Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brabanti hertsogkond ja Madalmaad
Brabanti hertsogkond ja Madalmaad on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Antwerpen, Belgia, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Flandria krahv, Gallia Belgica, Gelderni hertsogkond, Germaanlased, Habsburgid, Hainaut' krahvkond, Holland, Hollandi Vabariik, Kaheksakümneaastane sõda, Karl V, Lõuna-Madalmaad, Limburgi hertsogkond, Mechelen, Rooma keisririik, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Schelde, Seitseteist provintsi, Valois'd, Valois-Burgundia dünastia, Vestfaali rahu, Waterloo lahing.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Brabanti hertsogkond · Alam-Lotring ja Madalmaad ·
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Antwerpen ja Brabanti hertsogkond · Antwerpen ja Madalmaad ·
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Brabanti hertsogkond · Belgia ja Madalmaad ·
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsog · Burgundia hertsog ja Madalmaad ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Madalmaad ·
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia Madalmaad · Burgundia Madalmaad ja Madalmaad ·
Flandria krahv
Flandria krahvide vapp Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.
Brabanti hertsogkond ja Flandria krahv · Flandria krahv ja Madalmaad ·
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Brabanti hertsogkond ja Gallia Belgica · Gallia Belgica ja Madalmaad ·
Gelderni hertsogkond
Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.
Brabanti hertsogkond ja Gelderni hertsogkond · Gelderni hertsogkond ja Madalmaad ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Brabanti hertsogkond ja Germaanlased · Germaanlased ja Madalmaad ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Brabanti hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Madalmaad ·
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Brabanti hertsogkond ja Hainaut' krahvkond · Hainaut' krahvkond ja Madalmaad ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Brabanti hertsogkond ja Holland · Holland ja Madalmaad ·
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Brabanti hertsogkond ja Hollandi Vabariik · Hollandi Vabariik ja Madalmaad ·
Kaheksakümneaastane sõda
Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.
Brabanti hertsogkond ja Kaheksakümneaastane sõda · Kaheksakümneaastane sõda ja Madalmaad ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Brabanti hertsogkond ja Karl V · Karl V ja Madalmaad ·
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Brabanti hertsogkond ja Lõuna-Madalmaad · Lõuna-Madalmaad ja Madalmaad ·
Limburgi hertsogkond
Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa.
Brabanti hertsogkond ja Limburgi hertsogkond · Limburgi hertsogkond ja Madalmaad ·
Mechelen
Mechelen on linn Belgias.
Brabanti hertsogkond ja Mechelen · Madalmaad ja Mechelen ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Brabanti hertsogkond ja Rooma keisririik · Madalmaad ja Rooma keisririik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Brabanti hertsogkond ja Saksa kuningas · Madalmaad ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brabanti hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Madalmaad ja Saksa-Rooma riik ·
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Brabanti hertsogkond ja Schelde · Madalmaad ja Schelde ·
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Brabanti hertsogkond ja Seitseteist provintsi · Madalmaad ja Seitseteist provintsi ·
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Brabanti hertsogkond ja Valois'd · Madalmaad ja Valois'd ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Brabanti hertsogkond ja Valois-Burgundia dünastia · Madalmaad ja Valois-Burgundia dünastia ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Brabanti hertsogkond ja Vestfaali rahu · Madalmaad ja Vestfaali rahu ·
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Brabanti hertsogkond ja Waterloo lahing · Madalmaad ja Waterloo lahing ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brabanti hertsogkond ja Madalmaad ühist
- Millised on sarnasused Brabanti hertsogkond ja Madalmaad
Võrdlus Brabanti hertsogkond ja Madalmaad
Brabanti hertsogkond on 88 suhted, samas Madalmaad 89. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 15.82% = 28 / (88 + 89).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brabanti hertsogkond ja Madalmaad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
