Sisukord
46 suhted: Adeodatus II, Albaania kuningriik (keskaegne), Aquileia, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bianca ja Falliero, Campo Formio rahu, Caterina Cornaro, Clemens XIII, Dogado, Doodž, Doodžide palee, Enrico Dandolo, Fra Mauro, Genova doodž, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Innocentius XIII, István I Püha, Itaalia kronoloogia, Jajce piiramine, Joonia saared Veneetsia võimu all, Konstantinos X Dukas, Kreeta sõda (1645–1669), Ladina keisririik, Lido di Venezia, Lodovico Manin, Montferrat' mark, Morea sõda, Neljas ristisõda, Osmanite-Veneetsia sõda (1499–1503), Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718), Ottaviano Petrucci, Ottone Orseolo, Paolo Lucio Anafesto, Paolo Veneziano, Péter Orseolo, Pietro II Orseolo, Quattrocento, Simone Boccanegra, Stato da Mar, Ungari ajalugu, Veneetsia rahu, Veneetsia sinjoriia, Veneetsia vabariik, Zara piiramine, 1795.
Adeodatus II
Adeodatus II (ka Deusdedit II) oli paavst 672–676.
Vaata Veneetsia doodž ja Adeodatus II
Albaania kuningriik (keskaegne)
Albaania kuningriik (albaania: Mbretëria e Arbërisë, ladina: Regnum Albaniae) loodi Carlo I poolt Albaania territooriumil, mille ta vallutas Epeirose despootkonnalt aastal 1271.
Vaata Veneetsia doodž ja Albaania kuningriik (keskaegne)
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Vaata Veneetsia doodž ja Aquileia
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Veneetsia doodž ja Bütsants
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Vaata Veneetsia doodž ja Bütsantsi ajalugu
Bianca ja Falliero
"Bianca ja Falliero" (originaalis "Bianca e Falliero, ossia Il consiglio dei tre" – 'Bianca ja Falliero ehk Kolme nõukogu') on Gioachino Rossini melodraama (melodramma) kahes vaatuses Felice Romani libretole Antoine-Vincent Arnault’ näidendi "Les Vénitiens, ou Blanche et Montcassin" (1799) järgi.
Vaata Veneetsia doodž ja Bianca ja Falliero
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Vaata Veneetsia doodž ja Campo Formio rahu
Caterina Cornaro
Caterina Cornaro (25. november 1454 Veneetsia – 10. juuli 1510 Asolo) oli Küprose viimane kuninganna aastatel 1474–1489.
Vaata Veneetsia doodž ja Caterina Cornaro
Clemens XIII
Clemens XIII (Carlo della Torre Rezzonico; 7. märts 1693 – 2. veebruar 1769) oli paavst aastatel 1758–1769.
Vaata Veneetsia doodž ja Clemens XIII
Dogado
Veneta laguuni kaart, kus on tähistatud maismaal asuv Mestre ning laguunis asuvad (põhjast lõunasse) Murano, Veneetsia ja Lido di Venezia Dogado ehk Veneetsia hertsogiriik oli Veneetsia vabariigi nn "kodumaa-osa", mida juhtis Veneetsia doodž.
Vaata Veneetsia doodž ja Dogado
Doodž
Doodž (itaalia doge ladina sõnast dūx ehk "sõjaline juht") oli Veneetsia, Genova ja Senarica valitavate valitsejate (riigipeade) tiitel.
Vaata Veneetsia doodž ja Doodž
Doodžide palee
Doodžide palee Doodžide palee (Palazzo Ducale) on gooti stiilis palee Veneetsias, ajalooline doodžide residents, kust valitseti Veneetsia vabariigi üle.
Vaata Veneetsia doodž ja Doodžide palee
Enrico Dandolo
Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.
Vaata Veneetsia doodž ja Enrico Dandolo
Fra Mauro
Fra Mauro mälestuseks valminud medal, kus teda kirjeldatakse kui "võrreldamatut kosmograafi". Medal valmis varsti peale tema surma ja selle tõenäoline autor on kunstnik Giovanni Boldù. Fra Mauro (suri umbes 1459) oli katoliikliku Camaldolese ordu liige, 15. sajandi kartograaf, kes elas Veneetsia vabariigis.
Vaata Veneetsia doodž ja Fra Mauro
Genova doodž
Giovanni Francesco II Brignole Sale, Genova doodž aastatel 1746–1748 Genova lipp Genova doodž (ladina keeles Januensium dux et populi defensor, "Genova hertsog ja rahva kaitsja") oli keskaegse Genova vabariigi, Saksa-Rooma riigi ühe osa valitseja aastast 1339 kuni riigi okupeerimiseni Napoleon I poolt aastal 1797.
Vaata Veneetsia doodž ja Genova doodž
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Vaata Veneetsia doodž ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Innocentius XIII
Innocentius XIII (Michelangelo dei Conti, 13. mai 1655 – 7. märts 1724) oli paavst 1721–1724.
Vaata Veneetsia doodž ja Innocentius XIII
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
Vaata Veneetsia doodž ja István I Püha
Itaalia kronoloogia
Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.
Vaata Veneetsia doodž ja Itaalia kronoloogia
Jajce piiramine
Jajce piiramine oli linna ja selle tsitadelli piiramine 1463.
Vaata Veneetsia doodž ja Jajce piiramine
Joonia saared Veneetsia võimu all
Joonia saared oli Veneetsia vabariigi ülemere valdus 14.
Vaata Veneetsia doodž ja Joonia saared Veneetsia võimu all
Konstantinos X Dukas
Konstantinos X Dukas (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ι΄ Δούκας Kōnstantinos X Doukas; 1006 – 23. mai 1067) oli Bütsantsi keiser aastatel 1059 – 1067.
Vaata Veneetsia doodž ja Konstantinos X Dukas
Kreeta sõda (1645–1669)
Kreeta sõda (kreeka keeles Κρητικός Πόλεμος, türgi keeles Girit'in Fethi), ka Candia sõda (itaalia keeles Guerra di Candia) või Viies Osmanite–Veneetsia sõda, oli konflikt Veneetsia vabariigi ja selle liitlaste (peamiselt Malta rüütlid, Paavstiriik ja Prantsusmaa) ning Osmanite riigi ja berbeririikide vahel, kuna see toimus suures osas Kreeta saare, Veneetsia suurima ja jõukaima ülemerevalduse pärast.
Vaata Veneetsia doodž ja Kreeta sõda (1645–1669)
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Vaata Veneetsia doodž ja Ladina keisririik
Lido di Venezia
Lido di Venezia ''vaporetto''-terminal laguunilt vaadatuna Lido ja Veneetsia laguun Lido – või ka Veneetsia Lido (Lido di Venezia) – on 11 kilomeetri pikkune liivavall Itaalia põhjaosas Veneetsias.
Vaata Veneetsia doodž ja Lido di Venezia
Lodovico Manin
Lodovico Manini portree (kunstnik Bernardino Castelli) Lodovico Manin (14. mai 1725 – 24. oktoober 1802) oli viimane Veneetsia doodž.
Vaata Veneetsia doodž ja Lodovico Manin
Montferrat' mark
Montferrat' mark (ka markkrahvkond või markiikond) oli Itaalia kuningriigi piirimark Põhja-Itaalias keskajal ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Veneetsia doodž ja Montferrat' mark
Morea sõda
Morea sõda (itaalia: Guerra di Morea), tuntud ka kui Kuues Osmanite-Veneetsia sõda, toimus aastatel 1684–1699 Veneetsia vabariigi ja Osmanite riigi vahel osana laiemast konfliktist, mida tuntakse "Suure Türgi sõjana".
Vaata Veneetsia doodž ja Morea sõda
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Vaata Veneetsia doodž ja Neljas ristisõda
Osmanite-Veneetsia sõda (1499–1503)
Teine Osmanite-Veneetsia sõda toimus aastatel 1499-1503 Osmanite riigi ja Veneetsia vabariigi vahel vaidlusaluste maade kontrolli üle Egeuse, Joonia ja Aadria merel.
Vaata Veneetsia doodž ja Osmanite-Veneetsia sõda (1499–1503)
Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718)
Seitsmes Osmanite–Veneetsia sõda peeti aastatel 1714-1718 Veneetsia vabariigi ja Osmanite riigi vahel.
Vaata Veneetsia doodž ja Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718)
Ottaviano Petrucci
Fancesco Spinacino teose "Intabolatura de lauto libro primo" esimene leht Petrucci trükituna Ottaviano Petrucci (18. juuni 1466 Fossombrone – 7. mai 1539) oli itaalia trükkal.
Vaata Veneetsia doodž ja Ottaviano Petrucci
Ottone Orseolo
Pietro II Orseolo ja Otto Orseolo Ottone Orseolo (ka Otto Orseolo, Urseolo; u 992 – 1032) oli Veneetsia doodž aastast 1008 kuni aastani 1026.
Vaata Veneetsia doodž ja Ottone Orseolo
Paolo Lucio Anafesto
Paoluccio ehk Paolo Lucio Anafesto (ladina keeles Anafestus Paulucius või Paulicius) oli arvatav esimene Veneetsia doodž.
Vaata Veneetsia doodž ja Paolo Lucio Anafesto
Paolo Veneziano
''Pala Feriale'' ehk "argipäeva altarimaali" säilinud paneelid, 1345 Paolo Veneziano (ka Veneziano Paolo või Paolo da Venezia) oli 14. sajandil tegutsenud Veneetsia kunstnik.
Vaata Veneetsia doodž ja Paolo Veneziano
Péter Orseolo
Heinrich III ees. S-initsiaal Képesi kroonikast (1358). Péter Orseolo (u 1010–1015 Veneetsia – 1046 või 30. august 1059 Székesfehérvár) oli Ungari kuningas 1038–1041 ja 1044–1046.
Vaata Veneetsia doodž ja Péter Orseolo
Pietro II Orseolo
Pietro II Orseolo büst Pietro II Orseolo vapp Pietro II Orseolo (961 Veneetsia – 1009 Veneetsia) oli 26.
Vaata Veneetsia doodž ja Pietro II Orseolo
Quattrocento
Aastatel 1489–1490 maalitud Sandro Botticelli teost "Paastumaarjapäev" võib pidada ''quattrocento''-kunsti näiteks Tommaso Masaccio fresko "Andamiraha" Quattrocento (itaalia keeles '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' (1401–1500), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (quattro+cento), mida kasutatakse peamiselt 15.
Vaata Veneetsia doodž ja Quattrocento
Simone Boccanegra
Simone Boccanegra võimalik kujutis Genovas asuvas Palazzo San Giorgio palees. Simone Boccanegra (suri 1363) oli esimene Genova doodž.
Vaata Veneetsia doodž ja Simone Boccanegra
Stato da Mar
Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart Stato da Mar ehk Domini da Mar ('mereriik/-valdused') tähistas Veneetsia vabariigi mere- ja ülemerevaldusi, mille hulka kuulusid Istria, Veneetsia Dalmaatsia, Veneetsia Albaania, Euboia saarel asunud Veneetisa Negroponte kuningriik, Peloponnesosel asunud Veneetsia Morea kuningriik, Egeuse saared (nn "Saarestiku hertsogiriik"), Kreeta (tollase nimega Candia kuningriik) ja Veneetsia Küpros.
Vaata Veneetsia doodž ja Stato da Mar
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Veneetsia doodž ja Ungari ajalugu
Veneetsia rahu
Paavst Aleksander III Veneetsia rahu ehk Veneetsia leping on 1177.
Vaata Veneetsia doodž ja Veneetsia rahu
Veneetsia sinjoriia
Francesco Guardi. "Veneetsia doodži poolt Doodžide palee ''Collegio'' saali lubatud vaatajaskond". Maal lõuendil, Musée du Louvre, Pariis. Veneetsia sinjoriia (Serenissima Signoria) oli Veneetsia vabariigi kõrgeim valitsusorgan.
Vaata Veneetsia doodž ja Veneetsia sinjoriia
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Veneetsia doodž ja Veneetsia vabariik
Zara piiramine
Zara piiramine ehk Zadari piiramine (horvaadi keeles Opsada Zadra; 10.–24. novembrini 1202) oli Neljanda ristisõja esimene suurem sündmus ja katoliiklastest ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu.
Vaata Veneetsia doodž ja Zara piiramine
1795
1795.
Vaata Veneetsia doodž ja 1795
Tuntud ka kui Venezia doodž.