Kiiremini kui brauser!
86 suhted: Aadlisuguvõsa, Allaži mõis, Auļi mõis, Avinurme mõis, Ķipēni mõis, Ülejõe mõis, Ādaži mõis, Balthasar von Campenhausen (1745–1800), Bērzaune mõis, Daibe mõis, Dubinska mõis, Fideikomiss, Härgmäe mõis, Ilzene mõis, Inčukalnsi mõis, Jūdaži mõis, Jõgeveste mõis, Juba mõis, Kalnamuiža mõis, Karjamõis, Karl XI, Katrinmuiža mõis, Katvari mõis, Kūdumsi mõis, Kindralmajor, Kindralporutšik, Kolonelleitnant, Laiksaare mõis, Lautna mõis, Lübeck, Lenči mõis, Leyon Pierce Balthasar von Campenhausen, Liepa mõis, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Madalmaad, Maidla mõis (Hageri), Muižkalnsi mõis, Nordische Miscellaneen, Ooberst, Pangodi mõis, Pociemsi mõis, Podzēni mõis, Poolmõis, Rannu mõis, Rauna kihelkond, Riigimõis, Rootsi, ..., Ropaži mõis, Roperbeķi mõis, Rozbeķi mõis, Salanõunik, Stalbe mõis, Stockholm (linn), Stopiņi mõis, Tännassilma mõis (Viljandi), Tõeline salanõunik, Teenistusastmete tabel, Tiegaži mõis, Ungurmuiža mõis, Uniküla mõis (Sangaste), Uulu mõis, Uusna mõis, Vaidava mõis, Vaimastvere mõis, Valguta mõis, Vana-Otepää mõis, Vardi mõis (Paistu), Võnnu kreis, Vecķipēni mõis, Veckalsnava mõis, Vene keel, Venemaa, Veselauska mõis, 1665, 1672, 1675, 1744, 1842, 1890, 1902, 1906, 1920, 2014. Laienda indeks (36 rohkem) »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Campenhausen ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Allaži mõis
Mõisa häärber aastal 1905 Allaži mõis (saksa keeles Allasch, läti keeles Allažu muiža, ka Allažu muižas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Allaži mõis · Näe rohkem »
Auļi mõis
Auļi mõis (saksa keeles Aula, läti keeles Auļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Auļi mõis · Näe rohkem »
Avinurme mõis
Avinurme mõis (saksa keeles Awwinorm) oli riigimõis Torma kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Avinurme mõis · Näe rohkem »
Ķipēni mõis
Mõisa peahoone Ķipēni mõis (saksa keeles Eck, varem Neu-Eck, läti keeles Ķipēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Ķipēni mõis · Näe rohkem »
Ülejõe mõis
Ülejõe mõis (saksa keeles Üllejoe) oli Laupa mõisa karjamõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Campenhausen ja Ülejõe mõis · Näe rohkem »
Ādaži mõis
Ādaži mõis (saksa keeles Aahof, ka Neuermühlen, läti keeles Ādažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Ādaži mõis · Näe rohkem »
Balthasar von Campenhausen (1745–1800)
Balthasar von Campenhausen (1745–1800) Vabahärra Balthasar von Campenhausen (läti keeles Baltazars fon Kampenhauzens; vene keeles Балтазар Иванович Кампенгаузен) (28. november 1745 Ungurmuiža – 12. juuni 1800 Pädaste) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.
Uus!!: Campenhausen ja Balthasar von Campenhausen (1745–1800) · Näe rohkem »
Bērzaune mõis
Bērzaune mõis (saksa keeles Schloß Bersohn) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Bērzaune mõis · Näe rohkem »
Daibe mõis
Daibe mõis (saksa keeles Daiben, läti keeles Daibes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Daibe mõis · Näe rohkem »
Dubinska mõis
Dubinska mõis (saksa keeles Dubinsky, läti keeles Dubinska muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Dubinska mõis · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Campenhausen ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Härgmäe mõis
Härgmäe mõis ehk Ērģeme mõis (saksa keeles Ermes) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Härgmäe mõis · Näe rohkem »
Ilzene mõis
Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Ilzene mõis · Näe rohkem »
Inčukalnsi mõis
Inčukalnsi mõis (saksa keeles Hinzenberg, läti keeles Inčukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Inčukalnsi mõis · Näe rohkem »
Jūdaži mõis
Jūdaži mõis (saksa keeles Judasch, läti keeles Jūdažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Jūdaži mõis · Näe rohkem »
Jõgeveste mõis
Jõgeveste mõis (saksa keeles Beckhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Jõgeveste mõis · Näe rohkem »
Juba mõis
Juba mõisa peahoone Juba mõis (saksa keeles Quellenhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Campenhausen ja Juba mõis · Näe rohkem »
Kalnamuiža mõis
Mõisa peahoone. Kalnamuiža mõis (ka Sieksāte mõis; läti keeles Kalnamuiža või Sieksātes muiža, saksa keeles Berghof) on mõis Lätis Skrunda piirkonnas Rudbārži vallas Sieksāte külas.
Uus!!: Campenhausen ja Kalnamuiža mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Campenhausen ja Karjamõis · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Campenhausen ja Karl XI · Näe rohkem »
Katrinmuiža mõis
Katrinmuiža mõis (saksa keeles Katharinenberg) oli poolmõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Katrinmuiža mõis · Näe rohkem »
Katvari mõis
Katvari mõis (saksa keeles Kadfer, läti keeles Katvaru muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Katvari mõis · Näe rohkem »
Kūdumsi mõis
Kūdumsi mõis (saksa keeles Kudum, läti keeles Kūduma muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ungurmuiža kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Kūdumsi mõis · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Campenhausen ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kindralporutšik
Mundris suurtükiväe kindralporutšik (umbes 1793) Kindralporutšik (vene keeles генерал-поручик) oli aastatel 1741–1796 Venemaa keisririigi sõjaväeline III klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse salanõuniku auastmega.
Uus!!: Campenhausen ja Kindralporutšik · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Campenhausen ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Laiksaare mõis
Laiksaare mõis (saksa keeles Laiksaar) oli riigimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Laiksaare mõis · Näe rohkem »
Lautna mõis
Lautna mõis (saksa keeles Lautel) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Lautna mõis · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Campenhausen ja Lübeck · Näe rohkem »
Lenči mõis
Lenči mõis (saksa keeles Lenzenhof, läti keeles Lenču muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Lenči mõis · Näe rohkem »
Leyon Pierce Balthasar von Campenhausen
Leyon Pierce Balthasar von Campenhausen (14/25. jaanuar 1746 Riia – 8/20. september 1807 Riia) oli baltisaksa luuletaja, näitekirjanik, publitsist, riigiametnik.
Uus!!: Campenhausen ja Leyon Pierce Balthasar von Campenhausen · Näe rohkem »
Liepa mõis
Liepa mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Liepas muiža) oli rüütlimõis Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Liepa mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Campenhausen ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Campenhausen ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Campenhausen ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Campenhausen ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Campenhausen ja Madalmaad · Näe rohkem »
Maidla mõis (Hageri)
Maidla mõis (saksa keeles Wredenhagen) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Maidla mõis (Hageri) · Näe rohkem »
Muižkalnsi mõis
Muižkalnsi mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Muižkalnu muiža) oli algul rüütlimõis, hiljem aga Katvari mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Muižkalnsi mõis · Näe rohkem »
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Uus!!: Campenhausen ja Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Campenhausen ja Ooberst · Näe rohkem »
Pangodi mõis
Pangodi mõis (saksa keeles Spankau, varem Edes) oli riigimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Pangodi mõis · Näe rohkem »
Pociemsi mõis
Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Pociemsi mõis · Näe rohkem »
Podzēni mõis
Podzēni mõis (saksa keeles Podsem, läti keeles Podzēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Podzēni mõis · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Campenhausen ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rannu mõis
Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Campenhausen ja Rannu mõis · Näe rohkem »
Rauna kihelkond
Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Campenhausen ja Rauna kihelkond · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Campenhausen ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Campenhausen ja Rootsi · Näe rohkem »
Ropaži mõis
Ropaži mõis (saksa keeles Schloẞ Rodenpois, läti keeles Ropažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Ropaži mõis · Näe rohkem »
Roperbeķi mõis
Roperbeķi mõis (saksa keeles Roperbeck, varem Salsenhof, läti keeles Roperbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Roperbeķi mõis · Näe rohkem »
Rozbeķi mõis
Rozbeķi mõisa jahimajakese varemed Rozbeķi mõis (saksa keeles Schloß Rosenbeck, läti keeles Rozbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Rozbeķi mõis · Näe rohkem »
Salanõunik
lõkmetega (foto tehtud enne 1913) Salanõunik (vene keeles тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse III klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralleitnandi ja mereväe viitseadmirali auastmega.
Uus!!: Campenhausen ja Salanõunik · Näe rohkem »
Stalbe mõis
Stalbe mõis (läti keeles Stalbes muiža, saksa keeles Stolben) oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Cēsise piirkonnas Stalbe vallas Stalbe asulas.
Uus!!: Campenhausen ja Stalbe mõis · Näe rohkem »
Stockholm (linn)
Stockholm (varasem eestikeelne nimekuju Stokholm pole soovitatav) on Rootsi pealinn.
Uus!!: Campenhausen ja Stockholm (linn) · Näe rohkem »
Stopiņi mõis
Stopiņi mõis (saksa keeles Stopiushof, ka Jägelshof, läti keeles Stopiņu muiža) oli Riia linnamõis, varem rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ikšķile kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Stopiņi mõis · Näe rohkem »
Tännassilma mõis (Viljandi)
Tänassilma mõis (ka Vana-Tännassilma mõis; saksa keeles Alt-Tennasilm) oli riigimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Tännassilma mõis (Viljandi) · Näe rohkem »
Tõeline salanõunik
Tõeline salanõunik, ka tegelik salanõunik (vene keeles действительный тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse II klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee general en chef'i (vene keeles генерал-аншеф'i; 1763–1796) ja mereväe admirali auastmega.
Uus!!: Campenhausen ja Tõeline salanõunik · Näe rohkem »
Teenistusastmete tabel
Teenistusastmete tabel (originaal) Teenistusastmete tabel (vene keeles "Табель о рангах") reguleeris Venemaa Keisririigil ohvitseride ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust.
Uus!!: Campenhausen ja Teenistusastmete tabel · Näe rohkem »
Tiegaži mõis
Tiegaži mõis (saksa keeles Tegasch, läti keeles Tiegažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Tiegaži mõis · Näe rohkem »
Ungurmuiža mõis
Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Ungurmuiža mõis · Näe rohkem »
Uniküla mõis (Sangaste)
Uniküla mõis (saksa keeles Unniküll) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Campenhausen ja Uniküla mõis (Sangaste) · Näe rohkem »
Uulu mõis
Uulu mõis (saksa keeles Uhla) oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Uulu mõis · Näe rohkem »
Uusna mõis
Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Campenhausen ja Uusna mõis · Näe rohkem »
Vaidava mõis
Vaidava mõis (saksa keeles Waidau, läti keeles Vaidavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Vaidava mõis · Näe rohkem »
Vaimastvere mõis
Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.
Uus!!: Campenhausen ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Campenhausen ja Valguta mõis · Näe rohkem »
Vana-Otepää mõis
Vana-Otepää mõis (saksa keeles Schloß Odenpäh) oli riigimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Campenhausen ja Vana-Otepää mõis · Näe rohkem »
Vardi mõis (Paistu)
Vardi mõis (saksa keeles Schwarzhof) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Campenhausen ja Vardi mõis (Paistu) · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Campenhausen ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Vecķipēni mõis
Vecķipēni mõis (saksa keeles Alt-Eck, varem Eckenhof, läti keeles Vecķipēnu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Lemsalu karjamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Vecķipēni mõis · Näe rohkem »
Veckalsnava mõis
Veckalsnava mõis (saksa keeles Schloß Alt-Kalzenau, läti keeles Veckalsnavas muiža, ka Kalsnavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Kalsnava kihelkonnas, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Madona piirkonnas Kalsnava vallas Veckalsnava asulas.
Uus!!: Campenhausen ja Veckalsnava mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Campenhausen ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Campenhausen ja Venemaa · Näe rohkem »
Veselauska mõis
Veselauska mõis, tänapäeval Veselava (saksa keeles Wesselshof, läti keeles Veselavas muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Campenhausen ja Veselauska mõis · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Campenhausen ja 1665 · Näe rohkem »
1672
1672.
Uus!!: Campenhausen ja 1672 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Campenhausen ja 1675 · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Campenhausen ja 1744 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Campenhausen ja 1842 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Campenhausen ja 1890 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Campenhausen ja 1902 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Campenhausen ja 1906 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Campenhausen ja 1920 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Campenhausen ja 2014 · Näe rohkem »
