Sisukord
183 suhted: Achatius von Zehmen, Akolüüt, Albrecht (Mainz), Albrecht Achilles, Albrecht Friedrich, Albrecht I, Albrecht II (Saksa kuningas), Algirdas, Andreas Osiander, Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Anna Sophia, Ansbach, Austria Elisabeth, Čechy, Böömimaa valitsejate loend, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Cambrai liiga sõda, Christoph von Mecklenburg, Dünastia, Dietrich von Cleen, Dorothea Taanist, Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Ernst Raudne, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), François I, Frederik I, Friedrich (Saksi hertsog), Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Gdańsk, Georg (Brandenburg-Ansbach), Georg von Polenz, Gotthard Kettler, Grobiņa foogtkond, Gvardeisk, Habsburgid, Heinrich von Galen, Hesseni maakrahvkond, Hohenzollernid, Horvaatia, Inglismaa, Inna Põltsam-Jürjo, Itaalia, Jagelloonid, Janusz Małłek, Jasper von Münster, Joachim I, Jogaila, Johann Albrecht I, ... Laienda indeks (133 rohkem) »
- Hohenzollernid
- Preisimaa hertsogid
- Preisimaa hertsogiriik
- Sündinud 1490
- Saksa ordu kõrgmeistrid
- Surnud 1568
Achatius von Zehmen
Achatius von Zehmen ehk Achacy Czema (umbes 1485 – 24. mai 1565 Königsberg) oli Poola riigitegelane ja diplomaat.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Achatius von Zehmen
Akolüüt
Akolüüt - Acolyte tuleneb kreekakeelsest sõnast ἀκόλουθος (akolouthos), mis tähendab saatja, ladina keeles acolythus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Akolüüt
Albrecht (Mainz)
Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht (Mainz)
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht Achilles
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht Friedrich
Albrecht I
Albrecht I ja Albrechti nime on kandnud mitu valitsejat.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht I
Albrecht II (Saksa kuningas)
Albrecht II von Habsburg (16. august 1397 Viin – 27. oktoober 1439 Neszmély Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht II (Saksa kuningas)
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Algirdas
Andreas Osiander
Andreas Osiander 1544. aastal Andreas Osiander (19. detsember 1498 Gunzenhausen – 17. oktoober 1552 Königsberg) oli saksa protestantlik usureformaator.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Andreas Osiander
Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Anna Maria von Braunschweig-Calenberg-Göttingen (ka Anna Maria von Braunschweig-Lüneburg; 23. aprill 1532 Münden – 20. märts 1568 Neuhausenis (praegu Gurjevsk) Königsbergi lähedal) oli sünnipärane Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsoginna ning abielu kaudu Preisimaa hertsoginna.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Anna Sophia
Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Anna Sophia
Ansbach
Ansbach on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal; Kesk-Frangimaa halduskeskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ansbach
Austria Elisabeth
Austria Elisabeth (poola keeles Elżbieta Rakuszanka/Elżbieta Austriaczka/Elżbieta Habsburżanka, ungari keeles Erzsébet; 1436 - 30. august 1505) oli Poola-Leedu kuninganna.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Austria Elisabeth
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Čechy
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Böömimaa valitsejate loend
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Brandenburgi mark
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Cambrai liiga sõda
Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda) oli Itaalia sõdade suurim konflikt.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Cambrai liiga sõda
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Dünastia
Dietrich von Cleen
Dietrich von Cleen (ka Clee, Klee, Kleen; u 1455 – 1531) oli Saksa ordu liige, Saksa orduharu meister (Saksa meister) aastatel 1515–1526.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Dietrich von Cleen
Dorothea Taanist
Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Dorothea Taanist
Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Erich I (16. veebruar 1470 – 30. juuli 1540), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst 1495.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Ernst Raudne
Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ernst Raudne
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
François I
thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja François I
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Frederik I
Friedrich (Saksi hertsog)
Friedrich ehk Friedrich von Wettin (26. oktoober 1473 Torgaus – 14. detsember 1510 Rochlitzis) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1498–1510.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich (Saksi hertsog)
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp) Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Gdańsk
Georg (Brandenburg-Ansbach)
Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga, (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Georg (Brandenburg-Ansbach)
Georg von Polenz
Georg von Polenz, ka Polentz (umbes 1478 – 28. aprill 1550 Balga) oli Pomesaania ja Samlandi piiskop ning üks reformatsiooni läbiviijaid Preisimaal, hariduselt jurist.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Georg von Polenz
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Grobiņa foogtkond
Gvardeisk
Gvardeisk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gvardeiski rajooni keskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Gvardeisk
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Habsburgid
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Heinrich von Galen
Hesseni maakrahvkond
Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Hesseni maakrahvkond
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernid
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Horvaatia
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Inglismaa
Inna Põltsam-Jürjo
Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Inna Põltsam-Jürjo
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Itaalia
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Jagelloonid
Janusz Małłek
Janusz Marcin Michał Małłek (sündinud 24. mail 1937 Działdowos) on Poola ajaloolane, kelle põhiliseks uurimisvaldkonnaks on varauusaegse Preisimaa ajalugu.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Janusz Małłek
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Jasper von Münster
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Joachim I
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Jogaila
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht I
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Karl V
Karsten Brüggemann
Karsten Brüggemann 2022. aasta Arvamusfestivalil Karsten Brüggemann esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 26. mail 2011 Karsten Brüggemann (sündinud 1. detsembril 1965) on Tallinna Ülikooli ajalooprofessor.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Karsten Brüggemann
Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree Hans von Kulmbachilt Kasimir (saksa Kasimir von Brandenburg-Kulmbach; 27. september 1481 Ansbach – 21. september 1527 Buda) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastail 1515–1527.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Katekismus
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Katk
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Kazimierz IV
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Köln
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Kölni kuurvürstkond
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Königsbergi ülikool
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Klaipėda
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Kraków
Krakówi leping
Zygmunt I läänistab Albrechtile Preisimaa Krakówi leping oli rahuleping, mis sõlmiti 8. aprillil 1525 Preisimaa valitseja, Saksa ordu kõrgmeistri Albrecht von Hohenzollerni ja Poola kuninga Zygmunt I vahel.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Krakówi leping
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ladina keel
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Lääne-Preisimaa
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Leedu
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa maapäev
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Madalmaad
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Martin Luther
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Masoovia
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Mecklenburgi valitsejate loend
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Moskva suurvürstiriik
Paaria
Paaria (originaalis Il paria) on Gaetano Donizetti ooper (melodramma) kahes vaatuses Domenico Gilardoni libretole, mis põhineb Casimir Delavigne'i näidendile Le Paria (1821) ja Michele Carafa ooperi Il paria (1826) Gaetano Rossi poolt kirjutatud libretole.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Paaria
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Paavst
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Põhja-Eesti
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Põhja-Saksamaa
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Peapiiskop
Philipp Melanchthon
Philipp Melanchthon Philipp Melanchthon (Philipp Schwartzerd) (16. veebruar 1497 Bretten – 19. aprill 1560 Wittenberg) oli saksa humanist, Martin Lutheri sõber ja kaaslane.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Philipp Melanchthon
Piotrków Trybunalski
Piotrków Trybunalski (saksa keeles Petrikau) on maakonnaõigustega linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Piotrków Trybunalski maakonna halduskeskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Piotrków Trybunalski
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Pomesaania piiskopkond
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Poola kuningas
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Posvoli leping
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Prantsusmaa
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Prantsusmaa kuningas
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Protestantism
Ratsanikesõda
Ratsanikesõda oli relvakonflikt Poola ja Saksa ordu vahel aastatel 1519–1521.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ratsanikesõda
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst
Rovereto
Rovereto on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Trento provintsis.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Rovereto
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saare-Lääne vaenus
Saksa meister
Saksa meister (ladina Magister Germaniae, saksa Deutschmeister) oli Saksa ordu kõrge võimukandja tiitel.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksa meister
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu suurmarssal
Saksa ordu suurmarssalite loend loetleb teadaolevaid Saksa ordu suurmarssaleid (ladina k. Summus Marescalcus; saksa k. Großmarschall, ka Ordensmarschall või Oberster Marschall) ehk sõjaväe juhatajaid, kes juhatasid peamiselt Leedu vastaseid rünnakuid ja resideerisid aastatel 1312–1525 Preisimaal Königsbergi ordulinnuses (tänapäeval Kaliningradis), olles aastast 1360 ka sealseks Königsbergi komtuuriks.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu suurmarssal
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Saksimaa
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Samlandi piiskopkond
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Schmalkaldeni liit
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Sileesia
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Smolensk
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Taani kuningas
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Türgi
Thomas Schöning
Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Thomas Schöning
Toomhärra
Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Toomhärra
Ulászló II
Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ulászló II
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Ungari
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Vasall
Vassili III
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Vassili III
Walter von Cronberg
Walter von Cronberg (ka Walther von Kronberg; 1477 või 1479 – 4. aprill 1543) oli Saksa ordu kõrgmeistri ameti administraator (kohusetäitja) aastatel 1527–1543.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Walter von Cronberg
Walther Hubatsch
Carl Walther Hubatsch (17. mai 1915 Königsberg, Ida-Preisimaa – 29. detsember 1984 Bonn) oli saksa ajaloolane.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Walther Hubatsch
Würzburg
Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Würzburg
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Wrocław
Zofia Jagiellonka
Sophia Jagiellon (ka Sophia Poolast; poola keeles Zofia Jagiellonka; 6. mai 1464 – 5. oktoober 1512) oli Poolast pärit Jagelloonide dünastia liige, kes oli abielu kaudu Brandenburg-Ansbachi ja Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Zofia Jagiellonka
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt I
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt II August
10. aprill
10.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 10. aprill
13. veebruar
13.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 13. veebruar
1466
1466.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1466
1490
1490.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1490
1498
1498.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1498
1501
1501.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1501
1505
1505.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1505
1507
1507.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1507
1508
1542.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1508
1509
1509.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1509
1510
1510.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1510
1511
1511.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1511
1512
1512.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1512
1513
1513.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1513
1514
1514.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1514
1515
1515.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1515
1517
1517.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1517
1519
1519.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1519
1520
1520.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1520
1520. aastad
1520.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1520. aastad
1521
1521.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1521
1523
1523.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1523
1524
1524.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1524
1525
1525.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1525
1526
1526.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1526
1529
1529.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1529
1530. aastad
1530.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1530. aastad
1532
1532.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1532
1533
1533.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1533
1536
1536.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1536
1539
1539.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1539
1540
1540.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1540
1540. aastad
1540.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1540. aastad
1544
1544.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1544
1546
1546.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1546
1547
1547.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1547
1550. aastad
1550.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1550. aastad
1551
1551.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1551
1552
1552.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1552
1554
1554.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1554
1557
1557.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1557
1558
1558.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1558
1560
1560.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1560
1561
1561.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1561
1562
1562.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1562
1563
1563.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1563
1566
1566.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1566
1568
1568.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1568
1617
1617.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 1617
17. mai
17.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 17. mai
20. märts
20.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 20. märts
6. juuli
6.
Vaata Albrecht von Hohenzollern ja 6. juuli
Vaata ka
Hohenzollernid
- Albrecht Achilles
- Albrecht Alkibiades
- Albrecht Friedrich
- Albrecht von Hohenzollern
- Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)
- Anna Katharina
- Anna Sophia
- Barbara Brandenburg-Ansbachist
- Brandenburgi Dorothea
- Corps Borussia Bonn
- Dorothea Taanist
- Elisabeth Brandenburg-Ansbachist
- Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
- Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
- Friedrich I (Brandenburg)
- Friedrich I (Preisimaa)
- Friedrich II (Brandenburg)
- Friedrich III (Saksa keiser)
- Friedrich Suur
- Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
- Friedrich Wilhelm I
- Friedrich Wilhelm II
- Friedrich Wilhelm III
- Friedrich Wilhelm IV
- Georg (Brandenburg-Ansbach)
- Georg Friedrich
- Georg Wilhelm (Brandenburg)
- Gott mit uns
- Hohenzollern (laev)
- Hohenzollerni kindlus
- Hohenzollernid
- Joachim Friedrich (Brandenburg)
- Joachim I
- Joachim II
- Johann (Brandenburg-Kulmbach)
- Johann Cicero
- Johann Sigismund (Brandenburg)
- Johann von Hohenzollern
- Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
- Luise von Mecklenburg-Strelitz
- Maria Eleonora von Brandenburg
- Sophia Dorothea (Preisimaa kuninganna)
- Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)
- Victoria (Suurbritannia kuninglik printsess)
- Viktoria von Preußen
- Wilhelm (Saksa kroonprints)
- Wilhelm I
- Wilhelm II
- Wilhelm von Hohenzollern
Preisimaa hertsogid
- Albrecht von Hohenzollern
- Friedrich I (Preisimaa)
- Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
- Georg Wilhelm (Brandenburg)
- Johann Sigismund (Brandenburg)
Preisimaa hertsogiriik
- Albrecht Friedrich
- Albrecht von Hohenzollern
- Preisimaa hertsogiriik
- Preisimaa provints
Sündinud 1490
- Albrecht (Mainz)
- Albrecht von Hohenzollern
- Erhard von Queis
- Francesco Maria I della Rovere
- Olaus Magnus
Saksa ordu kõrgmeistrid
- Albrecht von Hohenzollern
- Anno von Sangerhausen
- Bruno Platter
- Eberhard von Sayn
- Eugen (ertshertsog)
- Frank Bayard
- Friedrich (Saksi hertsog)
- Georg Hund von Wenkheim
- Hermann von Salza (ordumeister)
- Johann von Tiefen
- Konrad (Tüüringi maakrahv)
- Konrad von Erlichshausen
- Konrad von Feuchtwangen
- Konrad von Jungingen
- Norbert Klein
- Poppo von Osterna
- Saksa ordu kõrgmeister
- Ulrich von Jungingen
- Walter von Cronberg
- Winrich von Kniprode
- Wolfgang Schutzbar
Surnud 1568
- Élisabeth de Valois
- Albrecht von Hohenzollern
- Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
- Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
- Jöran Persson
Tuntud ka kui Albrecht (Preisimaa hertsog), Albrecht Hohenzollern, Albrecht I (Preisimaa), Albrecht von Brandenburg-Ansbach.