Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Austria ringkond ja Kraini hertsogkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Austria ringkond ja Kraini hertsogkond

Austria ringkond vs. Kraini hertsogkond

Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond. Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.

Sarnasusi Austria ringkond ja Kraini hertsogkond

Austria ringkond ja Kraini hertsogkond on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Austria ertshertsogkond, Ertshertsog, Görzi krahvkond, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Istria mark, Kärnteni hertsogkond, Kraini mark, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Sise-Austria, Sloveenia, Steiermargi hertsogkond, Tirooli krahvkond, Trieste.

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Austria ertshertsogkond ja Austria ringkond · Austria ertshertsogkond ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Ertshertsog

Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.

Austria ringkond ja Ertshertsog · Ertshertsog ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Görzi krahvkond

Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.

Austria ringkond ja Görzi krahvkond · Görzi krahvkond ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Austria ringkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Austria ringkond ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.

Austria ringkond ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Istria mark

Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.

Austria ringkond ja Istria mark · Istria mark ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Kärnteni hertsogkond

Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Austria ringkond ja Kärnteni hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Kraini mark

Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.

Austria ringkond ja Kraini mark · Kraini hertsogkond ja Kraini mark · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Austria ringkond ja Saksa keel · Kraini hertsogkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Austria ringkond ja Saksa-Rooma riik · Kraini hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Sise-Austria

Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.

Austria ringkond ja Sise-Austria · Kraini hertsogkond ja Sise-Austria · Näe rohkem »

Sloveenia

Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.

Austria ringkond ja Sloveenia · Kraini hertsogkond ja Sloveenia · Näe rohkem »

Steiermargi hertsogkond

Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Austria ringkond ja Steiermargi hertsogkond · Kraini hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Näe rohkem »

Tirooli krahvkond

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.

Austria ringkond ja Tirooli krahvkond · Kraini hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »

Trieste

Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.

Austria ringkond ja Trieste · Kraini hertsogkond ja Trieste · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Austria ringkond ja Kraini hertsogkond

Austria ringkond on 41 suhted, samas Kraini hertsogkond 74. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 13.91% = 16 / (41 + 74).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Austria ringkond ja Kraini hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »