Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alkeenid ja Kaksikside
Alkeenid ja Kaksikside on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Alkoholid, Aromaatsus, Cis-trans-isomeeria, Derivaat, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Etüleen, Funktsionaalrühm, Halogeenid, Hüdrogeenimine, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Keemiline energia, Ketoonid, Liitumisreaktsioon, Nikkel, Oksüdatsioon, Orbitaal, Polüeteen, Polümerisatsioon, Süsihappegaas, Süsinik.
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Alkeenid ja Alkoholid · Alkoholid ja Kaksikside ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Alkeenid ja Aromaatsus · Aromaatsus ja Kaksikside ·
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Alkeenid ja Cis-trans-isomeeria · Cis-trans-isomeeria ja Kaksikside ·
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Alkeenid ja Derivaat · Derivaat ja Kaksikside ·
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Alkeenid ja Elektrofiilne liitumine · Elektrofiilne liitumine ja Kaksikside ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Alkeenid ja Elektron · Elektron ja Kaksikside ·
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Alkeenid ja Etüleen · Etüleen ja Kaksikside ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Alkeenid ja Funktsionaalrühm · Funktsionaalrühm ja Kaksikside ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Alkeenid ja Halogeenid · Halogeenid ja Kaksikside ·
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Alkeenid ja Hüdrogeenimine · Hüdrogeenimine ja Kaksikside ·
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Alkeenid ja Karboksüülhapped · Kaksikside ja Karboksüülhapped ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Alkeenid ja Katalüsaator · Kaksikside ja Katalüsaator ·
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Alkeenid ja Keemiline energia · Kaksikside ja Keemiline energia ·
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Alkeenid ja Ketoonid · Kaksikside ja Ketoonid ·
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Alkeenid ja Liitumisreaktsioon · Kaksikside ja Liitumisreaktsioon ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Alkeenid ja Nikkel · Kaksikside ja Nikkel ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Alkeenid ja Oksüdatsioon · Kaksikside ja Oksüdatsioon ·
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Alkeenid ja Orbitaal · Kaksikside ja Orbitaal ·
Polüeteen
Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga) Polüeteeni struktuurivalem Polüeteeni makromolekuli lõik Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Alkeenid ja Polüeteen · Kaksikside ja Polüeteen ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Alkeenid ja Polümerisatsioon · Kaksikside ja Polümerisatsioon ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Alkeenid ja Süsihappegaas · Kaksikside ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alkeenid ja Kaksikside ühist
- Millised on sarnasused Alkeenid ja Kaksikside
Võrdlus Alkeenid ja Kaksikside
Alkeenid on 80 suhted, samas Kaksikside 101. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 12.15% = 22 / (80 + 101).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alkeenid ja Kaksikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
