Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Neumark
Brandenburgi mark ja Neumark on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Altmark, Askania dünastia, Berliin, Brandenburgi mark, Friedrich II (Brandenburg), Hohenzollernid, Joachim I, Joachim II, Johann I (Brandenburg), Kaliningrad, Konrad I (Brandenburg), Kulden, Lääneslaavlased, Luksemburgi dünastia, Markkrahv, Pommeri, Preisimaa hertsogiriik, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Szczecin, Wittelsbachi dünastia.
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Brandenburgi mark · Albrecht Karu ja Neumark ·
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Altmark ja Brandenburgi mark · Altmark ja Neumark ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Askania dünastia ja Brandenburgi mark · Askania dünastia ja Neumark ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Brandenburgi mark · Berliin ja Neumark ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Neumark ·
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Brandenburgi mark ja Friedrich II (Brandenburg) · Friedrich II (Brandenburg) ja Neumark ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Hohenzollernid ja Neumark ·
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Brandenburgi mark ja Joachim I · Joachim I ja Neumark ·
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Brandenburgi mark ja Joachim II · Joachim II ja Neumark ·
Johann I (Brandenburg)
Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.
Brandenburgi mark ja Johann I (Brandenburg) · Johann I (Brandenburg) ja Neumark ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Brandenburgi mark ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Neumark ·
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Brandenburgi mark ja Konrad I (Brandenburg) · Konrad I (Brandenburg) ja Neumark ·
Kulden
Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.
Brandenburgi mark ja Kulden · Kulden ja Neumark ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Brandenburgi mark ja Lääneslaavlased · Lääneslaavlased ja Neumark ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Brandenburgi mark ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Neumark ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Brandenburgi mark ja Markkrahv · Markkrahv ja Neumark ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Brandenburgi mark ja Pommeri · Neumark ja Pommeri ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik · Neumark ja Preisimaa hertsogiriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa keel · Neumark ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Brandenburgi mark ja Saksa ordu · Neumark ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Neumark ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Brandenburgi mark ja Saksimaa · Neumark ja Saksimaa ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Brandenburgi mark ja Szczecin · Neumark ja Szczecin ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Brandenburgi mark ja Wittelsbachi dünastia · Neumark ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Neumark ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Neumark
Võrdlus Brandenburgi mark ja Neumark
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Neumark 118. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 8.89% = 24 / (152 + 118).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Neumark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
