Sisukord
92 suhted: Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksandr Puškin, Anna Haava, August Weizenbergi tänav, August Weizenbergi tänav (Narva), Õpetajate Leht, Õpetatud Eesti Selts, Berliin, Bertel Thorvaldsen, Carl Robert Jakobson, Eesti Aleksandrikool, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti mõttelugu, Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Eestlased, Erastvere, Ermitaaž, Ernst Jõesaar, Esimene maailmasõda, Ferdinand Johann Wiedemann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Haljala, Hando Runnel, Heini Paas, Ilmamaa, Jakob Hurt, Jüri Hain, Johann Voldemar Jannsen, Julius Sergius von Klever, Kanepi, Karl Ernst von Baer, Katariina I, Katre Ligi, Kips, Kopenhaagen, Kunst (kirjastus), Linda (skulptuur), Lindamägi, Looming (ajakiri), Lydia Koidula, Maarja kalmistu, Marmor, Mílose Venus, München, Müncheni Kunstiakadeemia, Mihkel Veske, ... Laienda indeks (42 rohkem) »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata August Weizenberg ja Aleksander I
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata August Weizenberg ja Aleksander II
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata August Weizenberg ja Aleksander III
Aleksandr Puškin
Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.
Vaata August Weizenberg ja Aleksandr Puškin
Anna Haava
Anna Haava Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) 15. (3.) oktoober 1864 Pala vald, Kodavere kihelkond, Tartumaa Haavakivi talu – 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
Vaata August Weizenberg ja Anna Haava
August Weizenbergi tänav
August Weizenbergi tänav asub Tallinnas Kadriorus Kesklinna linnaosas.
Vaata August Weizenberg ja August Weizenbergi tänav
August Weizenbergi tänav (Narva)
August Weizenbergi tänav (vene keeles улица им. Августа Вейценберга) on tänav Narvas Siivertsi linnaosas.
Vaata August Weizenberg ja August Weizenbergi tänav (Narva)
Õpetajate Leht
Õpetajate Leht (lühend ÕL) on Eestis ilmuv ajaleht, mida annab välja Sihtasutus Kultuurileht.
Vaata August Weizenberg ja Õpetajate Leht
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Vaata August Weizenberg ja Õpetatud Eesti Selts
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata August Weizenberg ja Berliin
Bertel Thorvaldsen
Berthel Thorvaldsen (19. november 1770 Kopenhaagen – 24. märts 1844 Kopenhaagen) oli taani kunstnik ja skulptor.
Vaata August Weizenberg ja Bertel Thorvaldsen
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Vaata August Weizenberg ja Carl Robert Jakobson
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Vaata August Weizenberg ja Eesti Aleksandrikool
Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud kirjanduslik ja kultuuriline selts.
Vaata August Weizenberg ja Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata August Weizenberg ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Vaata August Weizenberg ja Eesti Kunstimuuseum
Eesti mõttelugu
Hando Runnel 2002. aastal "Eesti mõtteloo" raamatutega "Eesti mõttelugu" on kirjastuse Ilmamaa alates 1995.
Vaata August Weizenberg ja Eesti mõttelugu
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt Martin Gropius) Eestimaa Provintsiaalmuuseum (ka: Tallinna Provintsiaalmuuseum) oli 1842.
Vaata August Weizenberg ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata August Weizenberg ja Eestlased
Erastvere
Erastvere on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Vaata August Weizenberg ja Erastvere
Ermitaaž
Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.
Vaata August Weizenberg ja Ermitaaž
Ernst Jõesaar
Ernst Jõesaar (enne eestistamist perekonnanimi Puhtsit (18. juuli 1905 Konguta vald, Puhja kihelkond, Tartumaa – 10. november 1985 Stockholm) oli eesti skulptor.
Vaata August Weizenberg ja Ernst Jõesaar
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata August Weizenberg ja Esimene maailmasõda
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Vaata August Weizenberg ja Ferdinand Johann Wiedemann
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Vaata August Weizenberg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Haljala
Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus.
Vaata August Weizenberg ja Haljala
Hando Runnel
Hando Runnel Tartu Kirjanike Majas 21. märtsil 2002 kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" raamatutega Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres) on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Vaata August Weizenberg ja Hando Runnel
Heini Paas
Heini Rosilda Paas (6. oktoober 1918 Mõniste vald, Hargla kihelkond, Võrumaa – 26. september 2021) oli eesti kunstiajaloolane.
Vaata August Weizenberg ja Heini Paas
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Vaata August Weizenberg ja Ilmamaa
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Vaata August Weizenberg ja Jakob Hurt
Jüri Hain
Jüri Hain 1987. aastal Jüri Hain (4. juuni 1941 Tallinn – 16. juuli 2022) oli eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane.
Vaata August Weizenberg ja Jüri Hain
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
Vaata August Weizenberg ja Johann Voldemar Jannsen
Julius Sergius von Klever
Julius Sergius von Klever (31. jaanuar 1850 Tartu – 24. detsember 1924 Leningrad) oli Eestist pärit baltisaksa maalikunstnik.
Vaata August Weizenberg ja Julius Sergius von Klever
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Vaata August Weizenberg ja Kanepi
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata August Weizenberg ja Karl Ernst von Baer
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Vaata August Weizenberg ja Katariina I
Katre Ligi
Katre Ligi (kodanikunimega Katre Runnel; sündinud 18. augustil 1953 Tartus) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.
Vaata August Weizenberg ja Katre Ligi
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata August Weizenberg ja Kips
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata August Weizenberg ja Kopenhaagen
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Vaata August Weizenberg ja Kunst (kirjastus)
Linda (skulptuur)
August Weizenbergi Linda monument. Pronks, graniit. 1920. "Linda" on Tallinnas Lindamäel asuv August Weizenbergi 1920.
Vaata August Weizenberg ja Linda (skulptuur)
Lindamägi
Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.
Vaata August Weizenberg ja Lindamägi
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Vaata August Weizenberg ja Looming (ajakiri)
Lydia Koidula
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Vaata August Weizenberg ja Lydia Koidula
Maarja kalmistu
Miina Härma haud Maarja kalmistu on kalmistu Tartus, Raadi kalmistu osa.
Vaata August Weizenberg ja Maarja kalmistu
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Vaata August Weizenberg ja Marmor
Mílose Venus
"Mílose Venus" "Mílose Venus" on hellenismiajastust (umbes 130–100 eKr) pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavalt kujutab jumalanna Aphroditet (Rooma jumalanna Venus).
Vaata August Weizenberg ja Mílose Venus
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Vaata August Weizenberg ja München
Müncheni Kunstiakadeemia
Müncheni Kunstiakadeemia (juuli 2009) Müncheni Kunstiakadeemia (ka Müncheni Kaunite Kunstide Akadeemia; saksa keeles Akademie der Bildenden Künste München) on kunstiakadeemia Saksamaal Münchenis.
Vaata August Weizenberg ja Müncheni Kunstiakadeemia
Mihkel Veske
Mihkel Veske Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 Holstre vald – 16. mai 1890 Kaasan) oli eesti teoloog, luuletaja ja keeleteadlane.
Vaata August Weizenberg ja Mihkel Veske
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata August Weizenberg ja Narva
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata August Weizenberg ja Peeter I
Peeter Süda tänav
Peeter Süda tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata August Weizenberg ja Peeter Süda tänav
Peterburi Kunstide Akadeemia
Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757.
Vaata August Weizenberg ja Peterburi Kunstide Akadeemia
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Vaata August Weizenberg ja Philipp Karell
Rahvusooper Estonia
Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.
Vaata August Weizenberg ja Rahvusooper Estonia
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata August Weizenberg ja Rooma
Roosikrantsi tänav
Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Vaata August Weizenberg ja Roosikrantsi tänav
Sergei Šahhovskoi
Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.
Vaata August Weizenberg ja Sergei Šahhovskoi
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Vaata August Weizenberg ja Skulptor
Soome Kirjanduse Selts
Helsingis asuv seltsi peahoone fassaad (2007) Soome Kirjanduse Selts (soome keeles Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lühend SKS) on soome keeles kirjutatud kirjandust toetav selts.
Vaata August Weizenberg ja Soome Kirjanduse Selts
Suurgildi hoone
pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.
Vaata August Weizenberg ja Suurgildi hoone
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata August Weizenberg ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata August Weizenberg ja Tartu
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata August Weizenberg ja Teine maailmasõda
Uus-Jaani kalmistu
Kalmistu väravaehitis Uus-Jaani kalmistu on kalmistu Tartus.
Vaata August Weizenberg ja Uus-Jaani kalmistu
Vaba Maa
Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.
Vaata August Weizenberg ja Vaba Maa
Vana-Piigandi vald
Vana-Piigandi vald (saksa keeles Alt-Pigant) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Vaata August Weizenberg ja Vana-Piigandi vald
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Vaata August Weizenberg ja Vanemuine (teater)
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata August Weizenberg ja Võrumaa
Viljandi vana kalmistu
Viljandi vana kalmistu on kalmistu Viljandis.
Vaata August Weizenberg ja Viljandi vana kalmistu
Woldemar Friedrich Krüger
Woldemar Friedrich Krüger (2. jaanuar 1808 Kaave mõis, Tartumaa – 5. jaanuar 1894 Tartu) oli eesti päritolu baltisaksa maalikunstnik, graafik, pedagoog ja restauraator.
Vaata August Weizenberg ja Woldemar Friedrich Krüger
18. september
18.
Vaata August Weizenberg ja 18. september
1837
1837.
Vaata August Weizenberg ja 1837
1863
1863.
Vaata August Weizenberg ja 1863
1866
1866.
Vaata August Weizenberg ja 1866
1871
1871.
Vaata August Weizenberg ja 1871
1873
1873.
Vaata August Weizenberg ja 1873
1879
1879.
Vaata August Weizenberg ja 1879
1880
1880.
Vaata August Weizenberg ja 1880
1886
1886.
Vaata August Weizenberg ja 1886
1887
1887.
Vaata August Weizenberg ja 1887
1888
1888.
Vaata August Weizenberg ja 1888
1890
1890.
Vaata August Weizenberg ja 1890
1921
1921.
Vaata August Weizenberg ja 1921
1936
1936.
Vaata August Weizenberg ja 1936
1964
1964.
Vaata August Weizenberg ja 1964
1987
1987.
Vaata August Weizenberg ja 1987
1999
1999.
Vaata August Weizenberg ja 1999
2014
2014.
Vaata August Weizenberg ja 2014
22. november
22.
Vaata August Weizenberg ja 22. november
6. aprill
6.
Vaata August Weizenberg ja 6. aprill
Tuntud ka kui August Ludvig Weizenberg, August Ludwig Weizenberg.