Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Adhesioon, Alalisvool, Alumiinium, Aluselisus, Anood, Arhitektuur, Duralumiinium, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivool, Elektrokeemia, Elektrolüüt, Elektrood, Fosforhape, Hafnium, Hapnik, Happeline keskkond, Implantaat, Inertsus (keemia), Interferents, Katood, Korrosioon, Kulumiskindlus, Läbilöök, Liim, Magneesium, Metallid, Naatriumhüdroksiid, Nioobium, Oksiidid, Orgaanilised happed, Pinge (elekter), Pinnakate, Plastid, Poorsus, Protsess, Rauasulam, Saksamaa, Struktuur, Sulam, Temperatuur, Titaan, Tsink, Tsirkoonium, Tugev hape, Väävelhape, Värv, Vesi, Vesilahus, Vooluallikas, Voolutihedus.
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Uus!!: Anodeerimine ja Adhesioon · Näe rohkem »
Alalisvool
Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu.
Uus!!: Anodeerimine ja Alalisvool · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Anodeerimine ja Alumiinium · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Anodeerimine ja Aluselisus · Näe rohkem »
Anood
Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.
Uus!!: Anodeerimine ja Anood · Näe rohkem »
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Uus!!: Anodeerimine ja Arhitektuur · Näe rohkem »
Duralumiinium
Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Duralumiinium (ladina durus 'kõva' + alumiinium) ehk duraal on alumiiniumisulam, mis sisaldab 91–95% alumiiniumi, 2,2–5,7% vaske ja 0,2%–2,7% magneesiumi.
Uus!!: Anodeerimine ja Duralumiinium · Näe rohkem »
Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Uus!!: Anodeerimine ja Elektrivälja potentsiaal · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Anodeerimine ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Uus!!: Anodeerimine ja Elektrokeemia · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Anodeerimine ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Anodeerimine ja Elektrood · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Anodeerimine ja Fosforhape · Näe rohkem »
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Uus!!: Anodeerimine ja Hafnium · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Anodeerimine ja Hapnik · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Anodeerimine ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Implantaat
Implantaat ehk implant ehk siirik on koe sisse isutatud ehk implanteeritud võõrkeha või aine.
Uus!!: Anodeerimine ja Implantaat · Näe rohkem »
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Uus!!: Anodeerimine ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Anodeerimine ja Interferents · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Anodeerimine ja Katood · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Anodeerimine ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kulumiskindlus
Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed.
Uus!!: Anodeerimine ja Kulumiskindlus · Näe rohkem »
Läbilöök
Läbilöök õhus Läbilöök on dielektriku järsk muutumine elektrijuhiks piisavalt tugeva elektrivälja toimel.
Uus!!: Anodeerimine ja Läbilöök · Näe rohkem »
Liim
Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.
Uus!!: Anodeerimine ja Liim · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Anodeerimine ja Magneesium · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Anodeerimine ja Metallid · Näe rohkem »
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Uus!!: Anodeerimine ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Uus!!: Anodeerimine ja Nioobium · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Anodeerimine ja Oksiidid · Näe rohkem »
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Uus!!: Anodeerimine ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Anodeerimine ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Anodeerimine ja Pinnakate · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Anodeerimine ja Plastid · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Anodeerimine ja Poorsus · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Anodeerimine ja Protsess · Näe rohkem »
Rauasulam
Rauasulam on sulam, mis on saadud raua ja ühe või mitme muu aine kokkusulatamisel või paagutamisel.
Uus!!: Anodeerimine ja Rauasulam · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Anodeerimine ja Saksamaa · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Anodeerimine ja Struktuur · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Anodeerimine ja Sulam · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Anodeerimine ja Temperatuur · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Anodeerimine ja Titaan · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Anodeerimine ja Tsink · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Anodeerimine ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tugev hape
Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.
Uus!!: Anodeerimine ja Tugev hape · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Anodeerimine ja Väävelhape · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Anodeerimine ja Värv · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Anodeerimine ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Anodeerimine ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vooluallikas
Vooluallikas on elektrotehnikas elektrienergia allikas, mida kasutatakse peamiselt järgmistes seostes ja tähendustes.
Uus!!: Anodeerimine ja Vooluallikas · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: Anodeerimine ja Voolutihedus · Näe rohkem »
