Kiiremini kui brauser!
78 suhted: Aarend-Mihkel Rõuk, Šveitsi platoo, Burtnieki vald, Edru voor, Eesti asustus, Eesti loodus, Eesti saared, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Erving Goffman, Geomorfoloogia, Geomorfoloogia mõisteid, Harilik mudakonn, Harju lavamaa, Ilmjärv (Nava), Jõgeva, Jõgeva maakond, Jõgeva vald (1991), Jeri vald, Juhan Püttsepp, Kasepää küla, Käomägi, Kööna vald, Küla, Kõpu vald, Keila, Kindral-sõjakomissar, Kivisaar, Kolga-Jaani voorestik, Kulmuvere, Kunila kalme, Kuremägi, Laiuse voor, Lähte Palalinn, Leo XIII, Liustikusete, Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (P), Maateaduste mõisteid (V), Mandriliustik, Mõhn, Meriküla dessant, Metsepole madalik, Nõlv, Oos, Pakamäe voor, Pandivere kõrgustik, Pinnavorm, Pius XI, Prangli, Pseudovoor, ..., Raasiku vald, Ridaküla, Ruhnu, Saar, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir, Siimusaar, Skrīveri vald, Sootaga, Suure-Jaani, Suure-Jaani voorestik, Tartu maakond, Tālava madalik, Türi voorestik, Tulimägi, Ugandi lavamaa, Umbusi asulakoht, Uniküla voored, Uuetoa voor, Valga maakond, Valmiera vald, Varbla kihelkond, Võrtsjärve madalik, Verduni lahing, Vingissaare voor, Voor (täpsustus), Vooremaa, Vooremaa maastikukaitseala, Zilaiskalns. Laienda indeks (28 rohkem) »
Aarend-Mihkel Rõuk
Aarend-Mihkel Rõuk (14. märts 1943 Hageri vald, Harjumaa – 10. detsember 1997 Tallinn) oli eesti geograaf, geoarheoloog ja kirjastustöötaja.
Uus!!: Voor ja Aarend-Mihkel Rõuk · Näe rohkem »
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Uus!!: Voor ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »
Burtnieki vald
Burtnieki vald (läti keeles Burtnieku pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Voor ja Burtnieki vald · Näe rohkem »
Edru voor
Edru voor (ka: Edru mägi) 133 m kõrgune voor (suhteline kõrgus 40 m) Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Voor ja Edru voor · Näe rohkem »
Eesti asustus
Eesti asustus on asustus Eesti territooriumil.
Uus!!: Voor ja Eesti asustus · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Voor ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti saared
Suur-Pakri, Eesti saartest suuruselt kaheksas saar Eesti saared on Eesti alal asuvad saared.
Uus!!: Voor ja Eesti saared · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Uus!!: Voor ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Näe rohkem »
Erving Goffman
Erving Manual Goffman (11. juuni 1922 – 19. november 1982) oli Kanada juudi päritolu sotsioloog ja esseist.
Uus!!: Voor ja Erving Goffman · Näe rohkem »
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Uus!!: Voor ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Voor ja Geomorfoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Harilik mudakonn
Mudakonn Harilik mudakonn ehk mudakonn (Pelobates fuscus) on mudakonlaste sugukonda, mudakonna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Voor ja Harilik mudakonn · Näe rohkem »
Harju lavamaa
Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.
Uus!!: Voor ja Harju lavamaa · Näe rohkem »
Ilmjärv (Nava)
Ilmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool.
Uus!!: Voor ja Ilmjärv (Nava) · Näe rohkem »
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Uus!!: Voor ja Jõgeva · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Voor ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Jõgeva vald (1991)
Jõgeva vald oli omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Voor ja Jõgeva vald (1991) · Näe rohkem »
Jeri vald
Jeri paljand ja koopad Jeri vald (läti keeles Jeru pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Voor ja Jeri vald · Näe rohkem »
Juhan Püttsepp
Juhan Püttsepp (23. juuli 1898 Kiressaare talu, Tähtvere vald – 18. september 1975 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Voor ja Juhan Püttsepp · Näe rohkem »
Kasepää küla
Kasepää laululava Tiheda külas 2022. aasta juulis Kasepää (18. sajandi kaartidel Kassepä; venepärane nimi Kazepil) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Peipsi järve kaldal.
Uus!!: Voor ja Kasepää küla · Näe rohkem »
Käomägi
Käomägi on Türi voorestiku kõrgeim voor, mille absoluutne kõrgus ulatub 84 meetrini.
Uus!!: Voor ja Käomägi · Näe rohkem »
Kööna vald
Kööna raamatukogu Kööna vald (ka Ķoņi vald, läti keeles Ķoņu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Voor ja Kööna vald · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Voor ja Küla · Näe rohkem »
Kõpu vald
Kõpu vald oli vald Viljandi maakonna lääneosas.
Uus!!: Voor ja Kõpu vald · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: Voor ja Keila · Näe rohkem »
Kindral-sõjakomissar
Kindral-sõjakomissar (vene keeles генерал-кригскомиссар) oli sõjaväeline ametikoht Venemaa keisririigi sõjaväes 18.–19. sajandil.
Uus!!: Voor ja Kindral-sõjakomissar · Näe rohkem »
Kivisaar
Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.
Uus!!: Voor ja Kivisaar · Näe rohkem »
Kolga-Jaani voorestik
Kolga-Jaani voorestik on Võrtsjärve nõo loodeosas asuv voorestik.
Uus!!: Voor ja Kolga-Jaani voorestik · Näe rohkem »
Kulmuvere
Kulmuvere oli küla Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina mõisa maadel.
Uus!!: Voor ja Kulmuvere · Näe rohkem »
Kunila kalme
Kunila kalme on muistne kalme Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Jaaniantsu-nimelisel voorel (vaadatud 03.10.2015).
Uus!!: Voor ja Kunila kalme · Näe rohkem »
Kuremägi
Kuremägi (ka Kuremäe mägi) on kõrgendik (küngas) ja looduslik pühapaik Alutagusel.
Uus!!: Voor ja Kuremägi · Näe rohkem »
Laiuse voor
Laiuse voor (ka Laiuse mägi) on Vooremaa maastikurajooni kõrgeim voor.
Uus!!: Voor ja Laiuse voor · Näe rohkem »
Lähte Palalinn
Palalinna asukoht taamal puudesalus Lähte Palalinn on linnamägi Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus Sootaga voore lael.
Uus!!: Voor ja Lähte Palalinn · Näe rohkem »
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Uus!!: Voor ja Leo XIII · Näe rohkem »
Liustikusete
Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.
Uus!!: Voor ja Liustikusete · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (D)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.
Uus!!: Voor ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Voor ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (V)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.
Uus!!: Voor ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Uus!!: Voor ja Mandriliustik · Näe rohkem »
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Uus!!: Voor ja Mõhn · Näe rohkem »
Meriküla dessant
Meriküla dessandi oli 14. veebruaril 1944.
Uus!!: Voor ja Meriküla dessant · Näe rohkem »
Metsepole madalik
Metsepole madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 258 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Voor ja Metsepole madalik · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Voor ja Nõlv · Näe rohkem »
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Uus!!: Voor ja Oos · Näe rohkem »
Pakamäe voor
Pakamäe voor on voor Järva maakonnas Türi vallas Laupa külas; üks Türi voorestiku vooreid.
Uus!!: Voor ja Pakamäe voor · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Voor ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Voor ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Pius XI
Pius XI (Ambrogio Damiano Achille Ratti, 31. mai 1857 – 10. veebruar 1939) oli paavst aastatel 1922–1939.
Uus!!: Voor ja Pius XI · Näe rohkem »
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Uus!!: Voor ja Prangli · Näe rohkem »
Pseudovoor
Pseudovoor ehk drumlinoid on voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm.
Uus!!: Voor ja Pseudovoor · Näe rohkem »
Raasiku vald
Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.
Uus!!: Voor ja Raasiku vald · Näe rohkem »
Ridaküla
pisi Ridaküla on ühel pool teed tihedas reas asetsevate õuedega külaEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 08.04.2020.
Uus!!: Voor ja Ridaküla · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Voor ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Voor ja Saar · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir
Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir pandi paika aastatel 1275–1285 Saare-Lääne piiskopi Hermann I Buxhövdeni ja Taani kuningliku Tallinna pealiku Letgasti vahel ning see lahutas Saare-Lääne piiskopkonna ja Põhja-Eestis asunud Taani valdused.
Uus!!: Voor ja Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir · Näe rohkem »
Siimusaar
Siimusaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest; halduslikult jääb Meleski külla.
Uus!!: Voor ja Siimusaar · Näe rohkem »
Skrīveri vald
Skrīveri vald (läti keeles Skrīveru pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Uus!!: Voor ja Skrīveri vald · Näe rohkem »
Sootaga
Sootaga on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Voor ja Sootaga · Näe rohkem »
Suure-Jaani
Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Voor ja Suure-Jaani · Näe rohkem »
Suure-Jaani voorestik
Suure-Jaani voorestik on voorestik Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Voor ja Suure-Jaani voorestik · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Voor ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tālava madalik
Tālava madalik ehk Põhja-Läti madalik (läti keeles Tālavas zemiene, Ziemeļlatvijas zemiene) on Läti maastikurajoon.
Uus!!: Voor ja Tālava madalik · Näe rohkem »
Türi voorestik
Türi voorestik (ka Türi väikevoorestik, Väike-Vooremaa) on voorestik Kõrvemaa maastikurajooni kaguosas.
Uus!!: Voor ja Türi voorestik · Näe rohkem »
Tulimägi
Tulimägi ehk Ervu mägi on voorekujuline põhja–lõuna-sihiline kõrgendik Tartu maakonna Elva valla ja Rannu kihelkonna Ervu külas.
Uus!!: Voor ja Tulimägi · Näe rohkem »
Ugandi lavamaa
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Voor ja Ugandi lavamaa · Näe rohkem »
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Uus!!: Voor ja Umbusi asulakoht · Näe rohkem »
Uniküla voored
Uniküla voored on voored Valga maakonnas Valga vallas.
Uus!!: Voor ja Uniküla voored · Näe rohkem »
Uuetoa voor
Uuetoa voor on voor Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Voor ja Uuetoa voor · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Voor ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valmiera vald
Kadakas Rieteklise koduhoovis Valmiera vald (läti keeles Valmieras pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Voor ja Valmiera vald · Näe rohkem »
Varbla kihelkond
Varbla kirik Varbla kihelkond (lühend Var) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Voor ja Varbla kihelkond · Näe rohkem »
Võrtsjärve madalik
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Voor ja Võrtsjärve madalik · Näe rohkem »
Verduni lahing
Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916.
Uus!!: Voor ja Verduni lahing · Näe rohkem »
Vingissaare voor
Vingissaare voor on üks Suure-Jaani voorestiku voortest; halduslikult Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Ängi külas (vaadatud 20.03.2017).
Uus!!: Voor ja Vingissaare voor · Näe rohkem »
Voor (täpsustus)
Voor on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Voor ja Voor (täpsustus) · Näe rohkem »
Vooremaa
Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Voor ja Vooremaa · Näe rohkem »
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Uus!!: Voor ja Vooremaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Zilaiskalns
Zilaiskalns on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Voor ja Zilaiskalns · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Drumlin, Drumlinid, Suurvoor, Voored, Voorestik, Väikevoor.
