Sisukord
89 suhted: Adolf Hitler, Alavere, Alfons Rebane, Allohvitser, Bad Tölz, Berthold Maack, Brigaad, Dębica, Diviis, Eduard Raig, Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Leegioni Sõprade Selts, Eesti Omavalitsus, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Eesti Teises maailmasõjas, Elmar Lang, Embleem, Emil Rehfeldt, Franz Augsberger, Georg Eberhardt, Germaanlased, Grenader, Hannes Walter, Hanno Ojalo, Hauptsturmführer, Henn-Ants Kurg, Hilversum, Hjalmar Mäe, Holland, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), Izjumi lahing, Jalavägi, Juhan Tuuling, Julgestusgrupp, Kaitsepataljonid, Kaitseväe Akadeemia, Karl-Siegmund Litzmann, Kehra, Kompanii, Kraków, Leegion, Mobilisatsioon, Obergruppenführer, Obersturmbannführer, Obersturmführer, Omakaitse, Partisan, ... Laienda indeks (39 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Vaata Eesti SS-leegion ja Adolf Hitler
Alavere
Alavere on Eestis nii koha- kui perekonnanimi.
Vaata Eesti SS-leegion ja Alavere
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Vaata Eesti SS-leegion ja Alfons Rebane
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata Eesti SS-leegion ja Allohvitser
Bad Tölz
Bad Tölz on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Bad Tölz-Wolfratshauseni kreisi keskus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Bad Tölz
Berthold Maack
Berthold Maack (24. märts 1898 Hamburg-Altona – 26. september 1981 Merano, Itaalia) oli Saksamaa sõjaväelane ja 20.
Vaata Eesti SS-leegion ja Berthold Maack
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Vaata Eesti SS-leegion ja Brigaad
Dębica
Dębica on linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas, Dębica maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Dębica
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Eesti SS-leegion ja Diviis
Eduard Raig
Eduard Raig (5. jaanuar 1902 Kõlleste vald Võrumaa – 19. november 1998 Connecticut, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (lipnik) ja Eesti politseinik.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eduard Raig
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolizei und SD Estland) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Leegioni Sõprade Klubi
Eesti Leegioni Sõprade Klubi (lühend ELSK) on organisatsioon, mis tegutseb eesmärgiga säilitada teises maailmasõjas võidelnud Eesti leegioni sõdurite pärandit.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti Leegioni Sõprade Klubi
Eesti Leegioni Sõprade Selts
Eesti Leegioni Sõprade Selts oli organisatsioon, mis asutati 29.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti Leegioni Sõprade Selts
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti Omavalitsus
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Vaata Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas
Elmar Lang
Elmar Lang (13. veebruar 1906 – 11. märts 1944 Vepsküla) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Hauptsturmführer) Teises maailmasõjas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Elmar Lang
Embleem
Embleem on mingi mõtte või mõiste tinglik kujutis.
Vaata Eesti SS-leegion ja Embleem
Emil Rehfeldt
Emil Rehfeldt (5. juuni 1907 Jädickendorf – 3. jaanuar 1975 Hannover) oli Saksa sõjaväelane.
Vaata Eesti SS-leegion ja Emil Rehfeldt
Franz Augsberger
Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20.
Vaata Eesti SS-leegion ja Franz Augsberger
Georg Eberhardt
Georg Eberhardt (27. veebruar 1914 Bad Frankenhausen, Saksamaa – 21. juuli 1943 Izjumi lähistel) oli Eesti SS-leegioni 1.
Vaata Eesti SS-leegion ja Georg Eberhardt
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Eesti SS-leegion ja Germaanlased
Grenader
Grenader on eliitväeosa jalaväelane, algselt käsigranaate heitev sõdur.
Vaata Eesti SS-leegion ja Grenader
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Eesti SS-leegion ja Hannes Walter
Hanno Ojalo
Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.
Vaata Eesti SS-leegion ja Hanno Ojalo
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Vaata Eesti SS-leegion ja Hauptsturmführer
Henn-Ants Kurg
Henn-Ants Kurg (kuni 1935. aastani Hans Kurg) (17. oktoober 1898 Tallinn – 28. detsember 1943 Tallinna sõjaväehaigla) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.
Vaata Eesti SS-leegion ja Henn-Ants Kurg
Hilversum
Hilversum on linn ja vald Põhja-Hollandi provintsis Hollandis.
Vaata Eesti SS-leegion ja Hilversum
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Vaata Eesti SS-leegion ja Hjalmar Mäe
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Eesti SS-leegion ja Holland
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Vaata Eesti SS-leegion ja Idapataljonid
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Eesti SS-leegion ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Izjumi lahing
Izjumi lahing toimus 19. juulist – 21. juulini 1943 teises maailmasõjas idarindel, Nõukogude looderinde vägede Izjumi-Barvenkovo pealetungioperatsiooni käigus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Izjumi lahing
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Eesti SS-leegion ja Jalavägi
Juhan Tuuling
Juhan Tuuling (kuni 23. detsembrini 1938 Johannes Tuling, 12. aprill 1897 Kuressaare – 23. oktoober 1946 Kopenhaagen, Taani kuningriik) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja Saksa sõjaväelane (SS-Standartenführer) Teises maailmasõjas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Juhan Tuuling
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Vaata Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Vaata Eesti SS-leegion ja Kaitseväe Akadeemia
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Karl-Siegmund Litzmann
Kehra
Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021) Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Kehra
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Eesti SS-leegion ja Kompanii
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Kraków
Leegion
Vana-Rooma armee sümboolika Leegion (ladina keeles tähendab legere väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Leegion
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Eesti SS-leegion ja Mobilisatsioon
Obergruppenführer
Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Vaata Eesti SS-leegion ja Obergruppenführer
Obersturmbannführer
Obersturmbannführer ehk SS-Obersturmbannführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kolonelleitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberstleutnant'ile.
Vaata Eesti SS-leegion ja Obersturmbannführer
Obersturmführer
Obersturmführer ehk SS-Obersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes leitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberleutnant'ile.
Vaata Eesti SS-leegion ja Obersturmführer
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Vaata Eesti SS-leegion ja Omakaitse
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Vaata Eesti SS-leegion ja Partisan
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Eesti SS-leegion ja Pataljon
Paul Vent
Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).
Vaata Eesti SS-leegion ja Paul Vent
Politseipataljon Ostland
Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Politseipataljon Ostland
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Eesti SS-leegion ja Poola
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Eesti SS-leegion ja Potsdam
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Poznań
Prantsuse Võõrleegion
Võõrleegionärid Saudi Araabias Prantsuse Võõrleegion on 1831.
Vaata Eesti SS-leegion ja Prantsuse Võõrleegion
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Vaata Eesti SS-leegion ja Raudrist
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Eesti SS-leegion ja Rügement
Reichsarbeitsdienst
RAD-i lipp RAD-i lipp (naissektsioonid) Reichsarbeitsdienst (RAD, 'riigi tööteenistus') oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist.
Vaata Eesti SS-leegion ja Reichsarbeitsdienst
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Vaata Eesti SS-leegion ja Relva-SS
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Saksa keel
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Saksa Riik
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Vaata Eesti SS-leegion ja SS
Sturmabteilung
Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921.
Vaata Eesti SS-leegion ja Sturmabteilung
Sturmbannführer
pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.
Vaata Eesti SS-leegion ja Sturmbannführer
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Vaata Eesti SS-leegion ja Suursaksa Riik
Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.
Vaata Eesti SS-leegion ja Tallinna vallutamine (1941)
Tankitõrje
Tankitõrjeüksuse taktikaline tingmärk (põhikujund) Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu.
Vaata Eesti SS-leegion ja Tankitõrje
Tankitõrjekompanii
Tankitõrjekompanii on tankitõrjerelvadega relvastatud kompanii, mille ülesandeks on teiste allüksuste toetamine või iseseisev lahingutegevus võitluses vastase soomustehnikaga ehk tankitõrje.
Vaata Eesti SS-leegion ja Tankitõrjekompanii
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda
Untersturmführer
Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.
Vaata Eesti SS-leegion ja Untersturmführer
Vabaduse väljak
Jaani kirik Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Eesti SS-leegion ja Vabaduse väljak
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Eesti SS-leegion ja Wehrmacht
1942
1942.
Vaata Eesti SS-leegion ja 1942
1943
1943.
Vaata Eesti SS-leegion ja 1943
1944
1944.
Vaata Eesti SS-leegion ja 1944
20. eesti diviis
20.
Vaata Eesti SS-leegion ja 20. eesti diviis
24. jaanuar
24.
Vaata Eesti SS-leegion ja 24. jaanuar
24. veebruar
24.
Vaata Eesti SS-leegion ja 24. veebruar
28. august
28.
Vaata Eesti SS-leegion ja 28. august
33. Kaitsepataljon
33.
Vaata Eesti SS-leegion ja 33. Kaitsepataljon
36. Kaitsepataljon
36.
Vaata Eesti SS-leegion ja 36. Kaitsepataljon
4. aprill
4.
Vaata Eesti SS-leegion ja 4. aprill
5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
5.
Vaata Eesti SS-leegion ja 5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
658. Eesti Pataljon
658.
Vaata Eesti SS-leegion ja 658. Eesti Pataljon
659. Eesti Pataljon
659.
Vaata Eesti SS-leegion ja 659. Eesti Pataljon
660. Eesti Pataljon
660.
Vaata Eesti SS-leegion ja 660. Eesti Pataljon
Tuntud ka kui Eesti SS leegion.