Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Akied, Alta kaljujoonised, Amaterasu, Amb, Ambla, Apollon, Armastus, Artemis, Ötzi, Õun, Bakad, Ballista, Diana, Ebaviisakas žest, Esiaja muusika, Europe, Gröönimaa, Hamburgi kultuur, Harf, Harilik jugapuu, Hatsad, Hödr, Hiina, Hikkoripuu, Katalaunia lahing, Kütt, Kiviaeg, Kunda kultuur, Kyūdō, Lühiokkaline jugapuu, Lendkeha, Lindanise lahing, Maiade tsivilisatsioon, Mali vapp, Moldova vürstiriik, Nemea lõvi, Nool, Paris, Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv, Piibupuur, Pikkvibu, Plokkvibu, Rāhu (budism), Saar (perekond), Sambia, Sõjanduse mõisteid, Sentinelid, Terrakotasõdalased, TNT!, Togo vapp, ..., Ukraina vapp, Vana-Egiptus, Võitluskunstid, Vibusaag, Vibusport, Wii Remote, William Vallutaja. Laienda indeks (7 rohkem) »
Akied
Akiede traditsiooniline asuala Allesjäänud asualad Akied on hõim Tansaania põhjaosas Kilimanjarost lõunas, tänapäeval peamiselt masaide asustatud savannis, Olduvai kuristikust paarsada kilomeetrit kagu pool.
Uus!!: Vibu ja Akied · Näe rohkem »
Alta kaljujoonised
Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.
Uus!!: Vibu ja Alta kaljujoonised · Näe rohkem »
Amaterasu
Amaterasu (天照, アマテラス; täisnimi Amaterasu-ō-mi-kami või Amaterasu-ō-mikami (天照大神) 'hiilgav jumalanna, kes särab taevas, suur, taevast valgustav jumalanna' või Amaterasu-no-mikoto 'ülistatud isik, kes valgustab taevaid') on šintoismi tähtsaim jumal (kami), päikesejumalanna, Jaapani keiserliku perekonna müütiline esivanem.
Uus!!: Vibu ja Amaterasu · Näe rohkem »
Amb
Umbes 1500. aastast pärit joonis Leonardo da Vinci käsiammust Amb ehk vibupüss ehk arbalett ehk pandpüss on laskerelv, millega saab lasta ammunooli.
Uus!!: Vibu ja Amb · Näe rohkem »
Ambla
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Uus!!: Vibu ja Ambla · Näe rohkem »
Apollon
''Apollon Lykeios'', Rooma koopia Kreeka originaalist. Pariis, Louvre ''Apollon Lykeios'', kaevust leitud 200 fragmendist rekonstrueeritud elevandiluust kuju, 3. sajandil pKr (arvatavasti Praxitelese kuju koopia). Jumala vasakus käes on olnud vibu. Ateena, agoraa muuseum Apollon (vanakreeka keeles Ἀπόλλων; ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Uus!!: Vibu ja Apollon · Näe rohkem »
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Uus!!: Vibu ja Armastus · Näe rohkem »
Artemis
"Versailles' Diana" (Leocharese skulptuur Louvre'is) Rooma skulptuuri koopia Kopenhaagenis Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast.
Uus!!: Vibu ja Artemis · Näe rohkem »
Ötzi
Mälestusmärk Ötzi leiukohas Hauslabjochi mees (tuntud Ötzi nime all) on 19. septembril 1991 Ötztali Alpidest leitud 5300 aastat tagasi hukkunud mehe mumifitseerunud surnukeha.
Uus!!: Vibu ja Ötzi · Näe rohkem »
Õun
Erinevaid õunu Mets-õunapuu viljad 'Rubin' 'Red Delicious' 'Golden Delicious' 'Granny Smith' 'Royal Gala' 'Braeburn' Kanzi ehk 'Nicoter' 'Fuji' Õun on õunapuu vili, botaanilises mõttes õunvili.
Uus!!: Vibu ja Õun · Näe rohkem »
Bakad
Bakad (Baka, Bebayaka, Bebayaga, Bibaya, Babinga) on Aafrika pügmeede hulka kuuluv pügmeerahvas Kameruni, Kongo DV, Põhja-Gaboni ning Kesk-Aafrika Vabariigi vihmametsades.
Uus!!: Vibu ja Bakad · Näe rohkem »
Ballista
300px Ballista (ka raskeamb) oli antiikajal roomlaste kasutatud suur teisaldatav alusel puust amb, (kivi)heiduk, millega rünnati elavjõudu ning kindlustusrajatisi.
Uus!!: Vibu ja Ballista · Näe rohkem »
Diana
Antiikne mosaiik Dianast Sousse'is Diana kütina. Guillaume Seignac Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste.
Uus!!: Vibu ja Diana · Näe rohkem »
Ebaviisakas žest
Vene sõjalaevale keskmist sõrme näitav Ukraina kaitseväelane. Ukraina postmark Pieter Bruegeli "Narride pidu" 16. sajandist Ebaviisakas žest on keha, eriti käe või käte liigutamine või asend, mida peetakse teatud kultuuris solvavaks või labaseks.
Uus!!: Vibu ja Ebaviisakas žest · Näe rohkem »
Esiaja muusika
Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Uus!!: Vibu ja Esiaja muusika · Näe rohkem »
Europe
Terrakotafiguur Boiootiast, 470–450 eKr Europe Pompeji freskol Valentin Serovi maal Europe oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni printsess Siidonist, Agenori ja Telephassa tütar, Phoinixi, Kilixi ja Kadmose õde.
Uus!!: Vibu ja Europe · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Vibu ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.
Uus!!: Vibu ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Uus!!: Vibu ja Harf · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Vibu ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Hatsad
Jahilt tulevad hatsad Hatsa mees valmistab nooli Hatsad tuld tegemas Hatsad (Hadza, Hadzabe, Hadzapi, Kindiga, Tindiga, Wakindiga, Kangeju) on rahvas Tansaanias.
Uus!!: Vibu ja Hatsad · Näe rohkem »
Hödr
Loki juhendab Höðrit laskma Baldrit Hödr oli skandinaavia mütoloogias aaside soost pime jumal, Odini ja Friggi poeg ning Baldri vend.
Uus!!: Vibu ja Hödr · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Vibu ja Hiina · Näe rohkem »
Hikkoripuu
Hikkoripuud talvel Hikkoripuu (ladina Carya) on heitlehiste puude perekond pähklipuuliste sugukonnas, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast.
Uus!!: Vibu ja Hikkoripuu · Näe rohkem »
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Uus!!: Vibu ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »
Kütt
Kütt ehk jahimees on inimene, kes tegeleb jahipidamisega: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk ulukeid.
Uus!!: Vibu ja Kütt · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Vibu ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Uus!!: Vibu ja Kunda kultuur · Näe rohkem »
Kyūdō
Kyūdō (弓道, otsetõlkes "vibu tee") on jaapani võitluskunst, kus kasutatakse traditsioonilist umbes 2 meetri pikkust Jaapani vibu.
Uus!!: Vibu ja Kyūdō · Näe rohkem »
Lühiokkaline jugapuu
Lühiokkaline jugapuu (Taxus brevifolia) on taimeliik jugapuuliste sugukonnast.
Uus!!: Vibu ja Lühiokkaline jugapuu · Näe rohkem »
Lendkeha
Lendkeha on ese (keha), mis lennutatakse jõu avaldamisega ruumi (õhk, kosmos, vesi).
Uus!!: Vibu ja Lendkeha · Näe rohkem »
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Uus!!: Vibu ja Lindanise lahing · Näe rohkem »
Maiade tsivilisatsioon
Kukulcáni püramiid iidses Chichén Itzá linnas Maiade tsvilisatsiooni asukoht Mesoameerikas Paleevaremed Palenques Tikali varemed Maiade tsivilisatsioon oli Mesoameerikas muistsete maiade seas ligi 2000 aastat kestnud tsivilisatsioon.
Uus!!: Vibu ja Maiade tsivilisatsioon · Näe rohkem »
Mali vapp
Vapp aastatel 1961–1982 Mali vapp on Mali riigivapp.
Uus!!: Vibu ja Mali vapp · Näe rohkem »
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Uus!!: Vibu ja Moldova vürstiriik · Näe rohkem »
Nemea lõvi
Herakles tapab Nemea lõvi Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal.
Uus!!: Vibu ja Nemea lõvi · Näe rohkem »
Nool
Nool on terava otsaga varb, mida kasutatakse tavaliselt vibust, ammust või puhkpüssist lendu laskmiseks.
Uus!!: Vibu ja Nool · Näe rohkem »
Paris
"Paris õunaga". Herman Wilhelm Bissen Paris (ka Alexandros, kreeka keeles Πάρις) oli vanakreeka mütoloogias Trooja kuninga Priamose ja kuninganna Hekabe poeg, Trooja sõja põhjustaja.
Uus!!: Vibu ja Paris · Näe rohkem »
Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv
See artikkel räägib Peeter I elust enne tema Azovi sõjakäike (1695. aastani) ---- Peeter I sündis 9. juuni (30. mai) ööl (koidikul) 1672 Moskva Kremlis.
Uus!!: Vibu ja Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv · Näe rohkem »
Piibupuur
Piibupuur (ka piibuora, vibupuur) oli peenike rahvapärane lõikeriist, mis pandi selle varre ümber käänatud vibunööri abil edasi-tagasi pöörlemaEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).
Uus!!: Vibu ja Piibupuur · Näe rohkem »
Pikkvibu
Pikkvibuga laskmist õppimas, Kanada (1942) Pikkvibu on vibu, mis on sama pikk või peaaegu sama pikk selle laskjaga.
Uus!!: Vibu ja Pikkvibu · Näe rohkem »
Plokkvibu
Plokkvibu Plokkvibu on vibuliik, mis paindub rihmaratastest ja kaablitest koosneva süsteemi abil.
Uus!!: Vibu ja Plokkvibu · Näe rohkem »
Rāhu (budism)
Rāhu (sanskriti राह; tiibeti kyab jug; 'kohutavalt raevukas, hirmuäratav') on Tiibeti budismi Ningma koolkonna nn vana traditsiooni kõige võimsam kaitsejumalus.
Uus!!: Vibu ja Rāhu (budism) · Näe rohkem »
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Vibu ja Saar (perekond) · Näe rohkem »
Sambia
Kaart Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas.
Uus!!: Vibu ja Sambia · Näe rohkem »
Sõjanduse mõisteid
Siin on loetletud sõjanduse mõisteid. Sõdu on loetletud sõdade loendis, lahinguid lahingute loendis, dessante dessantide loendis, sõjaväelasi sõjaväelaste loendis, soomustehnikat soomustehnika loendis ja tulirelvi tulirelvade loendis.
Uus!!: Vibu ja Sõjanduse mõisteid · Näe rohkem »
Sentinelid
Aerofoto Põhja-Sentneli saarest põlisrahvaste võrdlev territoriaalne jaotus 19. saj alguses ja tänapäeval (2004). Suurandamanid (roheline), džarauad (kollane), džangilid (oranž; 1920. aastateks välja surnud), '''sentinelid''' (punane), onged (sinine), mittepõlisrahvad või asustamata (valge) Sentinelid on negriidne põlisrahvas, kes elab Põhja-Sentineli saarel, mis asub Andamani saarestikus Bengali lahes India ranniku lähedal.
Uus!!: Vibu ja Sentinelid · Näe rohkem »
Terrakotasõdalased
Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal.
Uus!!: Vibu ja Terrakotasõdalased · Näe rohkem »
TNT!
TNT! on Tallinnas 2002.
Uus!!: Vibu ja TNT! · Näe rohkem »
Togo vapp
Togo vapp Togo vapp on Togo ametlik vapp.
Uus!!: Vibu ja Togo vapp · Näe rohkem »
Ukraina vapp
Ukraina väike vapp Ukraina vapp (ukraina keeles Герб України) on Ukraina riigivapp.
Uus!!: Vibu ja Ukraina vapp · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Vibu ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Võitluskunstid
Võitluskunstid on ulatuslikud võitlusviiside ja -traditsioonide süsteemid.
Uus!!: Vibu ja Võitluskunstid · Näe rohkem »
Vibusaag
thumb Vibusaag on käsisaag, mis koosneb kaarekujulisest (vibu meenutavast) puidust või metallist valmistatud raamist ja selle vahele pingutatud kitsast saelehest.
Uus!!: Vibu ja Vibusaag · Näe rohkem »
Vibusport
Vibulaskmise välivõistlused, 2003 Vibusport ehk vibulaskmine on spordiala, milles lastakse vibu abil nooltega märklaudade või muude sihtmärkide pihta.
Uus!!: Vibu ja Vibusport · Näe rohkem »
Wii Remote
Wii Remote, tihti lühendatult Wiimote, on Nintendo mängukonsooli Wii peamine sisendseade, mida iseloomustab võime tajuda liikumist kolmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Vibu ja Wii Remote · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Vibu ja William Vallutaja · Näe rohkem »
