Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Austria keisririik ja Istria mark
Austria keisririik ja Istria mark on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Austria ertshertsogkond, Austria-Ungari, Campo Formio rahu, Habsburgid, Horvaadid, Illüüria kuningriik, Illüüria provintsid, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (1861–1946), Kärnteni hertsogkond, Napoleon I, Prantsuse esimene keisririik, Pressburgi rahu, Saksa keel, Sloveeni keel, Sloveenid, Trieste, Ungarlased, Viini kongress.
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Austria ertshertsogkond ja Austria keisririik · Austria ertshertsogkond ja Istria mark ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria keisririik ja Austria-Ungari · Austria-Ungari ja Istria mark ·
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Austria keisririik ja Campo Formio rahu · Campo Formio rahu ja Istria mark ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Austria keisririik ja Habsburgid · Habsburgid ja Istria mark ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Austria keisririik ja Horvaadid · Horvaadid ja Istria mark ·
Illüüria kuningriik
Illüüria kuningriik oli Austria keisririigi kroonimaa aastatel 1816–1849, Napoleoni Illüüria provintside järglasriik, mille Austria Kuuenda koalitsiooni sõjas tagasi vallutas ja vastavalt Viini kongressi lõppaktile taastas.
Austria keisririik ja Illüüria kuningriik · Illüüria kuningriik ja Istria mark ·
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Austria keisririik ja Illüüria provintsid · Illüüria provintsid ja Istria mark ·
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Austria keisririik ja Itaalia keel · Istria mark ja Itaalia keel ·
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Austria keisririik ja Itaalia kuningriik (1861–1946) · Istria mark ja Itaalia kuningriik (1861–1946) ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Austria keisririik ja Kärnteni hertsogkond · Istria mark ja Kärnteni hertsogkond ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Austria keisririik ja Napoleon I · Istria mark ja Napoleon I ·
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Austria keisririik ja Prantsuse esimene keisririik · Istria mark ja Prantsuse esimene keisririik ·
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Austria keisririik ja Pressburgi rahu · Istria mark ja Pressburgi rahu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Austria keisririik ja Saksa keel · Istria mark ja Saksa keel ·
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Austria keisririik ja Sloveeni keel · Istria mark ja Sloveeni keel ·
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Austria keisririik ja Sloveenid · Istria mark ja Sloveenid ·
Trieste
Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.
Austria keisririik ja Trieste · Istria mark ja Trieste ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Austria keisririik ja Ungarlased · Istria mark ja Ungarlased ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Austria keisririik ja Viini kongress · Istria mark ja Viini kongress ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Austria keisririik ja Istria mark ühist
- Millised on sarnasused Austria keisririik ja Istria mark
Võrdlus Austria keisririik ja Istria mark
Austria keisririik on 158 suhted, samas Istria mark 80. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 7.98% = 19 / (158 + 80).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Austria keisririik ja Istria mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
