Sarnasusi Ahelpolümerisatsioon ja Monomeer
Ahelpolümerisatsioon ja Monomeer on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Initsiaator, Initsieerimisreaktsioon, Kaksikside, Katalüsaator, Molekul, Molekulmass, Polümeerid, Polümerisatsioon, Polümerisatsiooniaste, Polüstüreen, Stüreen, Valgud.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Ahelpolümerisatsioon ja Aminohapped · Aminohapped ja Monomeer ·
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Ahelpolümerisatsioon ja Initsiaator · Initsiaator ja Monomeer ·
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Ahelpolümerisatsioon ja Initsieerimisreaktsioon · Initsieerimisreaktsioon ja Monomeer ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Ahelpolümerisatsioon ja Kaksikside · Kaksikside ja Monomeer ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Ahelpolümerisatsioon ja Katalüsaator · Katalüsaator ja Monomeer ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Ahelpolümerisatsioon ja Molekul · Molekul ja Monomeer ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Ahelpolümerisatsioon ja Molekulmass · Molekulmass ja Monomeer ·
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Ahelpolümerisatsioon ja Polümeerid · Monomeer ja Polümeerid ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Ahelpolümerisatsioon ja Polümerisatsioon · Monomeer ja Polümerisatsioon ·
Polümerisatsiooniaste
Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
Ahelpolümerisatsioon ja Polümerisatsiooniaste · Monomeer ja Polümerisatsiooniaste ·
Polüstüreen
Polüstüreeni struktuurivalem Polüstüreen (lühend PS) on stüreeni polümeriseerumisel saadav amorfne või osaliselt kristalliseerunud termoplastne polümeer.
Ahelpolümerisatsioon ja Polüstüreen · Monomeer ja Polüstüreen ·
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Ahelpolümerisatsioon ja Stüreen · Monomeer ja Stüreen ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ahelpolümerisatsioon ja Monomeer ühist
- Millised on sarnasused Ahelpolümerisatsioon ja Monomeer
Võrdlus Ahelpolümerisatsioon ja Monomeer
Ahelpolümerisatsioon on 53 suhted, samas Monomeer 34. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 14.94% = 13 / (53 + 34).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ahelpolümerisatsioon ja Monomeer. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: