okeanoloogia-, merebioloogia-, allvee- ja muid uuringuid.

Uus!!: Veekogu ja Allveelabor · Näe rohkem »

Alusmets

Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.

Uus!!: Veekogu ja Alusmets · Näe rohkem »

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Uus!!: Veekogu ja Arhaikum · Näe rohkem »

Atsonaalsed mullad

Atsonaalse lammimulla profill Atsonaalsed mullad ehk vööndivälised mullad on mullad, mille kujunemist ja arengut takistavad asukoha geoloogilised tingimused, pinnamood või veeolud.

Uus!!: Veekogu ja Atsonaalsed mullad · Näe rohkem »

Ühispesitsemine

Ühispesitsemine või ühismunemine (inglise keeles communal nesting; communal egg-laying) on mitmete loomade paljunemiskäitumine, mille tähendus võib erinevate hõimkondade lõikes olla erinev.

Uus!!: Veekogu ja Ühispesitsemine · Näe rohkem »

Üldgeograafiline kaart

suuremõõtkavaline üldgeograafiline kaart Hainani saare üldgeograafiline kaart Üldgeograafiline kaart on kaart, millel kujutatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte.

Uus!!: Veekogu ja Üldgeograafiline kaart · Näe rohkem »

Ülepüük

Tursa ülepüük 1970. ja 1980. aastatel põhjustas püügimahu suure languse 1992. aastal Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad.

Uus!!: Veekogu ja Ülepüük · Näe rohkem »

Üleujutus

Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.

Uus!!: Veekogu ja Üleujutus · Näe rohkem »

Ümarmudil

pisi Ümarmudil (Neogobius melanostomus) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Veekogu ja Ümarmudil · Näe rohkem »

Ökoregioon

Ökoregioon ehk bioregioon (inglise ecoregion) on maismaa või veekogu suurjaotis, mille defineerimisel puudub üksmeel.

Uus!!: Veekogu ja Ökoregioon · Näe rohkem »

Õõtsik

Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.

Uus!!: Veekogu ja Õõtsik · Näe rohkem »

Õhusaaste leviku modelleerimine

Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivielektrijaamadest Õhusaaste leviku modelleerimine on matemaatiline simulatsioon saasteainete hajumise ennustamiseks atmosfääris.

Uus!!: Veekogu ja Õhusaaste leviku modelleerimine · Näe rohkem »

Balti areaali keeled

Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.

Uus!!: Veekogu ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »

Balti sõrmkäpp

Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Uus!!: Veekogu ja Balti sõrmkäpp · Näe rohkem »

Barjäär

Barjäär on tõkestav, eraldav tara; võre, eriti poolsein, madalavõitu vahesein.

Uus!!: Veekogu ja Barjäär · Näe rohkem »

Batübiondid

Batübiondid ehk süvaveeorganismid on veeorganismid, kes asustavad veekogude väga sügavaid osasid, kuhu päikesevalgus kunagi ei ulatu, enamasti sügavamal kui 700–1000 m. Batübiontide seas moodustavad enamiku loomad ja heterotroofsed mikroorganismid (eriti bakterid).

Uus!!: Veekogu ja Batübiondid · Näe rohkem »

Batümeetria

Batümeetria ehk sügavusmõõtmine on hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuste mõõtmisega ja kaardistamisega.

Uus!!: Veekogu ja Batümeetria · Näe rohkem »

Batümeetriline kaart

Batümeetriline kaart (ka batümeetriline skeem) on veekogu samasügavusjoonte kaart.

Uus!!: Veekogu ja Batümeetriline kaart · Näe rohkem »

Batomeeter

Batomeeter ehk veeproovel (ka Nanseni pudel) on vahend, mis võimaldab veekogust kindlalt sügavuselt proove võtta.

Uus!!: Veekogu ja Batomeeter · Näe rohkem »

Bentaal

Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.

Uus!!: Veekogu ja Bentaal · Näe rohkem »

Bentos

Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.

Uus!!: Veekogu ja Bentos · Näe rohkem »

Bioindikaator

Kuklased on üks õhureostuse ja pestitsiidide bioindikaatoreid Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.

Uus!!: Veekogu ja Bioindikaator · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Veekogu ja Biomass · Näe rohkem »

Biootiline indeks

Biootiline indeks (inglise biotic index) on vee kvaliteedi hindamissüsteem, mis põhineb bioindikaatorite või indikaatorliikide esinemisel või mitteesinemisel veekogus.

Uus!!: Veekogu ja Biootiline indeks · Näe rohkem »

Bioseston

Bioseston on veekogu sambas hõljuvad elusorganismid, osa sestonist.

Uus!!: Veekogu ja Bioseston · Näe rohkem »

Biotiik

Biotiik ehk veepuhastustiik (vananenud kirjanduses ka bioloogiline tiik) on reovee bioloogiliseks puhastamiseks mõeldud madal looduslik või tehislik veekogu (tiik).

Uus!!: Veekogu ja Biotiik · Näe rohkem »

Bioturbatsioon

Bioturbatsioon on okeanograafias ja limnoloogias mingi veekogu põhjasetete segustamine (turbatsioon) – millega sageli kaasneb selle keemilise koostise muutmine – bentiliste loomade (infauna ja epifauna) ja fütobentose elutegevuse käigus.

Uus!!: Veekogu ja Bioturbatsioon · Näe rohkem »

Bjeff

Bjeff on veekogu (enamasti jõe) osa, mis külgneb vesiehitisega (paisuga või lüüsiga).

Uus!!: Veekogu ja Bjeff · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Veekogu ja Cēsis · Näe rohkem »

Demersaalsed kalad

demersaalsete kalade esindaja Demersaalsed kalad on rühm kalu, kelle elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga.

Uus!!: Veekogu ja Demersaalsed kalad · Näe rohkem »

Depressant (ökoloogia)

Depressant on aine, mis vähendab vee aurumist (näiteks veekogust või põldudelt).

Uus!!: Veekogu ja Depressant (ökoloogia) · Näe rohkem »

Destratifikatsioon

Destratifikatsioon on mingi veekogu (tavaliselt järve või veehoidla) väljakujunenud veekihtide looduslik (näiteks sõltuvalt aastaajast) või kunstlik (inimese kaasabil) segunemine.

Uus!!: Veekogu ja Destratifikatsioon · Näe rohkem »

Detriit

Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).

Uus!!: Veekogu ja Detriit · Näe rohkem »

Diatomiit

Diatomiit California lõunaosast. Diatomiit (rahvakeeles pigilöörTõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.

Uus!!: Veekogu ja Diatomiit · Näe rohkem »

Dimiktiline veekogu

Dimiktiline veekogu on parasvöötmes olev veekogu (tavaliselt järv), kus aasta ringi esineb 2 veekogu stratifikatsiooniperioodi (suvine ja talvine) ning 2 tsirkulatsiooniperioodi (kevadine ja sügisene); holomiktilise veekogu erijuht.

Uus!!: Veekogu ja Dimiktiline veekogu · Näe rohkem »

Dolomiidistumine

Dolomiidistumine (inglise dolomitization) on protsess, mille käigus lubjakivi muutub osaliselt või täielikult dolomiidiks (dolokiviks).

Uus!!: Veekogu ja Dolomiidistumine · Näe rohkem »

Eemi meri

Eemi meri oli veekogu, mis asus umbes praeguse Läänemere kohal Eemi jäävaheaja perioodil, umbes 130 000–115 000 aastat tagasi.

Uus!!: Veekogu ja Eemi meri · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Veekogu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Veekogu ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti rahvausund

Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.

Uus!!: Veekogu ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon

Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjon (MTK) on Eesti Teaduste Akadeemia tehnikateaduste osakonna juures tegutsev riigisisene nõustav kogu.

Uus!!: Veekogu ja Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon · Näe rohkem »

Epilimnion

Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).

Uus!!: Veekogu ja Epilimnion · Näe rohkem »

Eriotstarbeline laev

Ujuvkraana Mustal merel Eriotstarbeline laev ehk erilaev on merendusalaste tegevuste üldiseks toetamiseks või veekogul muude spetsiifiliste ülesannete täitmiseks mõeldud laev.

Uus!!: Veekogu ja Eriotstarbeline laev · Näe rohkem »

Erosioonibaas

Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.

Uus!!: Veekogu ja Erosioonibaas · Näe rohkem »

Eutrofeerumine

Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.

Uus!!: Veekogu ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »

Eutroofsus

Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.

Uus!!: Veekogu ja Eutroofsus · Näe rohkem »

Evaporiidid

Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).

Uus!!: Veekogu ja Evaporiidid · Näe rohkem »

Fütobentos

Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.

Uus!!: Veekogu ja Fütobentos · Näe rohkem »

Granti gasell

Granti gasell (Nanger granti) on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik.

Uus!!: Veekogu ja Granti gasell · Näe rohkem »

Haigur

Haigur (Ardea) on lindude perekond haigurlaste sugukonnast.

Uus!!: Veekogu ja Haigur · Näe rohkem »

Hajureostus

seisu- või vooluveekogudesse, põhjustades neis veereostuse Hajureostus on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist (vastandatult punktreostusele)..

Uus!!: Veekogu ja Hajureostus · Näe rohkem »

Halapaju

pisi Halapaju (Salix acutifolia) on mitmeaastane heitlehine põõsas või lehtpuu paju perekonnast.

Uus!!: Veekogu ja Halapaju · Näe rohkem »

Hall lepp

Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Veekogu ja Hall lepp · Näe rohkem »

Hallhani

Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.

Uus!!: Veekogu ja Hallhani · Näe rohkem »

Hapestumine

Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.

Uus!!: Veekogu ja Hapestumine · Näe rohkem »

Hapnikutarve

Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).

Uus!!: Veekogu ja Hapnikutarve · Näe rohkem »

Harald-Adam Velner

Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.

Uus!!: Veekogu ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »

Harilik allikrohi

Harilik allikrohi (Montia fontana) on portulakiliste sugukonna allikrohu perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Uus!!: Veekogu ja Harilik allikrohi · Näe rohkem »

Harilik angervaks

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Veekogu ja Harilik angervaks · Näe rohkem »

Harilik käokann

Käokann (Lychnis flos-cuculi) on nelgiliste sugukonda ja tulinelgi perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Veekogu ja Harilik käokann · Näe rohkem »

Harilik kärnkonn

Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.

Uus!!: Veekogu ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »

Harilik linnukaan

Harilik linnukaan (Theromyzon tessulatum) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv parasiitse kaani liik.

Uus!!: Veekogu ja Harilik linnukaan · Näe rohkem »

Harilik loidtiib

Harilik loidtiib (Sialis lutaria) on suurtiivaliste seltsi loidtiiblaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Veekogu ja Harilik loidtiib · Näe rohkem »

Harilik maavits

Harilik maavits (Solanum dulcamara) on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.

Uus!!: Veekogu ja Harilik maavits · Näe rohkem »

Harilik metsvits

Harilik metsvits (Lysimachia vulgaris) on nurmenukuliste (süsteem APG II järgi mürsiineliste) sugukonda metsvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane taim.

Uus!!: Veekogu ja Harilik metsvits · Näe rohkem »

Harilik tihashein

Harilik tihashein (Scutellaria galericulata) on huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Veekogu ja Harilik tihashein · Näe rohkem »

Harilik vesikanep

Harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) on korvõieliste sugukonda vesikanepi perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Veekogu ja Harilik vesikanep · Näe rohkem »

Harku järv

Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna lääneservas.

Uus!!: Veekogu ja Harku järv · Näe rohkem »

Harry Mutvei

Harry Mutvei, ka Harri Mutvei (sündinud 20. detsembril 1925 Tallinnas) on eesti päritolu Rootsi geoloog, paleontoloog ja zooloog.

Uus!!: Veekogu ja Harry Mutvei · Näe rohkem »

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Veekogu ja Haug · Näe rohkem »

Hüdrobiondid

Hüdrobiondid ehk veeorganismid on mingis veekogu (meri, järv, jõgi jt) ökoloogilises sügavusvööndis (pelagiaalis, bentaalis või põhjasetteis) elavad organismid: taimed, seened, loomad ja mikroorganismid.

Uus!!: Veekogu ja Hüdrobiondid · Näe rohkem »

Hüdrograafia

Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.

Uus!!: Veekogu ja Hüdrograafia · Näe rohkem »

Hüdrograafiline võrk

Hüdrograafiline võrk ehk veekoguvõrk on mingil maa-alal paiknevate veekogude kogum.

Uus!!: Veekogu ja Hüdrograafiline võrk · Näe rohkem »

Hüdroloogia mõisteid

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Veekogu ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Hüdroseeria

Väike järv kinnikasvamas ja soostumas Hüdroseeria ehk järve kinnikasvamise suktsessioon (inglise hydrosere) on suktsessiooniliselt üksteisele järgnevate koosluste rida veekogus või soos.

Uus!!: Veekogu ja Hüdroseeria · Näe rohkem »

Hüpolimnion

Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.

Uus!!: Veekogu ja Hüpolimnion · Näe rohkem »

Hüppekiht

Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.

Uus!!: Veekogu ja Hüppekiht · Näe rohkem »

Hõbehaigur

Californias Hõbehaigur (Ardea alba) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Veekogu ja Hõbehaigur · Näe rohkem »

Hõberemmelgas

Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Veekogu ja Hõberemmelgas · Näe rohkem »

Hiid-sargapuu

Hiid-sargapuu (Entandrophragma excelsum) on meelialiste sugukonda sargapuu perekonda kuuluv puuliik.

Uus!!: Veekogu ja Hiid-sargapuu · Näe rohkem »

Holomiktiline veekogu

Holomiktiline veekogu on veekogu, kus aastas vähemalt korra on veetemperatuur ja veetihedus kogu veesamba ulatuses ühtlane ning mille tagajärjel toimub veesamba täielik segunemine.

Uus!!: Veekogu ja Holomiktiline veekogu · Näe rohkem »

Holsteini meri

Holsteini meri oli endine veekogu, mis hõlmas praeguse Lääne- ja Põhjamere basseini.

Uus!!: Veekogu ja Holsteini meri · Näe rohkem »

Hulgajuurine vesilääts

Hulgajuurine vesilääts (Spirodela polyrhiza) on võhaliste sugukonda vesiläätse perekonda kuuluv mitmeaastane ujulehtedega veetaim.

Uus!!: Veekogu ja Hulgajuurine vesilääts · Näe rohkem »

Huvilaev

Huvilaev on veekogul vaba aja veetmise või merendushuvi eesmärgil valmistatud või kasutatav laev (või muu veesõiduk).

Uus!!: Veekogu ja Huvilaev · Näe rohkem »

Ihtüotsiid

Ihtüotsiid ehk kalamürk on mürkaine, millega hävitatakse veekogudes soovimatuid kalu.

Uus!!: Veekogu ja Ihtüotsiid · Näe rohkem »

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Uus!!: Veekogu ja Ilm · Näe rohkem »

Ilutulestik

Video ilutulestikust Prantsusmaal 2022. aasta juulis Sydney ooperiteatri kohal 2006. aastal Tulevärgi ettevalmistamine Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.

Uus!!: Veekogu ja Ilutulestik · Näe rohkem »

Impala

Impala (Aepyceros melampus) on Aafrika levinumaid antiloope.

Uus!!: Veekogu ja Impala · Näe rohkem »

Isoetiidid

Isoetiidid ehk põhjataimed on veetaimed, mis kasvavad veekogu põhjas tuttidena või madala vaibana.

Uus!!: Veekogu ja Isoetiidid · Näe rohkem »

Jääkate

Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.

Uus!!: Veekogu ja Jääkate · Näe rohkem »

Jääksoode tüübid

Jääksoode tüübid jagunevad nende tekkeviisi põhjal või siis neile iseloomulike omaduste alusel.

Uus!!: Veekogu ja Jääksoode tüübid · Näe rohkem »

Jääminek

Loire'i jõel veebruaris 2012 Jääminek on kevadel veevoolu või tuule tagajärjel veekogude jääkatte tükkide liikumine.

Uus!!: Veekogu ja Jääminek · Näe rohkem »

Jäämurdja

Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.

Uus!!: Veekogu ja Jäämurdja · Näe rohkem »

Jäärajasõit

Mootorrattur jäärajal Järva-Jaanis 2017. aastal. Jäärajal sõit Järva-Jaani järvel 2017. aastal Jäärajasõit toimub nii autode kui ka mootorratastega, reeglina kinnikülmunud veekogudel.

Uus!!: Veekogu ja Jäärajasõit · Näe rohkem »

Jäätee

Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003) Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks.

Uus!!: Veekogu ja Jäätee · Näe rohkem »

Jätkusuutlik arhitektuur

Sydney One Central Parki rippuvad aiad Jätkusuutlik arhitektuur (inglise keeles sustainable architecture) on arhitektuuri alaliik, mis püüab energiatõhususe ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamisega vähendada hoonete negatiivset mõju keskkonnale.

Uus!!: Veekogu ja Jätkusuutlik arhitektuur · Näe rohkem »

Kaart

Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Uus!!: Veekogu ja Kaart · Näe rohkem »

Kahvripühvel

Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik.

Uus!!: Veekogu ja Kahvripühvel · Näe rohkem »

Kajakisõit

Kajakisõit Kajakisõit on kajakiga veel sõitmine, kasutades keha tasakaalu, veevoolu ja aere.

Uus!!: Veekogu ja Kajakisõit · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Veekogu ja Kalapüük · Näe rohkem »

Kalaränne

Kalaränne on paljude kalaliikide esindajate perioodiline liikumine veekogudes teise kohta, tavaliselt toidu leidmise või paljunemise eesmärgil.

Uus!!: Veekogu ja Kalaränne · Näe rohkem »

Kalatiik

Kalatiik Derbyshire'is Suurbritannias Kalatiik ehk kalakasvatustiik on reguleeritav veekogu (nt tiik), kus kasvatatakse kalu.

Uus!!: Veekogu ja Kalatiik · Näe rohkem »

Kaldajoon

Kaldajoon (ka veepiir) on veekogu ja kuiva maa (kalda) vaheline piirjoon.

Uus!!: Veekogu ja Kaldajoon · Näe rohkem »

Kaldakindlustis

Kaldakindlustis (inglise slope revetment) on rajatis, mis kaitseb veekogu kaldaveeru, ka tammi, paisu ja teemulde nõlva vooluvee uhtuva toime, jää ja lainete purustava mõju, filtratsioonivee surve ning lumesulamis- ja vihmavee põhjustatud uuristuste eest.

Uus!!: Veekogu ja Kaldakindlustis · Näe rohkem »

Kalifornia harakas

Kalifornia harakas (Pica nuttalli) on vareslaste sugukonda haraka perekonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Veekogu ja Kalifornia harakas · Näe rohkem »

Kallas

Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.

Uus!!: Veekogu ja Kallas · Näe rohkem »

Kalmistu kraav

Kalmistu kraav Kalmistu kraav on magistraalkraav Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku ja Kloostrimetsa asumis.

Uus!!: Veekogu ja Kalmistu kraav · Näe rohkem »

Kasetriibik

Kasetriibik (Sicista betulina, varem kasetriiplane) on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja.

Uus!!: Veekogu ja Kasetriibik · Näe rohkem »

Käblik

Käbliku munad Käblik (Troglodytes troglodytes) on linnuliik värvuliste seltsist käbliklaste sugukonnast.

Uus!!: Veekogu ja Käblik · Näe rohkem »

Kährik

Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Veekogu ja Kährik · Näe rohkem »

Kõrgvesi

Kõrgvesi Emajõel Kõrgvesi on mingis veekogus (enamasti jõe kontekstis) valitsev olukord, kus seal on kõrge vesi.

Uus!!: Veekogu ja Kõrgvesi · Näe rohkem »

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas.

Uus!!: Veekogu ja Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla · Näe rohkem »

Kehtna vald (1991)

Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas.

Uus!!: Veekogu ja Kehtna vald (1991) · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Veekogu ja Keila · Näe rohkem »

Kemogeensed setted

Kemogeensed setted ehk keemilised setted (ka pegnitogeensed setted, tõenäoliselt tuleneb kr pēgnymi 'löön; tarretan, kristalliseerin' + gignomai 'sünnin, tekin') on setted, mis on tekkinud lahusest või suspensioonist keemiliselt välja sadestunud ainest.

Uus!!: Veekogu ja Kemogeensed setted · Näe rohkem »

Keskkonnatasu

Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind.

Uus!!: Veekogu ja Keskkonnatasu · Näe rohkem »

Kilg-merikotkas

Toonikuvahhellia oksal istuv kilg-merikotkas Malawis Kolmeaastane noorlind Tansaanias Kilg-merikotkas (Haliaeetus vocifer) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Veekogu ja Kilg-merikotkas · Näe rohkem »

Kinnisomand

Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele.

Uus!!: Veekogu ja Kinnisomand · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Veekogu ja Kliima · Näe rohkem »

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Uus!!: Veekogu ja Kobras · Näe rohkem »

Koelmu

Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.

Uus!!: Veekogu ja Koelmu · Näe rohkem »

Koha

Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.

Uus!!: Veekogu ja Koha · Näe rohkem »

Kompensatsioonisügavus

Kompensatsioonisügavus (ka kompensatsioonikiht) on limnoloogias veekogu see sügavushorisont, kus respiratsioon (energiatarbimine) ja fotosüntees on tasakaalus.

Uus!!: Veekogu ja Kompensatsioonisügavus · Näe rohkem »

Kuopio linn

Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.

Uus!!: Veekogu ja Kuopio linn · Näe rohkem »

Laev

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Uus!!: Veekogu ja Laev · Näe rohkem »

Laevandus

Jõelaev "Pegasus" Emajõel, Tartus. 2018. aasta juuni Laevandus on merenduse oluline valdkond, mis hõlmab laevade ja teiste sarnaste veesõidukite kasutamist veekogudel ja nende kasutamise toetamisega seotud tegevusi.

Uus!!: Veekogu ja Laevandus · Näe rohkem »

Laguun

Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.

Uus!!: Veekogu ja Laguun · Näe rohkem »

Lahvandus

Lahvandus Antarktika vetes Lahvandus ehk jäälahvandus on veekogudes suhteliselt suur ja püsiv vaba vee väli, harilikult kinnisjääs või selle piiril.

Uus!!: Veekogu ja Lahvandus · Näe rohkem »

Lant

Lant on sööta jäljendav, läikiva metallkehaga õngpüünis.

Uus!!: Veekogu ja Lant · Näe rohkem »

Lateraalsüsteem

Lateraalsüsteem on navigatsiooni ohtude tähistamise süsteem, mille abil tähistatakse faarvaatri või kanali asetuse.

Uus!!: Veekogu ja Lateraalsüsteem · Näe rohkem »

Lääne-Saaremaa kõrgendik

Lääne-Saaremaa kõrgendik (ka: Lääne-Saaremaa kõrgustik) on Saaremaa lääneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijää servamoodustis, mis ulatub 54 meetrini üle merepinna.

Uus!!: Veekogu ja Lääne-Saaremaa kõrgendik · Näe rohkem »

Lääne-Viru maakonna veekogude loend

Lääne-Viru maakonna veekogude loend loetleb veekogusid Länne-Viru maakonnas.

Uus!!: Veekogu ja Lääne-Viru maakonna veekogude loend · Näe rohkem »

Lüüs

Lüüs Hollandis Noordoostpolderis Lüüs (hollandi sõnast sluis) on jões või kanalis paiknev hüdrotehniline rajatis.

Uus!!: Veekogu ja Lüüs · Näe rohkem »

Lõvi

Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.

Uus!!: Veekogu ja Lõvi · Näe rohkem »

Leppemärgid (kartograafia)

Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt.

Uus!!: Veekogu ja Leppemärgid (kartograafia) · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Veekogu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Linaligu

Linaligu on looduslikust veekogust eraldatud osa või maa sisse kaevatud auk (linaleoauk), kus leotati linavarsi, et need kiudude küljest lahti tuleksid.

Uus!!: Veekogu ja Linaligu · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Veekogu ja Linnud · Näe rohkem »

Lisajõgi

Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.

Uus!!: Veekogu ja Lisajõgi · Näe rohkem »

Lomp

Porilombist läbi sõitev ja pritsiv sõiduauto. Tartu, Kroonuaia tänav, 2017. aasta aprill Lomp (ka loik) on väikse pindalaga ajutine seisva veega veekogu.

Uus!!: Veekogu ja Lomp · Näe rohkem »

Loodealade lipp

Loodealade lipp on Kanada Loodealade lipp.

Uus!!: Veekogu ja Loodealade lipp · Näe rohkem »

Los Angelese maakond

Los Angelese maakonna lipp Los Angelese maakonna pitsat Los Angelese maakond on maakond Ameerika Ühendriikides California osariigi lõunaosas Vaikse ookeani ääres.

Uus!!: Veekogu ja Los Angelese maakond · Näe rohkem »

Lubimuda

Lubimuda on kaltsiumkarbonaadist rikastunud muda.

Uus!!: Veekogu ja Lubimuda · Näe rohkem »

Luumäki vald

Luumäki on vald Soomes Lõuna-Karjala maakonnas.

Uus!!: Veekogu ja Luumäki vald · Näe rohkem »

Maa-alused ehitised

Maa-alune turg Maa-alused ehitised võivad olla inimtekkelised või looduslikud.

Uus!!: Veekogu ja Maa-alused ehitised · Näe rohkem »

Maapõu

Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.

Uus!!: Veekogu ja Maapõu · Näe rohkem »

Maasoojuspump

Maasoojuspump on kütteseade, mis kasutab maapinda salvestunud päikeseenergiat.

Uus!!: Veekogu ja Maasoojuspump · Näe rohkem »

Maastikuarhitekt

pisi Maastikuarhitekt on maastikuarhitektuuri spetsialist, kes kujundab välisruume ja selle elemente – näiteks aiad, pargid, skväärid, platsid, väljakud, linnapuistud, kalmistud, puhkealad, veekogud jpm.

Uus!!: Veekogu ja Maastikuarhitekt · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (A)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.

Uus!!: Veekogu ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (B)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.

Uus!!: Veekogu ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (D)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.

Uus!!: Veekogu ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (P)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.

Uus!!: Veekogu ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (T)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad T-tähega. tabulaadid – tagasivoolu hoovus – tahhüliit – tahhümeeter – tahk – Tahke Maa – taifuun – takistuse meetod – taksiidiline tekstuur – talk – tanatotsönoos – tara – tardkivim – tardkivimi struktuur – tardkivimite klassifikatsioon – tasakaaluprofiil – tasandigrupp – tasandik – tasandikujõgi – TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks teemandiläige – teemant – tefra – tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus tehisjärv – tehismaavärin – tehismineraal – tehisveekogu – inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu teke (geoloogia) – tektiidid – tektonosfäär – tektoonika – tektooniline bretša – tektooniline kate – tektooniline lõhe – tektooniline põiksus – tektooniline režiim – tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes tektoonilised rikked – tektoonilised tsüklid – telgede suhe – temperatuuriinversioon – tempestiit – enamasti madalmerelistes tingimustes, väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht teodoliitmeetod – tepui – tera – teraline agregaat – teraline härmatis – teraline struktuur – teralisus – terasuurus – terav bisektriss – teriodondid – termaalne vesi – termohaliinne tsirkulatsioon – termokarst – termokliin – termoluminestsents – termomagnetism – termomeeter – termosfäär – terrass (geoloogia) – terrigeensed setted – terrikoonik – Tertsiaar – Tethyse ookean – tetragonaalne sümmeetria – tetragonaalne süngoonia – tetrakorallid – tetrapoodid – tihedad kiudpilved – tiigrisilm – tilkekivi – tilliit – Tilžė lade – titaniit – tolm – tombolo – Ton – topaas – topikujulised kiudpilved – topograafiline kaart – torm – tormine tuul – tornaado – TORRO skaala – trahhüandesiit – trahhüüdiline struktuur – trahhüüt – transformmurrang – transgressiivne seeria – transgressioon – transpiratsioon – travertiin – Tremadoci lade – tremoliit–ferroaktinoliit – triboluminestsents – trigonaalne sümmeetria – trigonaalne süngoonia – süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks Triias – triivjää – trikliinne sümmeetria – trikliinne süngoonia – trilobiidid – trofogeenne kiht – tromb – troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org troopika – troopikavööde – troopiline kliima – troopiline ookeaniline kliima – troopiline tsüklon – troopiline õhumass – tropopaus – troposfäär – tsement (geoloogia) – settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass tsementeerumine – tsementeerunud kivim – tseoliidid – tsinkiit – tsirkoon – tsirkusorg – tsonaalne kristall – tsonaalsus – tsunami – tsüklilised kaksikud – tsüklon – tsükloni silm – tuff – tugev tuul – tuhaplatoo – tuhavulkaan – tuhk (mäendus) – tuisk – tuiskliiv – tulpjas eralduvus – tulv – tundra – tundravöönd – tundur – Tunguusi katastroof – turbahorisont – turbatsioon – turbidiit – turbulentse kovariatsiooni meetod – turmaliin – turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete turvasmuld – turvastumine – turvastunud muld – tuul – looduslikel põhjustel liikuv õhk tuulealune külg – tuule baariline seadus – tuuleerosioon – tuuleihe – tuulekanne – protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti tuulelipp – tuulenihe – tuulepealne külg – tuulesete – tuule poolt kantud ja setitatud sete tuulevaikus – tuulevire – tõusuallikas – tõusuhoovus – tõusukõrgvesi – tõusulaine – tõusuvesi – täiuslik lõhenevus – tüpomorfism – Türisalu kihistu – türkiis – T.

Uus!!: Veekogu ja Maateaduste mõisteid (T) · Näe rohkem »

Maavarade kaevandamine Eestis

Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2).

Uus!!: Veekogu ja Maavarade kaevandamine Eestis · Näe rohkem »

Mageveekogu

Mageveekogu on veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Veekogu ja Mageveekogu · Näe rohkem »

Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.

Uus!!: Veekogu ja Maismaa · Näe rohkem »

Maoliha

Maoliha (inglise snake meat) on koondnimetus rohkem või vähem töödeldud, inimestele söögikõlbulike madude kui tooraine ning sellest valmistatud lihatoitude kohta.

Uus!!: Veekogu ja Maoliha · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Veekogu ja Maolised · Näe rohkem »

Mägi-harakalatv

Mägi-harakalatv (Erysimum hieraciifolium) on ristõieliste sugukonda harakaladva perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Veekogu ja Mägi-harakalatv · Näe rohkem »

Märgala

Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Uus!!: Veekogu ja Märgala · Näe rohkem »

Mõrd

Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.

Uus!!: Veekogu ja Mõrd · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Veekogu ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Meremiin

Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.

Uus!!: Veekogu ja Meremiin · Näe rohkem »

Meresõda

Prantsuse (vasakul) ja Briti (paremal) laevastik Chesapeake'i lahingus Actiumi lahing, 31 eKr Meresõda on sõda või sõja oluline osa, mis leiab aset merel, ookeanil, suurematel järvedel või jõgedel.

Uus!!: Veekogu ja Meresõda · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Veekogu ja Meri · Näe rohkem »

Merikotkas

Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.

Uus!!: Veekogu ja Merikotkas · Näe rohkem »

Meromiktiline veekogu

Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.

Uus!!: Veekogu ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »

Metskõrkjas

Metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) on mitmeaastane õistaim lõikheinaliste sugukonnast.

Uus!!: Veekogu ja Metskõrkjas · Näe rohkem »

Mikroobne ling

Mikroobne ling (inglise microbial loop) on veekogus mikroorganismide (bakterite, protistide jt) vahendusel toimuv protsesside kompleks, milles lahustunud orgaaniline aine (inglise DOM) jõuab toiduahela kõrgemate lülideni.

Uus!!: Veekogu ja Mikroobne ling · Näe rohkem »

Mitteavalik veekogu

Mitteavalik veekogu on Eesti keskkonnaõiguses kasutatav mõiste.

Uus!!: Veekogu ja Mitteavalik veekogu · Näe rohkem »

MODIS

MODIS (inglise Moderate-resolution Imaging Spectroradiometer) on keskmise lahutusvõimega kujutise spektroradiomeeter.

Uus!!: Veekogu ja MODIS · Näe rohkem »

Mudaelustik

Mudaelustik ehk pelon ehk pelos veekogu bentaali mudaseid piirkondi asustavate veeorganismide kogum.

Uus!!: Veekogu ja Mudaelustik · Näe rohkem »

Mudastumine

Mudastumine Neuhaus (Oste) sadamas Saksamaal Mudastumine ehk täissettimine on sette kogunemine veekogudesse või veejuhtmesse.

Uus!!: Veekogu ja Mudastumine · Näe rohkem »

Munemine

Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).

Uus!!: Veekogu ja Munemine · Näe rohkem »

Neuston

Neuston (kreeka sõnast neusteon 'ujuv') on veekogu (tavaliselt mere või järve) pindkilet asustavad loom- ja taimorganismid.

Uus!!: Veekogu ja Neuston · Näe rohkem »

Notropis telescopus

Notropis telescopus on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Veekogu ja Notropis telescopus · Näe rohkem »

Ohepalu looduskaitseala

Ohepalu raba varahommikul Ohepalu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Virumaal Kadrina ja Tapa vallas ning Harjumaal Kuusalu vallas.

Uus!!: Veekogu ja Ohepalu looduskaitseala · Näe rohkem »

Oligotroofsus

Oligotroofsus ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.

Uus!!: Veekogu ja Oligotroofsus · Näe rohkem »

Orienteerumine

Orienteeruja kontrollpunktis Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.

Uus!!: Veekogu ja Orienteerumine · Näe rohkem »

Orienteerumiskaart

Orienteerumiskaart on topograafiline erikaart, mida kasutatakse orienteerumisvõistlustel.

Uus!!: Veekogu ja Orienteerumiskaart · Näe rohkem »

Orivesi linn

Orivesi on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Pirkanmaa maakonnas Tamperest umbes 40 km põhja pool.

Uus!!: Veekogu ja Orivesi linn · Näe rohkem »

Pais

Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.

Uus!!: Veekogu ja Pais · Näe rohkem »

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Uus!!: Veekogu ja Paju · Näe rohkem »

Parv

Lapsed sõitmas parvega Balsapuust Kon-Tiki parv Kon-Tiki muuseumis Oslos Lisaks veekogudel liikumisele saab statsionaarsete parvedega parandada ka ligipääsu veekogule. Suplevad lapsed parvel, Tartus, Emajõel. 2014. aasta juuli Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.

Uus!!: Veekogu ja Parv · Näe rohkem »

Patria Pasi

Sisu Pasi on Soomes Oy Sisu Auto Ab toodetav amfiibne soomustransportöör.

Uus!!: Veekogu ja Patria Pasi · Näe rohkem »

Paukjärve loodusrada

Paukjärve loodusrada on 5,1 meetri pikkune loodusrada Harjumaal Kuusalu vallas Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal.

Uus!!: Veekogu ja Paukjärve loodusrada · Näe rohkem »

Päästelaev

Päästelaev Uragan Paljassaare sadamas 1988. aastal Päästelaev Tasuja 1970. aastal Päästelaev on abilaev, mis on ehitatud või kohandatud kasutamiseks veekogul või selle ääres toimuvatel päästetöödel.

Uus!!: Veekogu ja Päästelaev · Näe rohkem »

Pääsulased

Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.

Uus!!: Veekogu ja Pääsulased · Näe rohkem »

Päideroog

Päideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Veekogu ja Päideroog · Näe rohkem »

Põhi (hüdroloogia)

Liivane merepõhi Põhi on jõesängi või veekogu kõige alumine osa, kus lõpeb vesi ja algab pinnas.

Uus!!: Veekogu ja Põhi (hüdroloogia) · Näe rohkem »

Põhjajää

Põhjajää (ka ankurjää, veesisene jää) on veekogu põhja ja veealustele esemetele tekkiv jää.

Uus!!: Veekogu ja Põhjajää · Näe rohkem »

Põhjamuda

Põhjamuda veekogu põhjas kalda juures Põhjamuda on peenike ja pehme sete mitteorgaanilist ja orgaanilist ainest ehk muda, mis koguneb veekogu põhja.

Uus!!: Veekogu ja Põhjamuda · Näe rohkem »

Põhjasetted

Põhjasetted on veekogu põhja moodustunud setted.

Uus!!: Veekogu ja Põhjasetted · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Veekogu ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes põllumajanduslikest tavadest, mida praktiseeritakse üle maailma, kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, liigne niisutus, erosioon, väetiste ja agrokemikaalide sattumine veekogudesse.

Uus!!: Veekogu ja Põllumajanduse mõju keskkonnale · Näe rohkem »

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Uus!!: Veekogu ja Pelagiaal · Näe rohkem »

Pelagos

Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.

Uus!!: Veekogu ja Pelagos · Näe rohkem »

Pelobiondid

Pelobiondid on veeorganismid, kes asustavad ainult veekogu mudast põhja.

Uus!!: Veekogu ja Pelobiondid · Näe rohkem »

Pelofiilid

Pelofiilid on veeorganismide (täpsemalt põhjaelustiku) ökoloogiline rühm, kes eelistavad elada veekogu mudasel põhjal, kuid neid võib harvem leida ka teistelt settetüüpidelt.

Uus!!: Veekogu ja Pelofiilid · Näe rohkem »

Penikeelelised

Penikeelelised (Potamogetonaceae) on üheiduleheliste klassi konnarohulaadsete seltsi kuuluv sugukond.

Uus!!: Veekogu ja Penikeelelised · Näe rohkem »

Pinnalained

Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.

Uus!!: Veekogu ja Pinnalained · Näe rohkem »

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Uus!!: Veekogu ja Pinnavesi · Näe rohkem »

Poi

Poi, millest on ohutu mööduda põhja poolt Poi (vanas kõnepruugis ka poiss) on peamiselt veepinnal ujuv ja ankruga veekogu põhja või veealuse objekti külge, harvem ka veepinna kohal oleva objekti külge kinnitatud kindla otstarbega ujukkeha.

Uus!!: Veekogu ja Poi · Näe rohkem »

Polder

Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.

Uus!!: Veekogu ja Polder · Näe rohkem »

Prügikalad

Prügikalad on väikesed, inimesele väheväärtuslikud ja seepärast veekogus soovimatud kalad.

Uus!!: Veekogu ja Prügikalad · Näe rohkem »

Prügila

Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.

Uus!!: Veekogu ja Prügila · Näe rohkem »

Primitiivne veesõiduk

Primitiivne veesõiduk on lihtsa konstruktsiooniga, lihtsalt käsitsetav, kaitstud veekogul piisavalt ohutult kasutatav ja ühtlasi registreerimisele mitte kuuluv veesõiduk.

Uus!!: Veekogu ja Primitiivne veesõiduk · Näe rohkem »

Psammon

Psammon on veekogu niiske kaldaliiva pinnal ja selle õhukest ülakihti asustavate mikroskoopiliste veeorganismide kogum.

Uus!!: Veekogu ja Psammon · Näe rohkem »

Pudelroheline

Pudelroheline on üks rohelistest värvitoonidest, mis meenutab rohelise pudeliklaasi värvi.

Uus!!: Veekogu ja Pudelroheline · Näe rohkem »

Punane raamat

Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.

Uus!!: Veekogu ja Punane raamat · Näe rohkem »

Purjetamine

Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.

Uus!!: Veekogu ja Purjetamine · Näe rohkem »

Raagremmelgas

Raagremmelgas (Salix caprea) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv heitlehine puu või põõsas.

Uus!!: Veekogu ja Raagremmelgas · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Veekogu ja Raba · Näe rohkem »

Radioaktiivne reostus

Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse, atmosfääri või elusorganismidesse.

Uus!!: Veekogu ja Radioaktiivne reostus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline mereõigus

Rahvusvaheline mereõigus on rahvusvahelise õiguse haru, mis on siduvate õiguspõhimõtete ja normide (lepingute ja tavade) kogum, millega kehtestatakse mereruumide õiguslik seisund ja režiim, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid Maailmamere, põhja ja aluspinna uurimisel ja kasutamisel.

Uus!!: Veekogu ja Rahvusvaheline mereõigus · Näe rohkem »

Ravimuda

See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.

Uus!!: Veekogu ja Ravimuda · Näe rohkem »

Rüsijää

Rüsijää ehk rüsi ehk jäärüsi on veekogu katva jää liikumisel tekkinud jäätükkidest kuhjatis.

Uus!!: Veekogu ja Rüsijää · Näe rohkem »

Rekultiveerimine

Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Uus!!: Veekogu ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »

Reobiont

Reobiont on organism, kes elab ainult kiirevoolulises veekogus (tavaliselt jões).

Uus!!: Veekogu ja Reobiont · Näe rohkem »

Reoveepuhastus

Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.

Uus!!: Veekogu ja Reoveepuhastus · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Veekogu ja Riimvesi · Näe rohkem »

Sadam

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Uus!!: Veekogu ja Sadam · Näe rohkem »

Saproob

Saproobid on indikaatororganismid, kes iseloomustavad veekogu saproobsusastet.

Uus!!: Veekogu ja Saproob · Näe rohkem »

Saproobsus

Saproobsus on veekogu või selle osa saastatuse määr oksüdeeruvate orgaaniliste (saaste)ainetega.

Uus!!: Veekogu ja Saproobsus · Näe rohkem »

Sapropeliit

Sapropeliit on põlevmaavara, mis on tekkinud kunagi veekogu põhja settinud peamiselt madalamaist organismidest.

Uus!!: Veekogu ja Sapropeliit · Näe rohkem »

Savikilt

Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.

Uus!!: Veekogu ja Savikilt · Näe rohkem »

Süvendamine

Süvendustööd Odessa supelrannas (2007) Neeme sadamas 2023. aasta aprillis Süvendamine on veekogu sügavamaks tegemine ja selle põhja kuju muutmine pinnase väljavõtmise või ümberpaigutamise abil.

Uus!!: Veekogu ja Süvendamine · Näe rohkem »

Süvik

Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.

Uus!!: Veekogu ja Süvik · Näe rohkem »

Sõjavägi

Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.

Uus!!: Veekogu ja Sõjavägi · Näe rohkem »

Seiš

Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši) Seiš on seisulaine, mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud veekogus, nagu järves, veehoidlas, lahes ja nii edasi.

Uus!!: Veekogu ja Seiš · Näe rohkem »

Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

Uus!!: Veekogu ja Seisulaine · Näe rohkem »

Seston

Seston on veekogu sambas hõljuvad elusad organismid (bioseston) ja elutud tahked osakesed (tripton ehk abioseston).

Uus!!: Veekogu ja Seston · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Veekogu ja Settekivim · Näe rohkem »

Settimine

Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.

Uus!!: Veekogu ja Settimine · Näe rohkem »

Sigaretikoni

Suitsukoni Sigaretikoni ehk suitsukoni sigareti suitsetamisel alles jääv sigaretiosa.

Uus!!: Veekogu ja Sigaretikoni · Näe rohkem »

Sild

Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.

Uus!!: Veekogu ja Sild · Näe rohkem »

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Veekogu ja Silur · Näe rohkem »

Siseveekogu

Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.

Uus!!: Veekogu ja Siseveekogu · Näe rohkem »

Siseveekogu (poliitiline geograafia)

Siseveekogu on veekogu, mis asub tervenisti mingi riigi territooriumil.

Uus!!: Veekogu ja Siseveekogu (poliitiline geograafia) · Näe rohkem »

Siuglemine

Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses (nii maapinnal kui ka veekogudes), mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades (lihaste kokkutõmme) ja neid läbides (lihaste lõtvumine).

Uus!!: Veekogu ja Siuglemine · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Veekogu ja Soo · Näe rohkem »

Soo-alss

Soo-alss (Eleocharis palustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Veekogu ja Soo-alss · Näe rohkem »

Soo-nõianõges

Soo-nõianõges (Stachys palustris) on huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Veekogu ja Soo-nõianõges · Näe rohkem »

Soogaas

Soogaas on soode ja seisva veega veekogude sügavamais kihtides taimejäänuste bakteriaalsel lagunemisel tekkiv gaasisegu, mis sisaldab harilikult peamiselt metaani (65–95%) ja süsinikdioksiidi (5–35%).

Uus!!: Veekogu ja Soogaas · Näe rohkem »

Soojuskihistus

Soojuskihistus (ka soojuskihitus) on mingi veekogu veemassiivi jaotumus temperatuuri alusel kihtideks (veekogude stratifikatsioon).

Uus!!: Veekogu ja Soojuskihistus · Näe rohkem »

Soomuld

Soomulla profill Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.

Uus!!: Veekogu ja Soomuld · Näe rohkem »

Staapel

Staapel on veepinnast kõrgemal asuv ehitatava või remonditava laeva seismise lahtine koht kuival.

Uus!!: Veekogu ja Staapel · Näe rohkem »

Suhhovei

Suhhovei on mõõdukas (kiirusega 6–6 m/s) või tugev (kiirusega üle 10 m/s) tuul, millele on iseloomulikud kõrge õhutemperatuur (üle +25°C, keskpäeval mõnikord üle +40°C) ja madal õhuniiskus (alla 30%, keskpäeval 10—15% või madalam).

Uus!!: Veekogu ja Suhhovei · Näe rohkem »

Sukeldumine

Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.

Uus!!: Veekogu ja Sukeldumine · Näe rohkem »

Sulailm

Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.

Uus!!: Veekogu ja Sulailm · Näe rohkem »

Supelrand

Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.

Uus!!: Veekogu ja Supelrand · Näe rohkem »

Suubla

Suubla (maaparanduslikus kontekstis eesvool) on veekogu (järv, jõgi, meri jne) või muu koht (nt kurisu, puurauk), kuhu juhitakse heitvesi või kuivendusvesi.

Uus!!: Veekogu ja Suubla · Näe rohkem »

Suur aruhein

Suur aruhein (Festuca gigantea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Uus!!: Veekogu ja Suur aruhein · Näe rohkem »

T-27

Tankett T-27 ehk lihtsalt T-27 oli Nõukogude Liidus aastatel 1931–1933 toodetud tankett, mida toodeti kokku 3297 masinat.

Uus!!: Veekogu ja T-27 · Näe rohkem »

T-90

T-90 on moodsaim Venemaal toodetav lahingutank.

Uus!!: Veekogu ja T-90 · Näe rohkem »

Taktikaline veoauto

Saksa taktikaline veoauto MAN 464 (10t mil gl) laskemoona vedamas Taktikaline veoauto on hea maastikuläbivusega veoauto, mis on valmistatud või kohandatud militaarülesannete täitmiseks.

Uus!!: Veekogu ja Taktikaline veoauto · Näe rohkem »

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Uus!!: Veekogu ja Talvitumine · Näe rohkem »

Tamm (ehitis)

Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).

Uus!!: Veekogu ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »

Tarbevesi

Tarbevesi on vesi mis tarvitatakse ära tootmises, toiduvalmistamises, põllumajanduses ja mida otse ei tagastata veekogudesse.

Uus!!: Veekogu ja Tarbevesi · Näe rohkem »

Tõusuallikas

Tõusuallikas ehk limnokreen on survelise põhjaveega alal olev allikas, mille vesi tuleb alt ülespoole maapinnasüvendisse, tekitades sinna väikese veekogu.

Uus!!: Veekogu ja Tõusuallikas · Näe rohkem »

Tõusukõrgvesi

Fundy lahes Kanadas Tõusukõrgvesi on veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal tõusu lõppedes.

Uus!!: Veekogu ja Tõusukõrgvesi · Näe rohkem »

Tee

Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Maantee E20 Taanis Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.

Uus!!: Veekogu ja Tee · Näe rohkem »

Teenistuslaev

Sõjalaevad 2014 Soome piirivalvelaev ja politseikaater 2011 Teenistuslaev on veekogul riigi- või muu asutuse olulise mittetulundusliku funktsiooni täitmiseks või tagamiseks mõeldud laev; samuti vastav kaater või paat.

Uus!!: Veekogu ja Teenistuslaev · Näe rohkem »

Tehisveekogu

Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena.

Uus!!: Veekogu ja Tehisveekogu · Näe rohkem »

Tempestiit

Tempestiit on enamasti madalmerelistes tingimustes väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht.

Uus!!: Veekogu ja Tempestiit · Näe rohkem »

Tiigilendlane

Tiigilendlane Tiigilendlane (Myotis dasycneme) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Veekogu ja Tiigilendlane · Näe rohkem »

Tiik

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Uus!!: Veekogu ja Tiik · Näe rohkem »

Torrensi järv

Torrensi järv on suur efemeerne soolajärv Lõuna-Austraalias, millel tavapäraselt puudub ühendus teiste veekogudega.

Uus!!: Veekogu ja Torrensi järv · Näe rohkem »

Treptow-Köpenick

Köpenicki loss Treptow-Köpenick on Berliini idapoolseim linnarajoon.

Uus!!: Veekogu ja Treptow-Köpenick · Näe rohkem »

Tripton

Tripton ehk trüpton ehk abioseston on veekogu sambas hõljuvad surnud organismide osakesed (detriit) ja mineraalaineosakesed.

Uus!!: Veekogu ja Tripton · Näe rohkem »

Trofogeenne kiht

Trofogeenne kiht on sügavusvahemik (kiht) veekogudes, kus toimub taimede ja fütoplanktoni fotosüntees, kusjuures see ületab energiatarbimise (vastandina trofolüütilisele kihile).

Uus!!: Veekogu ja Trofogeenne kiht · Näe rohkem »

Troofsus

Troofsus ehk toitelisus on mingis veekogus selle aineringes liikuvad orgaanilised (humiinained) ja anorgaanilised ained (mineraalained ja biogeenid), mis ringlevad nii veesambas kui ka veekogu setteis, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja põhjasetteisse akumuleerumise intensiivsust.

Uus!!: Veekogu ja Troofsus · Näe rohkem »

Tsonaalsus

Tsonaalsus ehk vööndilisus on loodusnähtuste seaduspärane paiknemine tsoonidena ehk vöötmetena, vöönditena või vöödena.

Uus!!: Veekogu ja Tsonaalsus · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Veekogu ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Tuberkuloosi mükobakter

Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.

Uus!!: Veekogu ja Tuberkuloosi mükobakter · Näe rohkem »

Tulipart

Tulipart (Tadorna ferruginea) on partlaste sugukonna ristpardi perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Veekogu ja Tulipart · Näe rohkem »

Ujula

Siseujula Ujula on spordirajatis, kus saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega.

Uus!!: Veekogu ja Ujula · Näe rohkem »

Umbjärv

Umbjärv on järv, millel puudub nähtav pindmine sisse- ja väljavool; ka umbjärv kitsamas mõistes.

Uus!!: Veekogu ja Umbjärv · Näe rohkem »

Ummuksisolek

Ummuksisolek ehk ummuksisse jäämine on veekogu seisund, kus vees lahustunud hapniku puudus põhjustab veeorganismide (eelkõige hapnikurikkamat vett vajavate kalaliikide) surma.

Uus!!: Veekogu ja Ummuksisolek · Näe rohkem »

Ussitatar

Ussitatar (harilik ussitatar, Polygonum bistorta) on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Veekogu ja Ussitatar · Näe rohkem »

Uurimislaev

TTÜ Meresüsteemide Instituudi uurimislaev Salme Uurimislaev on veekogul liikumist eeldavaks teaduslikuks uurimistegevuseks valmistatud või kohandatud laev.

Uus!!: Veekogu ja Uurimislaev · Näe rohkem »

Vabapind

Vabapind on veepind, mis on kokkupuutes atmosfääriga ja seetõttu selle rõhust mõjutatud.

Uus!!: Veekogu ja Vabapind · Näe rohkem »

Valdeku karjäär

Valdeku karjäär Valdeku karjäär on Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas asuv veekogu (karjäärijärv) ning endine pealmaakaevandus (liivakarjäär).

Uus!!: Veekogu ja Valdeku karjäär · Näe rohkem »

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Uus!!: Veekogu ja Valgla · Näe rohkem »

Vana-Egiptuse aed

paranduskatse.

Uus!!: Veekogu ja Vana-Egiptuse aed · Näe rohkem »

Varv

Pleistotseeni viirsavil nähtavad varvid Kanadas Varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht.

Uus!!: Veekogu ja Varv · Näe rohkem »

Vaskna järv

Vaskna järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Suure Munamäe kagujalamil.

Uus!!: Veekogu ja Vaskna järv · Näe rohkem »

Väikepütt

Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Uus!!: Veekogu ja Väikepütt · Näe rohkem »

Võnnu uus loss

Võnnu uus loss Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.

Uus!!: Veekogu ja Võnnu uus loss · Näe rohkem »

Veealune mälestis

Veealune mälestis on kultuurimälestis, mis osaliselt või täielikult säilinuna asub pideva või ajutise vee all.

Uus!!: Veekogu ja Veealune mälestis · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Veekogu ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Veebilanss

Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).

Uus!!: Veekogu ja Veebilanss · Näe rohkem »

Veehaare

Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas veekogust või põhjaveekihist, juhtimaks seda läbi kanalite või teiste vesiehitiste kohta, kus seda parasjagu vaja on.

Uus!!: Veekogu ja Veehaare · Näe rohkem »

Veekogu stratifikatsioon

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.

Uus!!: Veekogu ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »

Veekogude tervendamine

Veekogu tervendamine on bioloogiliste ja/või keemiliste ja/või füüsikaliste (sealhulgas tehniliste) võtete ja meetodite kasutamine, parandamaks enamasti veekogu ökoloogilist seisundit või luues/taastades selle rekreatiivset väärtust.

Uus!!: Veekogu ja Veekogude tervendamine · Näe rohkem »

Veelained

Veelained on vees tekkivad lained.

Uus!!: Veekogu ja Veelained · Näe rohkem »

Veelase

Veelase on rajatis vee tammist läbijuhtimiseks või heitvee juhtimiseks mingisse veekogusse.

Uus!!: Veekogu ja Veelase · Näe rohkem »

Veelind

Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.

Uus!!: Veekogu ja Veelind · Näe rohkem »

Veeloomade asustamine

Veeloomade laskmine veekogusse Veeloomade asustamine (inglise stocking või restocking) on tegevus, mille käigus kasvatatakse noorloomi väljaspool looduslikku keskkonda ja siis lastakse looduslikku veekogusse.

Uus!!: Veekogu ja Veeloomade asustamine · Näe rohkem »

Veemajanduskava

Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest.

Uus!!: Veekogu ja Veemajanduskava · Näe rohkem »

Veepoliitika raamdirektiiv

Veepoliitika raamdirektiiv (ka vee raamdirektiiv, lühendatult VRD; inglise Water Framework Directive ehk lühendatult WFD) ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik on Euroopa Liidu üks raamdirektiividest, mis kehtestab liikmesriikidele ülesande jõuda kõigi veekogude (kaasa arvatud mereakvatoorium kuni ühe meremiili kauguseni rannikust) hea kvalitatiivse ning kvantitatiivse seisundini aastaks 2015.

Uus!!: Veekogu ja Veepoliitika raamdirektiiv · Näe rohkem »

Veerežiim

Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.

Uus!!: Veekogu ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veereostus

Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Uus!!: Veekogu ja Veereostus · Näe rohkem »

Veesõiduk

Veesõiduk (inglise keeles watercraft) on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) mõeldud ujuvvahend.

Uus!!: Veekogu ja Veesõiduk · Näe rohkem »

Veesõidulaud

Veesõidulaud on lameda pikliku kujuga primitiivne veesõiduk, mis on mõeldud veekogul liikumiseks peamiselt sellel seistes või põlvitades.

Uus!!: Veekogu ja Veesõidulaud · Näe rohkem »

Veestik

Veestik (ka vetevõrk) on mingil kindlal territooriumil asuvad veekogud (ojad, jõed, järved jt).

Uus!!: Veekogu ja Veestik · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Uus!!: Veekogu ja Veetase · Näe rohkem »

Veetemperatuur

Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.

Uus!!: Veekogu ja Veetemperatuur · Näe rohkem »

Vesiehitus

Vesiehitus on ehitustegevus, mis hõlmab vesiehitiste rajamist veekogudesse.

Uus!!: Veekogu ja Vesiehitus · Näe rohkem »

Vesimünt

Vesimünt (Mentha aquatica) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastaste kahekojaliste rohttaimede liik.

Uus!!: Veekogu ja Vesimünt · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Veekogu ja Vetikad · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Veekogu ja Vilnius · Näe rohkem »

Vired

Liivavired Vired (ainsuses virg) on veekogus või maismaal pudedate setete pinnal tekkinud madalad vallikesed.

Uus!!: Veekogu ja Vired · Näe rohkem »

Vooluveekogu

Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.

Uus!!: Veekogu ja Vooluveekogu · Näe rohkem »

Zoobentos

Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.

Uus!!: Veekogu ja Zoobentos · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Veekogud, Vesistu.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika