Sarnasusi 5. sajand ja Germaanlased
5. sajand ja Germaanlased on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Alarich I, Alemannid, Bütsants, Chlodovech I, Frangid, Gallia, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Jüütimaa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Stilicho, Tüüringid, Vandaalid.
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
5. sajand ja Alarich I · Alarich I ja Germaanlased ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
5. sajand ja Alemannid · Alemannid ja Germaanlased ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
5. sajand ja Bütsants · Bütsants ja Germaanlased ·
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
5. sajand ja Chlodovech I · Chlodovech I ja Germaanlased ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
5. sajand ja Frangid · Frangid ja Germaanlased ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
5. sajand ja Gallia · Gallia ja Germaanlased ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
5. sajand ja Hunnid · Germaanlased ja Hunnid ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
5. sajand ja Idagoodid · Germaanlased ja Idagoodid ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
5. sajand ja Idagootide kuningriik · Germaanlased ja Idagootide kuningriik ·
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
5. sajand ja Jüütimaa · Germaanlased ja Jüütimaa ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
5. sajand ja Lääne-Rooma keisririik · Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
5. sajand ja Läänegoodid · Germaanlased ja Läänegoodid ·
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
5. sajand ja Stilicho · Germaanlased ja Stilicho ·
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
5. sajand ja Tüüringid · Germaanlased ja Tüüringid ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 5. sajand ja Germaanlased ühist
- Millised on sarnasused 5. sajand ja Germaanlased
Võrdlus 5. sajand ja Germaanlased
5. sajand on 156 suhted, samas Germaanlased 111. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 5.62% = 15 / (156 + 111).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 5. sajand ja Germaanlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: