Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brabanti hertsogkond ja Burgundia ringkond
Brabanti hertsogkond ja Burgundia ringkond on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Belgia, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gelderni hertsogkond, Habsburgid, Hainaut' krahvkond, Holland, Hollandi krahvkond, Hollandi Vabariik, Kaheksakümneaastane sõda, Karl V, Lõuna-Madalmaad, Liège'i piiskopkond, Limburgi hertsogkond, Lotharingia, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Nancy lahing, Philippe Hea, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Saksa-Rooma riik, Seitseteist provintsi, Valois-Burgundia dünastia, Vestfaali rahu.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Brabanti hertsogkond · Alam-Lotring ja Burgundia ringkond ·
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Brabanti hertsogkond · Belgia ja Burgundia ringkond ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Burgundia ringkond ·
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia Madalmaad · Burgundia Madalmaad ja Burgundia ringkond ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Brabanti hertsogkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Burgundia ringkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ·
Gelderni hertsogkond
Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.
Brabanti hertsogkond ja Gelderni hertsogkond · Burgundia ringkond ja Gelderni hertsogkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Brabanti hertsogkond ja Habsburgid · Burgundia ringkond ja Habsburgid ·
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Brabanti hertsogkond ja Hainaut' krahvkond · Burgundia ringkond ja Hainaut' krahvkond ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Brabanti hertsogkond ja Holland · Burgundia ringkond ja Holland ·
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Brabanti hertsogkond ja Hollandi krahvkond · Burgundia ringkond ja Hollandi krahvkond ·
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Brabanti hertsogkond ja Hollandi Vabariik · Burgundia ringkond ja Hollandi Vabariik ·
Kaheksakümneaastane sõda
Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.
Brabanti hertsogkond ja Kaheksakümneaastane sõda · Burgundia ringkond ja Kaheksakümneaastane sõda ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Brabanti hertsogkond ja Karl V · Burgundia ringkond ja Karl V ·
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Brabanti hertsogkond ja Lõuna-Madalmaad · Burgundia ringkond ja Lõuna-Madalmaad ·
Liège'i piiskopkond
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.
Brabanti hertsogkond ja Liège'i piiskopkond · Burgundia ringkond ja Liège'i piiskopkond ·
Limburgi hertsogkond
Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa.
Brabanti hertsogkond ja Limburgi hertsogkond · Burgundia ringkond ja Limburgi hertsogkond ·
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Brabanti hertsogkond ja Lotharingia · Burgundia ringkond ja Lotharingia ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Brabanti hertsogkond ja Madalmaad · Burgundia ringkond ja Madalmaad ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Brabanti hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Burgundia ringkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Brabanti hertsogkond ja Nancy lahing · Burgundia ringkond ja Nancy lahing ·
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Brabanti hertsogkond ja Philippe Hea · Burgundia ringkond ja Philippe Hea ·
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Brabanti hertsogkond ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Burgundia ringkond ja Prantsusmaa Esimene Vabariik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brabanti hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Burgundia ringkond ja Saksa-Rooma riik ·
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Brabanti hertsogkond ja Seitseteist provintsi · Burgundia ringkond ja Seitseteist provintsi ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Brabanti hertsogkond ja Valois-Burgundia dünastia · Burgundia ringkond ja Valois-Burgundia dünastia ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Brabanti hertsogkond ja Vestfaali rahu · Burgundia ringkond ja Vestfaali rahu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brabanti hertsogkond ja Burgundia ringkond ühist
- Millised on sarnasused Brabanti hertsogkond ja Burgundia ringkond
Võrdlus Brabanti hertsogkond ja Burgundia ringkond
Brabanti hertsogkond on 88 suhted, samas Burgundia ringkond 59. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 17.69% = 26 / (88 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brabanti hertsogkond ja Burgundia ringkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
