Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vesinikkarbonaadid

Index Vesinikkarbonaadid

Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.

22 suhted: Aluselisus, C4-taimed, CAM-taimed, Elektrolüüt, Kaltsium, Kaltsiumkarbonaat, Kare vesi, Katlakivi, Küpsetuspulber, Keemia mõisteid, Krokodillilised, Mudavulkaan, Naatriumvesinikkarbonaat, Nitrifikatsioon, Ookeanide hapestumine, Pedosfäär, Sülg, Süsihape, Sekundaarne virgatsaine, Tagasihaare, Urmia järv, Vee magestamine.

Aluselisus

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Aluselisus · Näe rohkem »

C4-taimed

C4-taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja C4-taimed · Näe rohkem »

CAM-taimed

Ananass on CAM-taim CAM-taimed (akronüüm ingliskeelsest fraasist crassulacean acid metabolism) on peamiselt paksuleheliste sugukonda kuuluvad taimed, kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C3-taimede fotosünteesirajast.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja CAM-taimed · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »

Kare vesi

vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Kare vesi · Näe rohkem »

Katlakivi

Katlakivi on karbonaatidest (põhiliselt kaltsiumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist) koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel) katelde, keedunõude, torude vms sisepinnale.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Katlakivi · Näe rohkem »

Küpsetuspulber

Küpsetuspulber Küpsetuspulber on kergitusaine (juuretis), mis koosneb naatriumvesinikkarbonaadist (söögisooda) ja nõrgast happest, mida on vaja taina/küpsetise kerkimiseks.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Küpsetuspulber · Näe rohkem »

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »

Krokodillilised

Krokodillilised (Crocodylia, Crocodilia) on röövtoiduliste poolveelise eluviisiga roomajate selts.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Krokodillilised · Näe rohkem »

Mudavulkaan

''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Mudavulkaan · Näe rohkem »

Naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Naatriumvesinikkarbonaat · Näe rohkem »

Nitrifikatsioon

Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Nitrifikatsioon · Näe rohkem »

Ookeanide hapestumine

CO2 kasvu tõttu 1700. ja 1990. aastate vahel, Globaalse Ookeaniandmete Analüüsi Projekt (GLODAP) ja Maailma ookeanide atlas Ookeanide hapestumine on käimasolev pH taseme vähenemine Maa ookeanides, mis on põhjustatud süsinikdioksiidi (CO2) sidumisest atmosfäärist.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Ookeanide hapestumine · Näe rohkem »

Pedosfäär

Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Pedosfäär · Näe rohkem »

Sülg

Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Sülg · Näe rohkem »

Süsihape

Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Süsihape · Näe rohkem »

Sekundaarne virgatsaine

Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Sekundaarne virgatsaine · Näe rohkem »

Tagasihaare

Tagasihaare on raku poolt eritatud keemilise ühendi reabsorptsioon.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Tagasihaare · Näe rohkem »

Urmia järv

Urmia järve satelliidipilt Ülevaade Urmia järve kuivamisest Urmia järv (pärsia keeles دریاچه ارومیه, Daryācheh-ye Orūmīyeh, aserbaidžaani keeles Urmiya gölü, kurdi keeles Gola Urmiyê, armeenia keeles Ուրմիա լիճ) on äravooluta soolajärv Iraani loodeosas Ida- ja Lääne-Aserbaidžaani provintside vahel kõrgusel 1275 m. Järv kannab Lääne-Aserbaidžaani provintsi keskuse Urmia nime.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Urmia järv · Näe rohkem »

Vee magestamine

Ševtšenko veemagestustehas Kaspia mere kaldal Pöördosmoosi põhimõttel töötav veemagestustehas Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine.

Uus!!: Vesinikkarbonaadid ja Vee magestamine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bikarbonaadid, Bikarbonaat, Vesinikkarbonaat.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »