Sarnasusi Albert Kusnets ja Kristjan Palusalu
Albert Kusnets ja Kristjan Palusalu on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Belgia, Budapest, Eesti, Helsingi, Itaalia, Kreeka-Rooma maadlus, Läti, Maadlus, Olaf Luiga, Osvald Käpp, Praha, Prantsusmaa, Punaarmee, Rootsi, Saksamaa, Soome, Stockholm, Tallinn, Tallinna FK Sport, Türgi, Turaani turniir, Ungari, Voldemar Väli, 1932. aasta suveolümpiamängud.
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Albert Kusnets ja Belgia · Belgia ja Kristjan Palusalu ·
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Albert Kusnets ja Budapest · Budapest ja Kristjan Palusalu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Albert Kusnets ja Eesti · Eesti ja Kristjan Palusalu ·
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Albert Kusnets ja Helsingi · Helsingi ja Kristjan Palusalu ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Albert Kusnets ja Itaalia · Itaalia ja Kristjan Palusalu ·
Kreeka-Rooma maadlus
thumb Kreeka-Rooma maadlus (ka klassikaline maadlus ja Prantsuse maadlus) on üks kahest levinumast maadlusviisist.
Albert Kusnets ja Kreeka-Rooma maadlus · Kreeka-Rooma maadlus ja Kristjan Palusalu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Albert Kusnets ja Läti · Kristjan Palusalu ja Läti ·
Maadlus
Maadlus Maadlus on üks maailma vanimaid spordialasid.
Albert Kusnets ja Maadlus · Kristjan Palusalu ja Maadlus ·
Olaf Luiga
Olaf Luiga (23. august 1908 Omsk – 5. juuli 1939 Tartu)"Kopsuvähk murdis O. Luiga".
Albert Kusnets ja Olaf Luiga · Kristjan Palusalu ja Olaf Luiga ·
Osvald Käpp
Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn – 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus.
Albert Kusnets ja Osvald Käpp · Kristjan Palusalu ja Osvald Käpp ·
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Albert Kusnets ja Praha · Kristjan Palusalu ja Praha ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Albert Kusnets ja Prantsusmaa · Kristjan Palusalu ja Prantsusmaa ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Albert Kusnets ja Punaarmee · Kristjan Palusalu ja Punaarmee ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Albert Kusnets ja Rootsi · Kristjan Palusalu ja Rootsi ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Albert Kusnets ja Saksamaa · Kristjan Palusalu ja Saksamaa ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Albert Kusnets ja Soome · Kristjan Palusalu ja Soome ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Albert Kusnets ja Stockholm · Kristjan Palusalu ja Stockholm ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Albert Kusnets ja Tallinn · Kristjan Palusalu ja Tallinn ·
Tallinna FK Sport
Tallinna FK Sport on endine Eesti jalgpalliklubi, mis tegutses 1983–1989 Eesti NSV-s Nõukogude Liidus Klubi oli esimene Eesti jalgpalliklubi NSV liidu meistrivõistlustel pärast 14 aasta pikkust pausi.
Albert Kusnets ja Tallinna FK Sport · Kristjan Palusalu ja Tallinna FK Sport ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Albert Kusnets ja Türgi · Kristjan Palusalu ja Türgi ·
Turaani turniir
Turaani turniirid olid 1930.
Albert Kusnets ja Turaani turniir · Kristjan Palusalu ja Turaani turniir ·
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Albert Kusnets ja Ungari · Kristjan Palusalu ja Ungari ·
Voldemar Väli
Voldemar Väli (1928) Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare – 13. aprill 1997 Stockholm) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936.
Albert Kusnets ja Voldemar Väli · Kristjan Palusalu ja Voldemar Väli ·
1932. aasta suveolümpiamängud
1932.
1932. aasta suveolümpiamängud ja Albert Kusnets · 1932. aasta suveolümpiamängud ja Kristjan Palusalu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albert Kusnets ja Kristjan Palusalu ühist
- Millised on sarnasused Albert Kusnets ja Kristjan Palusalu
Võrdlus Albert Kusnets ja Kristjan Palusalu
Albert Kusnets on 71 suhted, samas Kristjan Palusalu 126. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 12.18% = 24 / (71 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albert Kusnets ja Kristjan Palusalu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: