Side

386 suhted: Aacheni kongress (1818), Aadel, Alūksne, Albedyll, Albrecht Sutor, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander II (täpsustus), Aleksander III, Aleksander III mälestussammas, Aleksander Koit, Aleksander Tõnisson, Aleksei Nikolajevitš, Alexander von der Pahlen, Alexandrine (Taani kuninganna), Alice (Hesseni suurhertsoginna), Aluliina ordulinnus, Anna (eesnimi), Anna Ivanovna, Antant, Arseni (Maciejewicz), Arthur von Grünewaldt, Arussaare Issanda Taevaminemise kirik, Asehalduskord, Atlant, August I (Oldenburg), Aumeistri kihelkond, Austerlitzi lahing, Štandart, Ļaudona piiskopilinnus, Üldhoolekandekolleegium, Õigeusu kihelkonnakool, Õigeusu kirik Eestis, Õisu mõis, Balti Hertsogiriik, Balti raudtee, Balti Raudtee Selts, Baltimaade õigeusu vennastekogu, Balvi mõis, Bellingshausen, Borodino lahing, Brigadir (auaste), Budberg, Buxhoeveden, Carl Hermann von Brevern, Carl Magnus von der Pahlen, Cēsis, Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, Constanța kasiino, Dekabristid, ..., Dvigatel, Dzintari, Edinburghi hertsoginna, Edward VII, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus, Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei, Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, Eesti linnad, Eesti Maakrediitselts, Eesti mustlased, Eesti president, Eesti uusaeg, Eesti vanausulised, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon, Elisabet, Ernst Johann von Biron, Esimese maailmasõja väejuhtide loend, Essen (aadlisuguvõsa), Euroopa ja Aasia piir, Fideikomiss, Filaret (Gumilevski), Franz Joseph I, Gattšina palee, Georg von Bradke, Georgi rist, Gorodskoi golova, Gradonatšalstvo, Gregorius XVI, Greifswald, Grigori Rasputin, Gustav Hirsch, Gustav IV Adolf, Gustav Johannes Beermann, Haapsalu ajalugu, Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, Haapsalu raudteejaam, Hans Heinrich Falck, Hans von Benckendorff, Hans von der Pahlen, Harjumaa, Helsingi, Helsingi pearaudteejaam, Helsingi toomkirik, Hernhuutlus Eestis, Hiiumaa ajalugu, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Holsteini hertsogkond, I Riigiduuma, Igelström, Iggaüks, II Riigiduuma, Ikonoklasm, Ilmjärve Jumalailmumise kogudus, Ivan VI, Jaani seegi kalmistu, Jakov Sverdlov, Jamburgi maakond, Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik, Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus, Jõe mõis, Jekaterinburg, Johann Baptist Lampi vanem, Johann Heinrich Pestalozzi, Johann Köler, Johann Wilhelm Krause, John Field, John Fraser, Juhkentali, Kalarand, Kalli Ristija Johannese kirik, Kalli Ristija Johannese kogudus, Karl Nesselrode, Karl von Bistram, Karl von Kügelgen, Karl von Sievers (1710–1774), Karl Wilhelm von Toll, Karula Jumalaema Kaitsmise kirik, Kasahstan, Kastna Püha Arsenius Suure kogudus, Katariina I, Katariina II, Kaukaasia, Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik, Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik, Keiserlik Aleksandri lütseum, Keisri hull, Keisrite loend, Keskvere mõis, Kiek in de Kök, Kihnu Püha Nikolai kirik, Kiiev, Kongressi-Poola, Konguta vasallilinnus, Konstantin Pavlovitš, Kreiskool, Krimmi eestlased, Kruununhaka, Kuramaa hertsog, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare Püha Nikolai kirik, Kurista mõis, Laila Hirvisaari, Laimjala Vassilius Suure kirik, Läti ajalugu, Löwenwolde, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Leo XIII, Lihula mõis, Liivimaa kubermang, Liivimaa Maagümnaasium, Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts, Liivimaa vallakogukonna seadus, Linnavolikogu, Lontova, Lossi 7, Louise, kuninglik printsess, Lubsan Sandan Tsõdenov, Maapäev (rüütelkond), Maarianhamina linn, Maarjamäe suvemõis, Maiasmoka kohvik, Manifest aadli vabadusest, Marija Aleksandrovna, Marija Fjodorovna (1847–1928), Mariupol, Märtsirevolutsioon, Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus, Mihhail Aleksandrovitš, Miinisadam, Montenegro vürstlik piiskopkond, Moskva Kreml, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Muuga mõis, Narva ajalugu, Narva Aleksandri Suurkirik, Natalja Gontšarova, Nikolai I, Nikolai II, Nikolai Rumjantsev, Ninasi postijaam, Novembriülestõus, Novosibirsk, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, Numismaatika, Opel, Oskar Brasche, Osten, Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765), Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, Paldiski Nikolai kirik, Paldiski Nikolai kogudus, Paul I, Pärnu ajalugu, Pärnu praostkond, Pärnu Suurmärter Katariina kirik, Pärsama Püha Innokenti kirik, Püha Anna orden, Põltsamaa, Põltsamaa mõis, Peeter I, Peeter I ausammas Riias, Peeter I ausammas Tallinnas, Peeter I majamuuseum, Peeter I saar, Peeter II, Peeter III, Peter August Friedrich, Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg, Peter von Biron, Peterburi Kunstide Akadeemia, Peterburi Kunstide Edendamise Selts, Piila Peaingel Miikaeli kirik, Pius IX, Polli mõis, Poola kuningas, Porvoo, Porvoo toomkirik, Potjomkini küla, Potsdami hiiglased, Preisi kuningriik, Presidendiloss (Helsingi), Proletkult, Rahula mõis, Rääbise (Leningradi oblast), Reomäe Apostel Andrease kirik, Richard Gustav Borgelin, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Riia loss, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Rootsi ajalugu, Rootsi asehaldur Tallinnas, Ruhja ordulinnus, Russitš, Saaremaa ajalugu, Sandarmikorpus, Sarov, Semstvo, Smiltene kihelkond, Soome, Soome ajalugu, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome kodusõda, Soome Suurvürstiriik, St. Peter Line, Surnud 13. märtsil, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna asehaldurkond, Tallinna Kreiskool, Tallinna kubermang, Tallinna linnakool, Tallinna linnavalitsus, Tallinna raad, Tallinna rae liikmete loend, Tallinna sõjasadam, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tallinna–Tartu postimaantee, Talurahvaseadus, Talvepalee, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu katoliku kirik, Tartu Pühade Aleksandrite kirik, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Tartu Reaalkool, Tatjanapäev, Tõnis Vilbing, Teine saja-aastane sõda, Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond, Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus, Tlingitid, Toompea allasum, Toomvaestekool, Topeltpatarei, Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik, Trakų Vokė mõis, Tsitadell (Tallinna merekindlustis), Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik, Tumala mõis, Ukraina ajalugu, Ukraina keele arengu takistamine, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Uue-Põltsamaa mõis, Uue-Varbla mõis, Uuemõisa mõis (Ridala), Vabaduse väljak, Valentin Haüy, Valga (Liivimaa), Valgustatud absolutism, Vallaseadus, Valmiera, Vana-Laitsna mõis, Varssavi, Varssavi kindralkubermang, Vaskratsanik, Väike-Maarja kalmistu, Väike-Paljassaare tähtfort, Väimela mõis, Võlla mõis, Vecrīga, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Vene-Türgi sõda (1768–1774), Venemaa ajalugu, Venemaa Keisririigi haldusjaotus, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Venemaa lipp, Venemaa riigipeade loend, Viimsi mõis, Viljandi, Viljandi praostkond, Viljandi vana kalmistu, Vladimir Bobrinski, Volgasakslased, Wilhelm Küchelbecker, Wittgenstein, Xaver Dombrowsky, Zerbst, 1. november, 1. veebruar, 12. juuli, 13. juuni, 13. märts, 15. märts, 17. sajand, 1721, 1765, 1773, 1795, 1796, 18. sajand, 18. sajand Eestis, 1801, 1804, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1827, 1842, 1845, 1848, 1860, 1861, 1863, 1865, 1867, 1869, 1880, 1890, 19. sajand Eestis, 1905, 1917, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 2. november, 21. jaanuar, 21. juuli, 21. september, 23. jaanuar, 25. november, 26. jaanuar, 26. mai, 26. oktoober, 28. august, 29. aprill, 29. mai, 3. oktoober, 5. mai, 6. juuli, 7. mai. Laienda indeks (336 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aacheni kongress (1818)

Aacheni kongress oli rahvusvaheline diplomaatiline kongress, mis peeti 29. septembrist 21. novembrini 1818 Aacheni linnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aacheni kongress (1818) · Näe rohkem »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aadel · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Alūksne · Näe rohkem »

Albedyll

Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Albedyll · Näe rohkem »

Albrecht Sutor

Albrecht Sutor (25. jaanuar 1691 Wolgast – 10. aprill 1758 Kambja) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Albrecht Sutor · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander II · Näe rohkem »

Aleksander II (täpsustus)

Aleksander II (Alexander II) on eestipärane nimekuju, mille all on tuntud.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander II (täpsustus) · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander III · Näe rohkem »

Aleksander III mälestussammas

Aleksander III mälestussammas Pullapääl. Foto aastast 2013 Aleksander III mälestussammas Pullapääl. Foto aastatest 1899-1912 Aleksander III mälestussammas on Venemaa keiser Aleksander III mälestuseks püstitatud monument Pullapääl.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander III mälestussammas · Näe rohkem »

Aleksander Koit

Aleksander Koit (9. veebruar 1891 – 15. märts 1919) oli 1918.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander Koit · Näe rohkem »

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »

Aleksei Nikolajevitš

Aleksei Nikolajevitš Aleksei Nikolajevitš (30. juuli / 12. august 1904 – 17. juuli 1918) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II poeg ja troonipärija.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aleksei Nikolajevitš · Näe rohkem »

Alexander von der Pahlen

Alexander von der Pahlen Vabahärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (29. detsember 1819 Tallinn – 7. august 1895 Palmse), maapoliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Balti raudteekompanii president ja Peterburi–Tallinna raudteeliini (Balti raudtee) ehituse organisaator, Tallinna aukodanik, Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1872), ning Palmse, Vaida, Arbavere ja Aruvalla mõisnik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Alexander von der Pahlen · Näe rohkem »

Alexandrine (Taani kuninganna)

Alexandrine Mecklenburg-Schwerin Alexandrine Auguste (24. detsember 1879 Schwerin – 28. detsember 1952 Kopenhaagen) oli Mecklenburg-Schwerini printsess ja Taani kuninganna.

Uus!!: Venemaa keiser ja Alexandrine (Taani kuninganna) · Näe rohkem »

Alice (Hesseni suurhertsoginna)

pisi Alice, Hesseni suurhertsoginna (Alice Maud Mary) (25. aprill 1843 Buckinghami palee – 14. detsember 1878 Darmstadt, Hesseni suurhertsogkond) oli kuninganna Victoria ja prints Alberti kolmas laps ja teine tütar ning Hesseni suurhertsog Ludwig IV abikaasa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Alice (Hesseni suurhertsoginna) · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Anna (eesnimi)

Anna on naisenimi.

Uus!!: Venemaa keiser ja Anna (eesnimi) · Näe rohkem »

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Uus!!: Venemaa keiser ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »

Antant

Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Antant · Näe rohkem »

Arseni (Maciejewicz)

Arsenius (1697 Volodõmõr – 28. veebruar 1772 Tallinn) oli Rostovi metropoliit aastatel 1742–1763.

Uus!!: Venemaa keiser ja Arseni (Maciejewicz) · Näe rohkem »

Arthur von Grünewaldt

Otto Arthur Moritz von Grünewaldt (12. märts 1847 Esna mõis – 20. juuli 1922 Tallinn) oli Venemaa sõjaväelane (kindraladjutant, ratsaväekindral).

Uus!!: Venemaa keiser ja Arthur von Grünewaldt · Näe rohkem »

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arussaare külas (vaadatud 18.12.2015).

Uus!!: Venemaa keiser ja Arussaare Issanda Taevaminemise kirik · Näe rohkem »

Asehalduskord

Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.

Uus!!: Venemaa keiser ja Asehalduskord · Näe rohkem »

Atlant

Atlandid Peterburi Ermitaaži muuseumi sissekäigus Hermpilastrina kujundatud atlant Atlant on enamasti palja ülakehaga meesfiguur, mis talastikku kandes täidab toestava samba, piilari või pilastri ülesannet (eriti barokkarhitektuuris).

Uus!!: Venemaa keiser ja Atlant · Näe rohkem »

August I (Oldenburg)

Oldenburgi suurhertsog August I Paul Friedrich August (vene Август Павел ФридрихГольштейн-Ольденбургский; 13. juuli 1783 Rastede – 27. veebruar 1853 Oldenburg) oli saksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindral), Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner aastatel 1811–1816 ning esimene Oldenburgi suurhertsog 1829–1853.

Uus!!: Venemaa keiser ja August I (Oldenburg) · Näe rohkem »

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »

Austerlitzi lahing

Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »

Štandart

Štandart (vene keeles Штандартъ) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II jahtlaev.

Uus!!: Venemaa keiser ja Štandart · Näe rohkem »

Ļaudona piiskopilinnus

Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ļaudona piiskopilinnus · Näe rohkem »

Üldhoolekandekolleegium

Üldhoolekandekolleegium (ka üldise järelevalve prikaas, üldise hüveolu kolleegium; vene Приказ общественного призрения, saksa Kollegium Allgemeiner Fürsorge) oli Vene keisririigi kubermangudes (sh Eesti alal) hoolekande-, tervishoiu- ja haridusküsimustega tegelev kubermanguvalitsuse asutus (kolleegium).

Uus!!: Venemaa keiser ja Üldhoolekandekolleegium · Näe rohkem »

Õigeusu kihelkonnakool

Õigeusu kihelkonnakool (vene keeles православная церковноприходская школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920.

Uus!!: Venemaa keiser ja Õigeusu kihelkonnakool · Näe rohkem »

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Uus!!: Venemaa keiser ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »

Õisu mõis

Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Õisu mõis · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Venemaa keiser ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Uus!!: Venemaa keiser ja Balti raudtee · Näe rohkem »

Balti Raudtee Selts

Balti Raudtee Selts oli raudtee valdkonnaga tegelev selts, mille moodustasid 1868.

Uus!!: Venemaa keiser ja Balti Raudtee Selts · Näe rohkem »

Baltimaade õigeusu vennastekogu

Baltimaade õigeusu vennastekogu (harvem ka Baltimaade õigeusu vennaskond; lühend BÕV) oli Venemaa keisririigi ajal Baltimaades tegutsenud õigeusu vennastekogu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Baltimaade õigeusu vennastekogu · Näe rohkem »

Balvi mõis

Balvi mõis (läti keeles Balvu muiža, poola keeles Bolowsk, vene keeles Боловск, saksa keeles Bolwa) oli mõis Vitebski kubermangus Ludza maakonnas Balvi vallas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Balvi mõis · Näe rohkem »

Bellingshausen

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Bellingshausen · Näe rohkem »

Borodino lahing

Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Borodino lahing · Näe rohkem »

Brigadir (auaste)

Brigadir on sõjaväeline auaste, mis on kolonelist kõrgem ja kindralmajorist madalam.

Uus!!: Venemaa keiser ja Brigadir (auaste) · Näe rohkem »

Budberg

Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Budberg · Näe rohkem »

Buxhoeveden

Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Buxhoeveden · Näe rohkem »

Carl Hermann von Brevern

Carl Hermann von Brevern Carl Hermann von Brevern (22. oktoober 1704 Riia – 21. oktoober 1744 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Välisasjade kolleegiumi asepresident, diplomaat (salanõunik) ja Venemaa Teaduste Akadeemia president, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna konverentsminister.

Uus!!: Venemaa keiser ja Carl Hermann von Brevern · Näe rohkem »

Carl Magnus von der Pahlen

Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen George Dawe (1781–1829) maalil Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen, vene keeles Матвей Иванович фон дер Пален (19. veebruar (ukj 2. märts) 1779 Tallinn – 20. mai (ukj 1. juuni) 1863 Palmse), oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane, riigitegelane ja mõisaomanik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Carl Magnus von der Pahlen · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Venemaa keiser ja Cēsis · Näe rohkem »

Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel

Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel Charlotte Christine Sophie (28. august 1694 – 2. november (vkj 22. oktoober) 1715) oli Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna printsess ja Moskva tsaaririigi troonipärija Aleksei Petrovitši abikaasa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel · Näe rohkem »

Constanța kasiino

Constanța kasiino (rumeenia keeles Cazinoul din Constanța) on kunagine rannakasiinona tegutsenud hoone Musta mere äärses Rumeenia sadamalinnas Constanțas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Constanța kasiino · Näe rohkem »

Dekabristid

Dekabristid olid poliitiline liikumine, mis tekkis Venemaa Keisririigis 19. sajandi esimesel poolel pärast Napoleoni sõdade lõppu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Dekabristid · Näe rohkem »

Dvigatel

Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.

Uus!!: Venemaa keiser ja Dvigatel · Näe rohkem »

Dzintari

Dzintari asendikaart Dzintari jaamahoone Dzintari (kuni 1922 Edinburga) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Dzintari · Näe rohkem »

Edinburghi hertsoginna

Camilla vapp Edinburghi hertsoginna on Ühendkuningriigi aadli viisakustiitel, mida kannab Edinburghi hertsogi naine.

Uus!!: Venemaa keiser ja Edinburghi hertsoginna · Näe rohkem »

Edward VII

Edward VII (sünninimega Albert Edward; 9. november 1841 London – 6. mai 1910 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser alates 22. jaanuarist 1901 kuni surmani aastal 1910.

Uus!!: Venemaa keiser ja Edward VII · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti haridus · Näe rohkem »

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (lühend EISTP) oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei · Näe rohkem »

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on ülevaade Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise tegevusest 20.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti kommunistliku liikumise ajalugu · Näe rohkem »

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti linnad · Näe rohkem »

Eesti Maakrediitselts

Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti Maakrediitselts · Näe rohkem »

Eesti mustlased

Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti mustlased · Näe rohkem »

Eesti president

Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti president · Näe rohkem »

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »

Eesti vanausulised

Eesti vanausulised (nimetatud ka: Peipsi venelased, raskolnikud, sibulavenelased) on Eesti alal, peamiselt Peipsi-äärses piirkonnas elavad vanausulised.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eesti vanausulised · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Venemaa keiser ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon

Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon (saksa Kommission zur Einführung der neuen Bauernverordnung in Estland, vene Комиссия для введения нового положения об эстляндскихкрестьянах) oli 1816-1832 Eestimaa kubermangus tegutsenud komisjon, mille eesmärk oli rakendada uut Eestimaa talurahvaseadust (vanem oli kehtestatud 1804) ja pidada järelevalvet selle rakendamise üle.

Uus!!: Venemaa keiser ja Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon · Näe rohkem »

Elisabet

Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Uus!!: Venemaa keiser ja Elisabet · Näe rohkem »

Ernst Johann von Biron

Ernst Johann von Biron Ernst Johann von Biron (õigemini Ernst Johann von Bühren; läti keeles Ernsts Johans Bīrons; vene keeles Эрнст Иоганн Бирон; 23. november 1690 Kalnciems – 29. detsember 1772 Jelgava) oli Kuramaa hertsog.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ernst Johann von Biron · Näe rohkem »

Esimese maailmasõja väejuhtide loend

Siin on ülevaade esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.

Uus!!: Venemaa keiser ja Esimese maailmasõja väejuhtide loend · Näe rohkem »

Essen (aadlisuguvõsa)

Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Essen (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Euroopa ja Aasia piir

Euroopa ja Aasia piir Euroopa ja Aasia piir on Euroopa ja Aasia maailmajao vaheline piir.

Uus!!: Venemaa keiser ja Euroopa ja Aasia piir · Näe rohkem »

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Fideikomiss · Näe rohkem »

Filaret (Gumilevski)

Piiskop Filaret. ''G. Gratšovi gravüür (1886)'' Filaret (kodanikunimega Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; varem eesti keeles kirjutatud ka kujul Humilevski; vene Дмитрий Григорьевич Гумилевский; sündides perekonnanimega Konobejevski, vene Конобеевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja usuteadlane, kirikuloo suurteose "Vene kiriku ajalugu" koostaja, Riia piiskop aastatel 1842–1848.

Uus!!: Venemaa keiser ja Filaret (Gumilevski) · Näe rohkem »

Franz Joseph I

Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.

Uus!!: Venemaa keiser ja Franz Joseph I · Näe rohkem »

Gattšina palee

Gattšina palee (2014) Gattšina palee 18. sajandi akvarellil Arsenali galerii Gattšina palees (Eduard Hau, 1880) Gattšina palee ehk Suur Gattšina palee (vene keeles Большой Гатчинский дворец) on Leningradi oblastis Gattšinas asuv klassitsistlik palee.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gattšina palee · Näe rohkem »

Georg von Bradke

Georg Friedrich von Bradke (Venemaal tuntud kui Jegor Fjodorovitš Bradke, vene keeles Егор Фёдорович Брадке) (16. (ukj 27. mai) 1796 Kuressaare – 3. (ukj 15. aprill) 1862 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ja riigitegelane.

Uus!!: Venemaa keiser ja Georg von Bradke · Näe rohkem »

Georgi rist

Georgi rist Georgi rist (vene keeles Георгиевский крест), ametliku nimetusega Sõjalise ordeni teenetemärk (Знак отличия Военного ордена) oli Püha Georgi ordeni juurde lisatud Venemaa Keisririigi autasu alamate auastmete (sõdurite ja allohvitseride) lahinguliste teenete ja vapruse eest aastatel 1807–1913.

Uus!!: Venemaa keiser ja Georgi rist · Näe rohkem »

Gorodskoi golova

Gorodskoi golova (vene keeles городской голова, 'linna pea') oli valitav ametikoht Venemaa Keisririigis, linna ühiskondliku juhtimise pea.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gorodskoi golova · Näe rohkem »

Gradonatšalstvo

Gradonatšalstvo (vene keeles градоначальство, 'linna ülemuskond') oli administratiiv-territoriaalne üksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gradonatšalstvo · Näe rohkem »

Gregorius XVI

Gregorius XVI (Bartolomeo Alberto Cappellari, mungana Mauro Cappellari; 18. september 1765 – 1. juuni 1846) oli paavst aastatel 1831–1846.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gregorius XVI · Näe rohkem »

Greifswald

Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Greifswald · Näe rohkem »

Grigori Rasputin

Grigori Rasputin Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh (vene Григорий Ефимович Распутин (Новых); 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 Tobolski kubermang, Pokrovskoje küla – 30. detsember (vkj 17. detsember) 1916 Petrograd) oli vene talupoeg ja müstik, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune.

Uus!!: Venemaa keiser ja Grigori Rasputin · Näe rohkem »

Gustav Hirsch

Gustav Reinhold Hirsch (vene Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa Kullamaa kihelkond Läänemaa Eestimaa — 7. märts 1907 Tsarskoje Selo Peterburi kubermang) oli eesti arst (salanõunik), Venemaa keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gustav Hirsch · Näe rohkem »

Gustav IV Adolf

Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »

Gustav Johannes Beermann

Gustav Johannes Beermann (21. juuli/2. august 1870 Põltsamaa, Viljandimaa, Liivimaa – 10. aprill 1945 Berliin, Saksamaa) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Gustav Johannes Beermann · Näe rohkem »

Haapsalu ajalugu

Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »

Haapsalu Maria-Magdaleena kirik

Haapsalu Maria-Magdaleena kirik on õigeusu kirik, mis asub Haapsalus aadressil Rüütli tänav 2.

Uus!!: Venemaa keiser ja Haapsalu Maria-Magdaleena kirik · Näe rohkem »

Haapsalu raudteejaam

Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Haapsalu raudteejaam · Näe rohkem »

Hans Heinrich Falck

Hans Heinrich Falck (4. aprill (vkj)/ 15. aprill 1791 Järvajõe, Ambla kihelkond – 7. november (vkj)/ 19. november 1874) oli Toomgildi oldermann.

Uus!!: Venemaa keiser ja Hans Heinrich Falck · Näe rohkem »

Hans von Benckendorff

Johann Ulrich Nathanael von Benckendorff (tuntud ka kui Hans von Benckendorff) (2. aprill 1882 – 19. aprill 1919 Jäneda, Kalijärve tee) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Jäneda mõisa omanik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Hans von Benckendorff · Näe rohkem »

Hans von der Pahlen

Hans von der Pahlen (28. oktoober 1740 Palmse – 19. mai 1817 Palmse) oli baltisaksa aadlik, Vene keisririigi riiginõunik ja Palmse mõisa mõisnik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Hans von der Pahlen · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Harjumaa · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Helsingi · Näe rohkem »

Helsingi pearaudteejaam

Helsingi pearaudteejaam (lühend Hki, soome keeles Helsingin päärautatieasema, rootsi keeles Helsingfors centralstation, Helsingi slängis Assa või Steissi, km 0+159) on raudteejaam Soome pealinnas Helsingis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Helsingi pearaudteejaam · Näe rohkem »

Helsingi toomkirik

Helsingi toomkirik öösel Helsingi toomkirik (soome keeles Helsingin tuomiokirkko ja rootsi keeles Helsingfors domkyrka), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Helsingi toomkirik · Näe rohkem »

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.

Uus!!: Venemaa keiser ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »

Hiiumaa ajalugu

Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

I Riigiduuma

I Riigiduuma (vene keeles Государственная дума Российской империи I созыва) oli Vene keisririigi esimene kokkukutsutud riigiduuma.

Uus!!: Venemaa keiser ja I Riigiduuma · Näe rohkem »

Igelström

Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Igelström · Näe rohkem »

Iggaüks

Iggaüks oli 1802.

Uus!!: Venemaa keiser ja Iggaüks · Näe rohkem »

II Riigiduuma

II Riigiduuma (vene keeles Государственная дума Российской империи II созыва) oli Venemaa keisririigi teine kokkukutsutud riigiduuma.

Uus!!: Venemaa keiser ja II Riigiduuma · Näe rohkem »

Ikonoklasm

Ikonoklasm (kreeka keele sõnadest eikōn 'kuju', 'pilt' ja klasma 'purustamine') üldtähenduses on uskumus, et visuaalse (eelkõige staatilise - pildid, skulptuurid, ehitised jm) kunsti ühiskondlik, poliitiline, religioosne, filosoofiline vm taunimine ja taunitavate taieste eesmärgipärane hävitamine eelnimetatud ajenditel on ühiskondlikus kontekstis kuidagi oluline või kõnekas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ikonoklasm · Näe rohkem »

Ilmjärve Jumalailmumise kogudus

Ilmjärve Jumalailmumise kogudus on EAÕK-sse kuulunud endine õigeusu kogudus, mis kasutas Valga maakonnas Otepää vallas Ilmjärve külas asuvat Ilmjärve Jumalailmumise kirikut.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ilmjärve Jumalailmumise kogudus · Näe rohkem »

Ivan VI

Ivan VI. Lavrenti Serjakovi gravüür Ivan VI ema süles Ivan VI (Иоанн Антонович; 23. august (12. august vkj) 1740 – 16. juuli (5. juuli vkj) 1764) oli Venemaa keiser aastatel 1740–1741.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ivan VI · Näe rohkem »

Jaani seegi kalmistu

Jaani seegi kalmistu on ajalooline kalmistu Tallinna Kesklinnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jaani seegi kalmistu · Näe rohkem »

Jakov Sverdlov

Jakov Sverdlov (Яков Михайлович Свердлов) (3. juuni (vkj 22. mai) 1885, Nižni Novgorod Venemaa keisririik – 16. märts 1919, Moskva) oli Vene revolutsionäär ja riigitegelane, VSDT(b)P Keskkomitee liige, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees (Nõukogude Venemaa valitsusjuht) 1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jakov Sverdlov · Näe rohkem »

Jamburgi maakond

Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jamburgi maakond · Näe rohkem »

Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik

pisi Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik on EAÕK haldusalas olev õigeusu kirik Pärnumaal Pärnu linnas Jõõpre külas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik · Näe rohkem »

Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus

Jõõpre Püha Georgiuse kirik Jõõpre püha Suurkannataja Georgiuse kogudus on Pärnumaal Pärnu linnas Jõõpre külas tegutsev EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna kogudus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus · Näe rohkem »

Jõe mõis

Jõe mõis (saksa keeles Jaegel) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jõe mõis · Näe rohkem »

Jekaterinburg

Vaade kesklinnale Isseti jõgi Jekaterinburgis Jekaterinburg (aastatel 1924–1991 Sverdlovsk) on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Jekaterinburg · Näe rohkem »

Johann Baptist Lampi vanem

Johann Baptist Lampi vanem (itaaliapäraselt Giovanni Battista; 1751 Romeno, Lõuna-Tirool – 1830 Viin) oli Austria maalikunstnik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Johann Baptist Lampi vanem · Näe rohkem »

Johann Heinrich Pestalozzi

Johann Heinrich Pestalozzi Johann Heinrich Pestalozzi (12. jaanuar 1746 Zürich – 17. veebruar 1827 Brugg, Aargau kanton, Šveits) oli Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Johann Heinrich Pestalozzi · Näe rohkem »

Johann Köler

Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Johann Köler · Näe rohkem »

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.

Uus!!: Venemaa keiser ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »

John Field

John Field (umbes 1820) John Field (umbes 26. juuli 1782 Dublin, ristiti 5. septembril 1782 – 23. jaanuar 1837 Moskva) oli iiri pianist ja helilooja.

Uus!!: Venemaa keiser ja John Field · Näe rohkem »

John Fraser

John Fraser (1750 Tomnacross, Aird, Inverness-shire – 26. aprill 1811) oli šoti botaanik.

Uus!!: Venemaa keiser ja John Fraser · Näe rohkem »

Juhkentali

Juhkentali on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Juhkentali · Näe rohkem »

Kalarand

Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis, umbes Linnahalli ja Lennusadama vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kalarand · Näe rohkem »

Kalli Ristija Johannese kirik

Kalli õigeusu kiriku varemed (pildistatud 4. augustil 2017) Kalli Ristija Johannese kirik oli õigeusu kirik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kalli külas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kalli Ristija Johannese kirik · Näe rohkem »

Kalli Ristija Johannese kogudus

Kalli Ristija Johannese kogudus oli õigeusu kogudus tänases Pärnu maakonnas Koonga vallas Kalli külas aastatel 1848–.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kalli Ristija Johannese kogudus · Näe rohkem »

Karl Nesselrode

Karl Nesselrode Krahv Karl Robert Nesselrode (14. detsember 1780 Lissabon – 11. märts/23. märts 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja diplomaat, pikaajaline välisminister.

Uus!!: Venemaa keiser ja Karl Nesselrode · Näe rohkem »

Karl von Bistram

Karl Heinrich Georg von Bistram (venepäraselt Карл Иванович Бистром; 30. aprill 1770 Luiste mõis Eestimaa kubermang – 24. juuni 1838 Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).

Uus!!: Venemaa keiser ja Karl von Bistram · Näe rohkem »

Karl von Kügelgen

Avar metsane jõemaastik ratsaniku ja kerjustega. Õli lõuendil, 33 x 42 cm. Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach – 28. detsember 1831 / 9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang) oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige.

Uus!!: Venemaa keiser ja Karl von Kügelgen · Näe rohkem »

Karl von Sievers (1710–1774)

Georg Kaspar Prenner. Karl von Sieversi portree Krahv (alates 1760) Karl von Sievers (saksa keeles Karl Eduard Graf von Sievers auf Lagena und Waiwara, vene keeles Карл Ефимович Сиверс) oli Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna ülemõuemarssal ja Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindral en chef).

Uus!!: Venemaa keiser ja Karl von Sievers (1710–1774) · Näe rohkem »

Karl Wilhelm von Toll

Krahv Karl Wilhelm von Toll Krahv Karl Wilhelm von Tolli vapp Karl Wilhelm von Toll maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas Krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, Карл Федорович Тол; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1777 Keskvere mõis – 5. mai (vkj 23. aprill) 1842 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigimees.

Uus!!: Venemaa keiser ja Karl Wilhelm von Toll · Näe rohkem »

Karula Jumalaema Kaitsmise kirik

Karula Jumalaema Kaitsmise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Valga maakonnas Valga vallas Pikkjärve külas (vaadatud 18.12.2015).

Uus!!: Venemaa keiser ja Karula Jumalaema Kaitsmise kirik · Näe rohkem »

Kasahstan

Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kasahstan · Näe rohkem »

Kastna Püha Arsenius Suure kogudus

Kastna Püha Arseniuse (Suure) kogudus asus Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna külas aastatel 1896–1986.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kastna Püha Arsenius Suure kogudus · Näe rohkem »

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Uus!!: Venemaa keiser ja Katariina I · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Venemaa keiser ja Katariina II · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik

Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik oli tänapäeva Aserbaidžaani aladel tegutsenud kohalik kirik, üks vanimaid kristlikke kogukondi.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik · Näe rohkem »

Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik

Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik Kavilda kiriku sisevaade (2015) Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalasse kuuluv pühakoda Tartu maakonnas Elva vallas Mõisanurme külas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik · Näe rohkem »

Keiserlik Aleksandri lütseum

Tsarskoje Selo lütseumihoone XIX sajandi joonistusel Keiserlik Aleksandri lütseum (vene keeles Императорский Александровский лицей), aastani 1843 Keiserlik Tsarskoje Selo lütseum (Императорский Царскосельский лицей) oli aastatel 1811−1917 tegutsenud aadlikele mõeldud õppeasutus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Keiserlik Aleksandri lütseum · Näe rohkem »

Keisri hull

"Keisri hull" on Jaan Krossi romaan, mis ilmus 1978.

Uus!!: Venemaa keiser ja Keisri hull · Näe rohkem »

Keisrite loend

Keisrite loend loetleb ajaloolisi keisri- ehk imperaatoritiitleid lühendatud kujul.

Uus!!: Venemaa keiser ja Keisrite loend · Näe rohkem »

Keskvere mõis

Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Keskvere mõis · Näe rohkem »

Kiek in de Kök

Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne pool.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kiek in de Kök · Näe rohkem »

Kihnu Püha Nikolai kirik

Kihnu Püha Nikolai kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Pärnumaal Tõstamaa kihelkonnas Kihnu saarel Linakülas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kihnu Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kiiev · Näe rohkem »

Kongressi-Poola

Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »

Konguta vasallilinnus

Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).

Uus!!: Venemaa keiser ja Konguta vasallilinnus · Näe rohkem »

Konstantin Pavlovitš

Suurvürst Konstantin Pavlovitš Suurvürst Konstantin Pavlovitš (vene keeles Константин Павлович; 8. mai (vkj 27. aprill) 1779 Tsarskoje Selo – 27. juuni (vkj 15. juuni) 1831 Viciebsk) oli vene tsesareevitš, Poola kuningriigi asevalitseja (1815–1830), kindraladjutant (1819), keiser Paul I teine poeg, keda loeti pärast Aleksandr Pavlovitši kroonimist (1801) Vene troonipärijaks.

Uus!!: Venemaa keiser ja Konstantin Pavlovitš · Näe rohkem »

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kreiskool · Näe rohkem »

Krimmi eestlased

Krimmi eestlased oli 19.

Uus!!: Venemaa keiser ja Krimmi eestlased · Näe rohkem »

Kruununhaka

Kruununhaka koos mereosaga Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kruununhaka · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kuressaare Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »

Kurista mõis

Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Kurista mõis · Näe rohkem »

Laila Hirvisaari

Laila Hirvisaari (2009) Laila Hietamies Helsingi raamatumessil (2004) Laila Hirvisaari Helsingi raamatumessil (2009) Laila Ellen Kaarina Hirvisaari (aastatel 1958–2004 Laila Hietamies; 7. juuni 1938 Viiburi Soome – 16. juuni 2021 Helsingi) oli soome kirjanik ja õppejõud.

Uus!!: Venemaa keiser ja Laila Hirvisaari · Näe rohkem »

Laimjala Vassilius Suure kirik

Laimjala Vassilius Suure kirik (august 2009) Laimjala Vassilius Suure kirik (ka Kahtla Vassilius Suure kirik) on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Kahtlas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Laimjala Vassilius Suure kirik · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Venemaa keiser ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Löwenwolde

Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Löwenwolde · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Venemaa keiser ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leo XIII

Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.

Uus!!: Venemaa keiser ja Leo XIII · Näe rohkem »

Lihula mõis

Lihula mõisa härrastemaja Lihula mõis (saksa keeles Schloß Leal) oli mõis Lihula kihelkonnas Läänemaal Lihulas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Lihula mõis · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Venemaa keiser ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa Maagümnaasium

Liivimaa Maagümnaasium, ka Viljandi maagümnaasium, (saksa keeles Livländischen Landesgymnasium zu Fellin) oli õppeasutus (gümnaasium), mis tegutses aastatel 1875–1892 Viljandis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Liivimaa Maagümnaasium · Näe rohkem »

Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts

Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts (saksa keeles Livländischer Verein zur Förderung der Landwirtschaft und des Gewerbefleisses, vene keeles Лифляндское общество поощрения сельского хозяйства и промышленности), 1931−1940 Liivimaa Põllutöö ja Tööstuse Edendamise Selts oli aastatel 1844−1940 Liivimaal ja Eestis tegutsenud selts.

Uus!!: Venemaa keiser ja Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts · Näe rohkem »

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.

Uus!!: Venemaa keiser ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »

Linnavolikogu

Linnavolikogu on linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Linnavolikogu · Näe rohkem »

Lontova

Lontova on Kunda linna vanem linnaosa, niinimetatud Vana-Kunda, endine iseseisev asula, mis ühendati Kundaga 20.

Uus!!: Venemaa keiser ja Lontova · Näe rohkem »

Lossi 7

Kuressaare politseimaja (2008) Maja Kuressaares Lossi tänav 7 on elamuks ehitatud hoone Saare maakonnas Kuressaares Lossi tänaval.

Uus!!: Venemaa keiser ja Lossi 7 · Näe rohkem »

Louise, kuninglik printsess

Louise Duff Louise, kuninglik printsess ja Fife'i hertsoginna (Louise Victoria Alexandra Dagmar, 20. veebruar 1867 London – 4. jaanuar 1931 London) oli kuninglik printsess ning Fife'i hertsoginna.

Uus!!: Venemaa keiser ja Louise, kuninglik printsess · Näe rohkem »

Lubsan Sandan Tsõdenov

Lubsan Sandan Tsõdenov Lubsan Sandan Tsõdenov (vene keeles: Лубсан Сандан Цыденов; 1841 – 15. mai 1922) oli Burjaatia budistlik filosoof.

Uus!!: Venemaa keiser ja Lubsan Sandan Tsõdenov · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Venemaa keiser ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Maarianhamina linn

Maarianhamina (rootsi keeles Mariehamn) on Soome Ahvenamaa maakonna pealinn.

Uus!!: Venemaa keiser ja Maarianhamina linn · Näe rohkem »

Maarjamäe suvemõis

Maarjamäe loss mererannaga, postkaardil Maarjamäe suvemõis oli suvemõis praeguse Tallinna Tallinna Kadrioru asumi territooriumil.

Uus!!: Venemaa keiser ja Maarjamäe suvemõis · Näe rohkem »

Maiasmoka kohvik

Maiasmoka kohvik on Eesti vanim praeguseni töötav kohvik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Maiasmoka kohvik · Näe rohkem »

Manifest aadli vabadusest

"Manifest aadli vabadusest ehk Priiuse ja vabaduse annetamisest kogu Venemaa aadlile" oli Venemaa keisri Peeter III poolt 1.

Uus!!: Venemaa keiser ja Manifest aadli vabadusest · Näe rohkem »

Marija Aleksandrovna

Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie (8. august (27. juuli vkj) 1824 – 3. juuni (22. mai vkj) 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa, õigeusku ristituna Maria Aleksandrovna.

Uus!!: Venemaa keiser ja Marija Aleksandrovna · Näe rohkem »

Marija Fjodorovna (1847–1928)

Maria Sophia Fredericka Dagmar (26. november 1847 – 13. oktoober 1928) oli Venemaa keisri Aleksander III abikaasa, õigeusku ristituna Marija Fjodorovna.

Uus!!: Venemaa keiser ja Marija Fjodorovna (1847–1928) · Näe rohkem »

Mariupol

Mariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Mariupol · Näe rohkem »

Märtsirevolutsioon

Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja Märtsirevolutsioon · Näe rohkem »

Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus

Mõnnuste Jumalailmumise õigeusu kogudus oli tegev Saaremaal Kärla kihelkonnas Mõnnustes aastatel 1846–1950.

Uus!!: Venemaa keiser ja Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus · Näe rohkem »

Mihhail Aleksandrovitš

Mihhail II Mihhail II (suurvürst Mihhail Aleksandrovitš, 22. november/5. detsember 1878 Tsarskoje Selo – 12. juuni 1918 Perm) oli Venemaa keiser 2./15. märtsist kuni 3./16. märtsini 1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja Mihhail Aleksandrovitš · Näe rohkem »

Miinisadam

Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4.

Uus!!: Venemaa keiser ja Miinisadam · Näe rohkem »

Montenegro vürstlik piiskopkond

Montenegro vürstlik piiskopkond oli kiriklik vürstkond aastatel 1696 kuni 1852.

Uus!!: Venemaa keiser ja Montenegro vürstlik piiskopkond · Näe rohkem »

Moskva Kreml

Moskva Kreml (vene keeles Московский Кремль) on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv kindlustus (kreml).

Uus!!: Venemaa keiser ja Moskva Kreml · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Venemaa keiser ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Venemaa keiser ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Muuga mõis

Muuga mõis (saksa keeles Münkenhof) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Muuga mõis · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: Venemaa keiser ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Narva Aleksandri Suurkirik

Kiriku torni taastamine. Aprill 2007 Narva Aleksandri Suurkirik Narva Aleksandri Suurkiriku valminud torn novembris 2008 Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja mõnikord praegugi kasutatav nimi: Joaoru Aleksandri kirik või Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, mida kasutas EELK Narva Aleksandri kogudus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Narva Aleksandri Suurkirik · Näe rohkem »

Natalja Gontšarova

Alexander Brüllow' loodud akvarellmaal Natalja Gontšarovast Ivan Makarovi 1849. aasta maal Natalja Gontšarovast Natalja Gontšarova-Puškina-Lanskaja (vene keeles Наталья Николаевна Гончарова-Пушкина-Ланская, 27. august 1812 Tambovi kubermang – 26. november 1863 Peterburi) oli vene luuletaja Aleksander Puškini abikaasa ja muusa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Natalja Gontšarova · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Venemaa keiser ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Uus!!: Venemaa keiser ja Nikolai II · Näe rohkem »

Nikolai Rumjantsev

Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (vene keeles Николай Петрович Румянцев; 14. aprill (3. aprill vkj) 1754 Peterburi – 15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1826 Peterburi) oli Venemaa diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, aastatel 1807–1814 Venemaa keisririigi välisminister ja 1810–1812 Riiginõukogu esimees.

Uus!!: Venemaa keiser ja Nikolai Rumjantsev · Näe rohkem »

Ninasi postijaam

Ninasi hobupostijaam 1930–1940 Ninasi postijaam (saksa keeles Poststation Nennal; vene keeles Нинасиская (конно-)почтовая станция) oli aastail 1772–1877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta on varem kasutatud ka nime Nina, on postijaama nimetatud ka Nina postijaamaks. Postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843). On mainitud veel ka Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas. Postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihhaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja suurvürst Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni. 1881. aasta märtsis sai tulevane Venemaa keiser Aleksander III Ninasil teate oma isale, keiser Aleksander II korraldatud atentaadist.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ninasi postijaam · Näe rohkem »

Novembriülestõus

Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.

Uus!!: Venemaa keiser ja Novembriülestõus · Näe rohkem »

Novosibirsk

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Novosibirsk · Näe rohkem »

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, ka NSV Liidu SARKi Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание при НКВД СССР), ka lihtsalt Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание, lühend ОСО) oli Nõukogude Liidu poliitiline kohtuväline repressiivorgan.

Uus!!: Venemaa keiser ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine · Näe rohkem »

Numismaatika

Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Numismaatika · Näe rohkem »

Opel

Opel Automobile GmBH (varem Adam Opel AG) on Saksamaa autotootja, mille peakorter asub Rüsselsheimis ning mis alates 16.

Uus!!: Venemaa keiser ja Opel · Näe rohkem »

Oskar Brasche

Oskar Wilhelm Brasche Oskar Wilhelm Brasche (11. veebruar 1865 Paide – 31. august 1954 Neuendettelsau) oli baltisaksa päritolu Eesti apteeker, Paide linnapea ja IV Riigiduuma saadik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Oskar Brasche · Näe rohkem »

Osten

Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Osten · Näe rohkem »

Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)

Otto Magnus von Stackelberg (1704 – 1765) Otto Magnus von Stackelberg (ristitud 2/15. veebruaril 1704 Tallinnas – 11/22. mai 1765) oli Vene riigitegelane ja sõjaväelane.

Uus!!: Venemaa keiser ja Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765) · Näe rohkem »

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Paldiski Nikolai kirik

Paldiski Nikolai kiriku eestvaade, oktoober 2009 Paldiski Nikolai kirik on kirikuhoone Paldiskis Mere tänav 12, mida kasutab EELK Paldiski Nikolai kogudus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Paldiski Nikolai kirik · Näe rohkem »

Paldiski Nikolai kogudus

Paldiski Nikolai kirik EELK Paldiski Nikolai kogudus on luterlik kogudus Paldiskis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Paldiski Nikolai kogudus · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Venemaa keiser ja Paul I · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnu praostkond

Pärnu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Pärnu praostkond · Näe rohkem »

Pärnu Suurmärter Katariina kirik

Pärnu Suurmärter Katariina kirik (ka Jekateriina kirik) on Pärnus Vee tänava ja Uue tänava nurgal asuv barokkstiilis kirik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Pärnu Suurmärter Katariina kirik · Näe rohkem »

Pärsama Püha Innokenti kirik

Pärsama Püha Innokenti kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Pärsama külas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Pärsama Püha Innokenti kirik · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Uus!!: Venemaa keiser ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Venemaa keiser ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa mõis

Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter I ausammas Riias

Peeter I ausammas Riias, 1910-ndatel Peeter I ausammas Riias, 1910-ndatel Peeter I ausammas Riias on Venemaa keisri Peeter I mälestuseks Riiga püstitatud ratsamonument.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter I ausammas Riias · Näe rohkem »

Peeter I ausammas Tallinnas

Peeter Suure ausammas Peetri platsil Peeter I ausammas Tallinnas oli 1910.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter I ausammas Tallinnas · Näe rohkem »

Peeter I majamuuseum

Peeter I majamuuseum on muuseum Tallinnas Kadrorus, Tallinna Linnamuuseumi filiaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter I majamuuseum · Näe rohkem »

Peeter I saar

Peeter I saare asukoht Amundseni meres. Foto on tehtud uurimislaeva Polarstern ekspeditsiooni ajal 1994. Peeter I saar (norra keeles (bokmål) Peter I Øy, Peter 1.s øy, Peter Is øy, Peter I's øy) on vulkaanilise päritoluga saarte rühm Antarktika lääneosas Bellingshauseni meres umbes 450 km kaugusel Antarktise läänerannikust (Eightsi rannikust ja Ellsworthi maast), 400 km Thurstoni saarest kirdes, Hoorni neemest edelas, üks lähisantarktilistest saartest.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter I saar · Näe rohkem »

Peeter II

Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter II · Näe rohkem »

Peeter III

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peeter III · Näe rohkem »

Peter August Friedrich

Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck (vene Петр Август ФридрихГольштейн-Бекский) (7. detsember 1696 Königsberg – 25. veebruar 1775 Tallinn) oli Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog 1728–1775 ning Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peter August Friedrich · Näe rohkem »

Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg

Oldenburgi prints Peter Friedrich Georg, 1811. Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg (vene keeles Георгий Петрович (Петер ФридрихГеорг) Ольденбургский; 9. mai 1784 Oldenburg – 27. detsember 1812 Tver) oli Oldenburgi prints, Eestimaa kindralkuberner 1808–1809.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg · Näe rohkem »

Peter von Biron

Peter von Biron Peter von Biron (ka Peter von Bühren; 15. veebruar 1724 – 16. jaanuar 1800) oli Kuramaa hertsog 1769–1795.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peter von Biron · Näe rohkem »

Peterburi Kunstide Akadeemia

Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peterburi Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Peterburi Kunstide Edendamise Selts

Peterburi Kunstide Edendamise Selts oli aastatel 1820–1929 Peterburis tegutsenud selts, mille eesmärk oli toetada andekaid kunstnikke ning aidata kaasa kunstiliikide osatähtsuse tõusule ühiskonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Peterburi Kunstide Edendamise Selts · Näe rohkem »

Piila Peaingel Miikaeli kirik

Piila Peaingel Miikaeli kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik (pühakoda) Saare maakonnas Piila külas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Piila Peaingel Miikaeli kirik · Näe rohkem »

Pius IX

Pius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti, 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878.

Uus!!: Venemaa keiser ja Pius IX · Näe rohkem »

Polli mõis

Polli mõisa peahoone Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Polli mõis · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Venemaa keiser ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Porvoo

Porvoo (rootsi keeles Borgå) on linn Soomes Uusimaa maakonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Porvoo · Näe rohkem »

Porvoo toomkirik

Porvoo toomkirik 2006. aasta jaanuaris Porvoo toomkirik (soome Porvoon tuomiokirkko, rootsi Borgå domkyrka) on Soome Evangeelse Luterliku Kiriku toomkirik Porvoos.

Uus!!: Venemaa keiser ja Porvoo toomkirik · Näe rohkem »

Potjomkini küla

Tundmatu kunstnik. Tulevärk Katariina külastusel Krimmi. Maal. 18. sajandi lõpp Potjomkini küla (vene keeles потёмкинская деревня) on tegelikkusest loodud ilustatud mulje.

Uus!!: Venemaa keiser ja Potjomkini küla · Näe rohkem »

Potsdami hiiglased

Inglismaalt röövitud ja rügementi toodud iirlane James Kirkland 1718. aastal Potsdami hiiglasteks kutsuti 6.

Uus!!: Venemaa keiser ja Potsdami hiiglased · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Presidendiloss (Helsingi)

Presidendiloss, Pohjoisesplanadi 1 – Mariankatu 2. 2007 Presidendiloss on Soome Vabariigi presidendi residents Helsingis Kruununhaka linnaosas Kauppatori servas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Presidendiloss (Helsingi) · Näe rohkem »

Proletkult

Proletkult (sulandnimi venekeelsetest sõnadest Пролетарская культура; pikemalt Пролетарские культурно-просветительные организации) oli NSV Liidus aastatel 1917–1932 tegutsenud proletaarne kirjandus- ja kultuuriorganisatsioon, mis eitas klassikalist kultuuripärandit ning seadis eesmärgiks proletaarse kultuuri loomise.

Uus!!: Venemaa keiser ja Proletkult · Näe rohkem »

Rahula mõis

Rahula mõis (saksa keeles Rahhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Venemaa keiser ja Rahula mõis · Näe rohkem »

Rääbise (Leningradi oblast)

Rääbise on küla Venemaal Leningradi oblastis Gattšina rajoonis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Rääbise (Leningradi oblast) · Näe rohkem »

Reomäe Apostel Andrease kirik

Reomäe Apostel Andrease kirik. Vaade läänest Reomäe kiriku sisevaade Reomäe Apostel Andrease kirik on õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Reo külas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Reomäe Apostel Andrease kirik · Näe rohkem »

Richard Gustav Borgelin

Richard Gustav Borgelin VR I/2, VR II/3 (10. veebruar 1887 Herning – 8. detsember 1966 Kopenhaagen, Taani) oli Taani ja Eesti sõjaväelane.

Uus!!: Venemaa keiser ja Richard Gustav Borgelin · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Venemaa keiser ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Venemaa keiser ja Riia loss · Näe rohkem »

Riiginõukogu (Venemaa keisririik)

Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.

Uus!!: Venemaa keiser ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi asehaldur Tallinnas

Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.

Uus!!: Venemaa keiser ja Rootsi asehaldur Tallinnas · Näe rohkem »

Ruhja ordulinnus

Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »

Russitš

Sabotaaži- ja rünnakuluurerühm "Russitš" (Диверсионно-штурмовая разведывательная группа «Русич») on Venemaa neonatsistlik sõjaline rühmitus, mis 2014.

Uus!!: Venemaa keiser ja Russitš · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Sandarmikorpus

Sandarmikorpus (vene keeles Корпус жандармов), alates 1875.

Uus!!: Venemaa keiser ja Sandarmikorpus · Näe rohkem »

Sarov

Sarov on kinnine linn Venemaal Nižni Novgorodi oblastis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Sarov · Näe rohkem »

Semstvo

Semstvo oli 1864.

Uus!!: Venemaa keiser ja Semstvo · Näe rohkem »

Smiltene kihelkond

Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Venemaa keiser ja Soome · Näe rohkem »

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Soome ajalugu · Näe rohkem »

Soome Evangeelne Luterlik Kirik

Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.

Uus!!: Venemaa keiser ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »

Soome kodusõda

Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.

Uus!!: Venemaa keiser ja Soome kodusõda · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Venemaa keiser ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

St. Peter Line

St. Peter Line'i liinid St.

Uus!!: Venemaa keiser ja St. Peter Line · Näe rohkem »

Surnud 13. märtsil

Siin loetletakse 13. märtsil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Venemaa keiser ja Surnud 13. märtsil · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tallinna Kreiskool

Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna Kreiskool · Näe rohkem »

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna kubermang · Näe rohkem »

Tallinna linnakool

Tallinna linnakool oli aastal 1873 asutatud vene õppekeelega algkool (aastast 1912 kõrgem algkool).

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna linnakool · Näe rohkem »

Tallinna linnavalitsus

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna linnavalitsus · Näe rohkem »

Tallinna raad

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna raad · Näe rohkem »

Tallinna rae liikmete loend

Tallinna rae liikmete loendis loetletakse ajaloolise Tallinna rae liikmeid.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna rae liikmete loend · Näe rohkem »

Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna sõjasadam · Näe rohkem »

Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu postimaantee

Tallinna–Tartu postimaantee, ka Tallinna–Tartu postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu Tartu.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tallinna–Tartu postimaantee · Näe rohkem »

Talurahvaseadus

Talurahvaseadus on seisuslik eriseadus, mille ülesanne on reguleerida talurahva suhteid mõisnike ja riigiga, aga ka reguleerida talurahva omavahelisi suhteid.

Uus!!: Venemaa keiser ja Talurahvaseadus · Näe rohkem »

Talvepalee

Talvepalee (vene Зимний дворец) on Peterburi kesklinnas asuv endine Venemaa keisrite palee.

Uus!!: Venemaa keiser ja Talvepalee · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »

Tartu katoliku kirik

Veski ja Oru tänava ristmikult Tartu katoliku kirik (Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik) on tänapäeval Tartu ainuke katoliku kirik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tartu katoliku kirik · Näe rohkem »

Tartu Pühade Aleksandrite kirik

Tartu Pühade Aleksandrite kirik, endise nimega Aleksander Nevski kirik on õigeusu kirik Tartus Karlova linnaosas kultuurimälestiste riiklikus registris aadressil Sõbra tänav 19a.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tartu Pühade Aleksandrite kirik · Näe rohkem »

Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)

Tartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa) · Näe rohkem »

Tartu Reaalkool

Tartu Reaalkool (saksa keeles Dorpater Realschule) oli 1877.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tartu Reaalkool · Näe rohkem »

Tatjanapäev

Tatjanapäev (vene keeles Татьянин день) on vene üliõpilaste tähtpäev 25.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tatjanapäev · Näe rohkem »

Tõnis Vilbing

Tõnis Vilbing (enne perekonnanime eestistamist Filip, ka Viilip; 3. veebruar 1867 Jälevere, Taevere vald, Viljandimaa – 1955) oli Riigivanema teener.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tõnis Vilbing · Näe rohkem »

Teine saja-aastane sõda

Wellingtoni hertsog ja marssal Gebhard Leberecht von Blücher võitsid Napoleon Bonaparte'i, peetakse teise saja-aastase sõja viimaseks lahinguks Teine saja-aastane sõda on mõnede ajaloolaste kasutatud periodiseering, mis hõlmab sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi (hiljem Suurbritannia, hiljem ka Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik) ja Prantsusmaa (kuningriigi, vabariigi ja keisririigi) vahel, mis toimusid aastatel 1689–1815.

Uus!!: Venemaa keiser ja Teine saja-aastane sõda · Näe rohkem »

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond (vene keeles Третье отделение Собственной Его Императорского Величества канцелярии) oli Venemaa keisririigi riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1826–1880, mis tegeles eelkõige poliitiliste ja usuliste teisitimõtlejate jälitamisega.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond · Näe rohkem »

Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus

Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus on endine õigeusu kogudus Saaremaal, mille kodukirik oli Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus · Näe rohkem »

Tlingitid

Tlingitite asuala Põhja-Ameerika läänerannikul Tlingiti taku hõimu pealik (umbes 1913) Tlingitid on Põhja-Ameerika indiaanirahvas, kes räägivad naa-dene keelkonda kuuluvat tlingiti keelt.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tlingitid · Näe rohkem »

Toompea allasum

Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Toompea allasum · Näe rohkem »

Toomvaestekool

Maja Wismari tänaval, kus aastatel 1867-1917 asus Toomvaestekool. Toomvaestekool (ka Toom-Vaestekool; saksa keeles Domwaisenhaus, die Armen- und Waisenschule) oli 1725.

Uus!!: Venemaa keiser ja Toomvaestekool · Näe rohkem »

Topeltpatarei

Topeltpatarei esikülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei tagakülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei (merekaardil Vare saar ehk Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort), mis kuulub Eesti meresaarte nimistusse.

Uus!!: Venemaa keiser ja Topeltpatarei · Näe rohkem »

Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik

Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik (2015) Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Tornimäel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik · Näe rohkem »

Trakų Vokė mõis

Mõisahäärber Trakų Vokė mõis (leedu keeles Trakų Vokės dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses.

Uus!!: Venemaa keiser ja Trakų Vokė mõis · Näe rohkem »

Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsitadell on 1726.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tsitadell (Tallinna merekindlustis) · Näe rohkem »

Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik

Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kuuluv kirik Tuhalaane külas Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik · Näe rohkem »

Tumala mõis

Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).

Uus!!: Venemaa keiser ja Tumala mõis · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ukraina keele arengu takistamine

Bad Emsis, kus keiser 1876. aastal allkirjastas ukrainakeelsete teoste trükkimist keelava ukaasi Valujevi ringkiri Ukraina keele arengut ja kasutamist on eri valitsejate ja võimude all mitme sajandi vältel takistatud.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ukraina keele arengu takistamine · Näe rohkem »

Ukraina Kreekakatoliku Kirik

Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.

Uus!!: Venemaa keiser ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »

Uue-Põltsamaa mõis

Uue-Põltsamaa mõis (saksa keeles Neu-Oberpahlen) oli mõis Viljandimaal Põltsamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Uue-Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Uue-Varbla mõis

Uue-Varbla mõisa peahoone Uue-Varbla mõis (saksa keeles Neu-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Uue-Varbla mõis · Näe rohkem »

Uuemõisa mõis (Ridala)

Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Uuemõisa mõis (Ridala) · Näe rohkem »

Vabaduse väljak

Jaani kirik Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vabaduse väljak · Näe rohkem »

Valentin Haüy

Haüy koos oma esimese õpilase François de Lezyuer´ga Valentin Haüy, tagaplaanil seisab tema vend René Just Haüy. Valentin Haüy (13. november 1745 Saint-Just-en-Chaussée – 19. märts 1822 Pariis) oli prantsuse filantroop ja pedagoog, tüflopedagoogika rajaja.

Uus!!: Venemaa keiser ja Valentin Haüy · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: Venemaa keiser ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Valgustatud absolutism · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Valmiera · Näe rohkem »

Vana-Laitsna mõis

Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vana-Laitsna mõis · Näe rohkem »

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Varssavi · Näe rohkem »

Varssavi kindralkubermang

Varssavi kindralkubermang ja Visla-äärne piirkond poola keeles Kraj Przywiślański oli aastatel 1867–1918 Venemaa keisririigi koosseisus olnud Poola 10 kubermangu mitteametlik nimetus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Varssavi kindralkubermang · Näe rohkem »

Vaskratsanik

pisi Vassili Surikovi maal "Vaskratsanik". Taustal Iisaku katedraal Vaskratsanik (vene keeles Медный всадник Mednõi vsadnik) on Peeter I mälestusmärk Peterburis Senati väljakul.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vaskratsanik · Näe rohkem »

Väike-Maarja kalmistu

Väike-Maarja kalmistu värav Väike-Maarja vana kalmistu on kalmistu Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Väike-Maarja asulas.

Uus!!: Venemaa keiser ja Väike-Maarja kalmistu · Näe rohkem »

Väike-Paljassaare tähtfort

Väike-Paljassaare tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Venemaa keisririigi võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ja selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Venemaa keiser ja Väike-Paljassaare tähtfort · Näe rohkem »

Väimela mõis

Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Väimela mõis · Näe rohkem »

Võlla mõis

Võlla mõis (saksa keeles Magnusdahl) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Venemaa keiser ja Võlla mõis · Näe rohkem »

Vecrīga

Vecrīga asendikaart Riia vanalinn Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².

Uus!!: Venemaa keiser ja Vecrīga · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »

Vene-Türgi sõda (1768–1774)

Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Venemaa keiser ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Uus!!: Venemaa keiser ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi Valitsev Senat

Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.

Uus!!: Venemaa keiser ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venemaa lipp

Venemaa sõjamereväelipp alates aastast 2001. Venemaa lipp on Venemaa Föderatsiooni riigi- ja Venemaa rahvuslipp.

Uus!!: Venemaa keiser ja Venemaa lipp · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Venemaa keiser ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Viimsi mõis

Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Venemaa keiser ja Viimsi mõis · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Venemaa keiser ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi praostkond

Viljandi praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Viljandi praostkond · Näe rohkem »

Viljandi vana kalmistu

Viljandi vana kalmistu on kalmistu Viljandis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Viljandi vana kalmistu · Näe rohkem »

Vladimir Bobrinski

Krahv Vladimir Bobrinski Krahv Vladimir Aleksejevitš Bobrinski (vene Владимир Алексеевич Бобринский; 14. oktoober (vkj 2. oktoober) 1824 – 3. juuni (vkj 22. mai) 1898 Smela, Kiievi kubermang) oli Venemaa riigimees.

Uus!!: Venemaa keiser ja Vladimir Bobrinski · Näe rohkem »

Volgasakslased

Volgasakslased (saksa Wolgadeutsche, vene поволжские немцы) on ajalooline sakslaste vähemus Venemaal Volga jõe ääres.

Uus!!: Venemaa keiser ja Volgasakslased · Näe rohkem »

Wilhelm Küchelbecker

Wilhelm Küchelbecker Wilhelm Küchelbecker (10. juuni 1797 Gattšina – 11. august 1846 Tobolsk) oli baltisaksa päritolu Vene kirjanik ja dekabrist.

Uus!!: Venemaa keiser ja Wilhelm Küchelbecker · Näe rohkem »

Wittgenstein

Wittgenstein oli aadlisuguvõsa Preisi kuningriigi ja Läänemerekubermangudes.

Uus!!: Venemaa keiser ja Wittgenstein · Näe rohkem »

Xaver Dombrowsky

Xaver Julius von Dombrowsky (10. mai / 22. mai 1852 Friedrichstadt (Jaunjelgava), Kuramaa kubermang Venemaa keisririik – 19. detsember 1921 Petrograd, Vene SFNV) oli baltisaksa arst.

Uus!!: Venemaa keiser ja Xaver Dombrowsky · Näe rohkem »

Zerbst

Zerbsti St Bartholomeuse kirik Vapp Zerbsti paiknemine Anhalt-Bitterfeldi kreisis Zerbst on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Anhalt-Bitterfeldi kreisis.

Uus!!: Venemaa keiser ja Zerbst · Näe rohkem »

1. november

1.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1. november · Näe rohkem »

1. veebruar

1.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1. veebruar · Näe rohkem »

12. juuli

12.

Uus!!: Venemaa keiser ja 12. juuli · Näe rohkem »

13. juuni

13.

Uus!!: Venemaa keiser ja 13. juuni · Näe rohkem »

13. märts

13.

Uus!!: Venemaa keiser ja 13. märts · Näe rohkem »

15. märts

15.

Uus!!: Venemaa keiser ja 15. märts · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Venemaa keiser ja 17. sajand · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1721 · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1765 · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1773 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1795 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1796 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Venemaa keiser ja 18. sajand · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Venemaa keiser ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1801 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1804 · Näe rohkem »

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »

1827

1827.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1827 · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1842 · Näe rohkem »

1845

1845.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1845 · Näe rohkem »

1848

1848.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1848 · Näe rohkem »

1860

1860.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1860 · Näe rohkem »

1861

1861.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1861 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1863 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1865 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1867 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1869 · Näe rohkem »

1880

1880.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1880 · Näe rohkem »

1890

1890.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1890 · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Venemaa keiser ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1905 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1917 · Näe rohkem »

1917. aasta revolutsioonid Venemaal

1917.

Uus!!: Venemaa keiser ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal · Näe rohkem »

2. november

2.

Uus!!: Venemaa keiser ja 2. november · Näe rohkem »

21. jaanuar

21.

Uus!!: Venemaa keiser ja 21. jaanuar · Näe rohkem »

21. juuli

21.

Uus!!: Venemaa keiser ja 21. juuli · Näe rohkem »

21. september

21.

Uus!!: Venemaa keiser ja 21. september · Näe rohkem »

23. jaanuar

23.

Uus!!: Venemaa keiser ja 23. jaanuar · Näe rohkem »

25. november

25.

Uus!!: Venemaa keiser ja 25. november · Näe rohkem »

26. jaanuar

26.

Uus!!: Venemaa keiser ja 26. jaanuar · Näe rohkem »

26. mai

26.

Uus!!: Venemaa keiser ja 26. mai · Näe rohkem »

26. oktoober

26.

Uus!!: Venemaa keiser ja 26. oktoober · Näe rohkem »

28. august

28.

Uus!!: Venemaa keiser ja 28. august · Näe rohkem »

29. aprill

29.

Uus!!: Venemaa keiser ja 29. aprill · Näe rohkem »

29. mai

29.

Uus!!: Venemaa keiser ja 29. mai · Näe rohkem »

3. oktoober

3.

Uus!!: Venemaa keiser ja 3. oktoober · Näe rohkem »

5. mai

5.

Uus!!: Venemaa keiser ja 5. mai · Näe rohkem »

6. juuli

6.

Uus!!: Venemaa keiser ja 6. juuli · Näe rohkem »

7. mai

7.

Uus!!: Venemaa keiser ja 7. mai · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vene keiser, Vene keisrinna, Venemaa keisrinna.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva