Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Divesinik ja Vesi
Divesinik ja Vesi on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatommassiühik, Elektrijuhtivus, Elektrolüüs, Gaas, Hape, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Raud, Soojusjuhtivus, Sulamistemperatuur, Tihedus, Vedelik, Veeaur, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Divesinik · Aatom ja Vesi ·
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Aatommassiühik ja Divesinik · Aatommassiühik ja Vesi ·
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Divesinik ja Elektrijuhtivus · Elektrijuhtivus ja Vesi ·
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Divesinik ja Elektrolüüs · Elektrolüüs ja Vesi ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Divesinik ja Gaas · Gaas ja Vesi ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Divesinik ja Hape · Hape ja Vesi ·
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Divesinik ja Keemiline valem · Keemiline valem ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Divesinik ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Divesinik ja Molekul · Molekul ja Vesi ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Divesinik ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesi ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Divesinik ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Vesi ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Divesinik ja Raud · Raud ja Vesi ·
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Divesinik ja Soojusjuhtivus · Soojusjuhtivus ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Divesinik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Divesinik ja Tihedus · Tihedus ja Vesi ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Divesinik ja Vedelik · Vedelik ja Vesi ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Divesinik ja Veeaur · Veeaur ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Divesinik ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Divesinik ja Vesi
Võrdlus Divesinik ja Vesi
Divesinik on 74 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 7.03% = 18 / (74 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Divesinik ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
