79 suhted: Aabenraa, Aestid, Albrecht Karu, Aleksander III (paavst), Altmark, Askania dünastia, Avaari khaaniriik, Ülem-Saksi, Ümarkirik, Bambergi piiskopkond, Boriss Sokolov (geoloog), Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Bremeni peapiiskopkond, Cedynia, Colli Euganei, Drang nach Osten, Erik Püha, Gero, Gooti teooria, Greifswald, Hansa Liit, Jomsborg, Jomsviikingid, Kalmari unioon, Karl XII, Knud Lavard, Knud Valdemarsen, Lääneslaavlased, Läti lipp, Lüchow-Dannenbergi kreis, Liivimaa ristisõda, Lindanise lahing, Ljubljana, Magnus Hea, Margrete Sambor, Mark (territoorium), Matrei in Osttirol, Mecklenburg, Mecklenburgid, Mieszko I, Nordmark, Norra ajalugu, Obodriidid, Oldenburg in Holstein, Ordulf (Saksi), Ostfaal, Ostsiedlung, Põhjala ristisõjad, Põhjamere impeerium, ..., Polaabid, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Poola, Poola ajalugu, Poola Kuningriik, Preisi ristisõda, Preislased, Ratzeburgi piiskopkond, Rügeni vürstkond, Ristisõjad, Rjurik, Rostock, Saksimaa hertsogiriik, Samo, Saxo Grammaticus, Schönbergi piiskopilinnus, Schleswig, Schwerini piiskopkond, Sorbid, Suur slaavlaste ülestõus, Svend Harkhabe, Taani, Taani ajalugu, Võndlased, Vend (täpsustus), Vendi ristisõda, Wendland, Weyhausen. Laienda indeks (29 rohkem) »
Aabenraa
Raekoda Sankt Nicolai kirke pisi Aabenraa (taanikeelne paralleelnimi Åbenrå, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Põhja-Schleswigi idarannikul Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Aabenraa lahe sopis, Aabenraa valla keskus.
Uus!!: Vendid ja Aabenraa · Näe rohkem »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Vendid ja Aestid · Näe rohkem »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Uus!!: Vendid ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Aleksander III (paavst)
Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.
Uus!!: Vendid ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Vendid ja Altmark · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Vendid ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Vendid ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Ülem-Saksi
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900 Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.
Uus!!: Vendid ja Ülem-Saksi · Näe rohkem »
Ümarkirik
Ümarkirik on kirikuarhitektuuris tsentraalehitise üks tüüpe, põhiosas ringikujulise põhiplaaniga kirikuhoone, millest võib eenduda idaapsiid ja läänes eeskoda või portikus.
Uus!!: Vendid ja Ümarkirik · Näe rohkem »
Bambergi piiskopkond
Bambergi vürstlik piiskopkond loodi aastal 1007, et levitada kristlust kaugemale Saksamaal.
Uus!!: Vendid ja Bambergi piiskopkond · Näe rohkem »
Boriss Sokolov (geoloog)
Boriss Sokolov (vene keeles Борис Сергеевич Соколов; 9. aprill 1914 Võšni Volotšok, Tveri kubermang – 2. september 2013 Moskva) oli vene geoloog (stratigraaf ja paleontoloog), Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Vendid ja Boriss Sokolov (geoloog) · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Vendid ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Uus!!: Vendid ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Vendid ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Cedynia
Cedynia (saksa Zehden) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Gryfino maakonnas, Cedynia valla halduskeskus.
Uus!!: Vendid ja Cedynia · Näe rohkem »
Colli Euganei
Vaade Monte Gemolale Monte Rustalt Colli Euganei on vulkaanilise päritoluga küngaste ahelik Itaalias keset Po madalikku mõne kilomeetri kaugusel Padovast.
Uus!!: Vendid ja Colli Euganei · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Vendid ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Erik Püha
Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.
Uus!!: Vendid ja Erik Püha · Näe rohkem »
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Uus!!: Vendid ja Gero · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Vendid ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Greifswald
Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: Vendid ja Greifswald · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Vendid ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Jomsborg
Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.
Uus!!: Vendid ja Jomsborg · Näe rohkem »
Jomsviikingid
Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.
Uus!!: Vendid ja Jomsviikingid · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Vendid ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Vendid ja Karl XII · Näe rohkem »
Knud Lavard
Vingerstedi kiriku freskol Ringstedi lähedal Knud Lavard (ka Kanut; 12. märts 1096 – 7. jaanuar 1131) oli Taani prints, Taani kuningas Erik Hea ja kuninganna Boedil Thurgotsdatteri ainuke seaduslik poeg.
Uus!!: Vendid ja Knud Lavard · Näe rohkem »
Knud Valdemarsen
Knud Valdemarsen (surnud 15. oktoober 1260) oli Taani kuninga Valdemar II vallaspoeg ja Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.
Uus!!: Vendid ja Knud Valdemarsen · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Vendid ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Läti lipp
Läti lipp Läti lipp on Läti Vabariigi riigilipp ja lätlaste rahvuslipp.
Uus!!: Vendid ja Läti lipp · Näe rohkem »
Lüchow-Dannenbergi kreis
Lüchow-Dannenberg (ka Hannoversches Wendland) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Vendid ja Lüchow-Dannenbergi kreis · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Vendid ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Uus!!: Vendid ja Lindanise lahing · Näe rohkem »
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Uus!!: Vendid ja Ljubljana · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Vendid ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Margrete Sambor
Margrete Sambori oletatav portree (miniatuur) 1282. aasta Lübecki õiguse käsikirjast Tallinna linnaarhiivis Margrete Sambori haud Bad Doberani kloostris. Hauaplaat pärineb 13. sajandist Margrete Sambor (ka Margaret Sambor, Margaret Sambiria, Margrete Sambiria; taani keeles Margrethe Sambiria või Sambirsdatter, poola keeles Małgorzata Sambiria (Samborówna), kašuubi keeles Margaréta) (umbes 1230 – 1. detsember 1282) oli Taani kuninganna, kuningas Christoffer I naine, kes valitses regendina oma poja Erik V Klippingi eest.
Uus!!: Vendid ja Margrete Sambor · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Vendid ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Matrei in Osttirol
Matrei in Osttirol on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Lienzi ringkonnas.
Uus!!: Vendid ja Matrei in Osttirol · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Vendid ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburgid
Mecklenburgid on lääneslaavi päritolu Põhja-Saksamaa dünastia, mis valitses aastani 1918.
Uus!!: Vendid ja Mecklenburgid · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Vendid ja Mieszko I · Näe rohkem »
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Uus!!: Vendid ja Nordmark · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: Vendid ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Vendid ja Obodriidid · Näe rohkem »
Oldenburg in Holstein
Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.
Uus!!: Vendid ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »
Ordulf (Saksi)
Ordulf (mõnikord Otto) (u. 1022 – 28. märts 1072) oli Saksi hertsog 1059.
Uus!!: Vendid ja Ordulf (Saksi) · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Vendid ja Ostfaal · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Vendid ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Vendid ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Põhjamere impeerium
Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.
Uus!!: Vendid ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Vendid ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Vendid ja Pommeri · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Vendid ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Vendid ja Poola · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Vendid ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Vendid ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Uus!!: Vendid ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Vendid ja Preislased · Näe rohkem »
Ratzeburgi piiskopkond
Ratzeburgi piiskopkond (saksa: Bistum Ratzeburg) keskusega Ratzeburgis Põhja-Saksamaal oli algselt abipiiskopkond Hamburgi peapiiskopkonnas (mis 1072. aastal muudeti Bremeni peapiiskopkonnaks).
Uus!!: Vendid ja Ratzeburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Uus!!: Vendid ja Rügeni vürstkond · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Vendid ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rjurik
Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.
Uus!!: Vendid ja Rjurik · Näe rohkem »
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Vendid ja Rostock · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Vendid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Vendid ja Samo · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Vendid ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Schönbergi piiskopilinnus
Schönbergi piiskopilinnus oli endiste Ratzeburgi piiskoppide residentslinnus ja asus tänapäeva Saksamaa Liitvabariigi Meklenburg-Vorpommerni liidumaa Loode-Mecklenburgi maakonnas Schönbergi linnas (vallas).
Uus!!: Vendid ja Schönbergi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Vendid ja Schleswig · Näe rohkem »
Schwerini piiskopkond
Schwerini vürst-piiskopkonna vapp Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis.
Uus!!: Vendid ja Schwerini piiskopkond · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Vendid ja Sorbid · Näe rohkem »
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Uus!!: Vendid ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Uus!!: Vendid ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Vendid ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Vendid ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Vendid ja Võndlased · Näe rohkem »
Vend (täpsustus)
Vend võib tähendada järgmist.
Uus!!: Vendid ja Vend (täpsustus) · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Vendid ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Wendland
Põhjas piirab Wendlandi Elbe luht Wendland on piirkond Saksamaal Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaade piirialadel.
Uus!!: Vendid ja Wendland · Näe rohkem »
Weyhausen
Weyhausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Gifhorni kreisis.
Uus!!: Vendid ja Weyhausen · Näe rohkem »