Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Apteek, Baarium, Eksperiment, Elavhõbe, Emakeel, Flogiston, Fosfor, Friedrich Suur, Gaas, Glütserool, Hape, Hapnik, Joseph Priestley, Kloor, Konvektsioon, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Lämmastik, Luu, Mangaan, Molübdeen, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Pastöörimine, Plii, Pommeri, Preisimaa kuningas, Puusüsi, Raud, Rein Vihalemm, Rootsi, Saksa keel, Saksamaa, Sidrunhape, Sinihape, Soojusülekanne, Soojusjuhtivus, Soojuskiirgus, Stockholm, Stralsund, Tallinn, Tuletikk, Tuli, Uppsala, Valgus (kirjastus), Vask, Vesiniksulfiid, Volfram, 1742, 1770, 1772, ..., 1773, 1774, 1775, 1777, 1778, 1781, 1786, 1981, 21. mai, 9. detsember. Laienda indeks (10 rohkem) »
Apteek
Apteegi sisustus u 1900. aastal USAs Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on koht, kus müüakse ravimeid.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Apteek · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Baarium · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Eksperiment · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Emakeel · Näe rohkem »
Flogiston
Flogiston oli 17.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Flogiston · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Fosfor · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Gaas · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Glütserool · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Hapnik · Näe rohkem »
Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Joseph Priestley · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Kloor · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Lämmastik · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Luu · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Mangaan · Näe rohkem »
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Molübdeen · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Oksiidid · Näe rohkem »
Pastöörimine
Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Pastöörimine · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Plii · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Pommeri · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Puusüsi · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Raud · Näe rohkem »
Rein Vihalemm
Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Rein Vihalemm, 2012 Rein Vihalemm (9. detsember 1938 Pärnu – 18. juuli 2015 Tammiste küla, Sauga vald, Pärnumaa) oli eesti teadusfilosoof, filosoofiakandidaat.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Rein Vihalemm · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Sidrunhape · Näe rohkem »
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Sinihape · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Stockholm · Näe rohkem »
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Stralsund · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Tallinn · Näe rohkem »
Tuletikk
Põlev tuletikk Tuletikk on vahend tule süütamiseks.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Tuletikk · Näe rohkem »
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Tuli · Näe rohkem »
Uppsala
Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Uppsala · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Vask · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Volfram
Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja Volfram · Näe rohkem »
1742
1742.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1742 · Näe rohkem »
1770
1770.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1770 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1772 · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1773 · Näe rohkem »
1774
1774.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1774 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1775 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1777 · Näe rohkem »
1778
1778.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1778 · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1781 · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1786 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 1981 · Näe rohkem »
21. mai
21.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 21. mai · Näe rohkem »
9. detsember
9.
Uus!!: Carl Wilhelm Scheele ja 9. detsember · Näe rohkem »
