Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti rauaaeg ja Sakala
Eesti rauaaeg ja Sakala on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Aivar Kriiska, Alempois, Andres Tvauri, Anti Selart, Eesti muinasmaakonnad, Harjumaa, Hiiumaa, Järvamaa, Külakogukond, Keskmine rauaaeg, Latgalid, Läänemaa, Läti Henrik, Liivlased, Mõhu, Muinaskihelkond, Noorem rauaaeg, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Pihkva, Revala, Saaremaa, Sakala, Soontagana, Tallinn, Ugandi, Vaiga, Valter Lang, Virumaa.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Eesti rauaaeg · Adramaa ja Sakala ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti rauaaeg · Aivar Kriiska ja Sakala ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti rauaaeg · Alempois ja Sakala ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti rauaaeg · Andres Tvauri ja Sakala ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti rauaaeg · Anti Selart ja Sakala ·
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Eesti muinasmaakonnad ja Eesti rauaaeg · Eesti muinasmaakonnad ja Sakala ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti rauaaeg ja Harjumaa · Harjumaa ja Sakala ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti rauaaeg ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Sakala ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti rauaaeg ja Järvamaa · Järvamaa ja Sakala ·
Külakogukond
Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.
Eesti rauaaeg ja Külakogukond · Külakogukond ja Sakala ·
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Eesti rauaaeg ja Keskmine rauaaeg · Keskmine rauaaeg ja Sakala ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti rauaaeg ja Latgalid · Latgalid ja Sakala ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti rauaaeg ja Läänemaa · Läänemaa ja Sakala ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eesti rauaaeg ja Läti Henrik · Läti Henrik ja Sakala ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti rauaaeg ja Liivlased · Liivlased ja Sakala ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti rauaaeg ja Mõhu · Mõhu ja Sakala ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Eesti rauaaeg ja Muinaskihelkond · Muinaskihelkond ja Sakala ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Eesti rauaaeg ja Noorem rauaaeg · Noorem rauaaeg ja Sakala ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Eesti rauaaeg ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Sakala ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti rauaaeg ja Nurmekund · Nurmekund ja Sakala ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti rauaaeg ja Pihkva · Pihkva ja Sakala ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti rauaaeg ja Revala · Revala ja Sakala ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti rauaaeg ja Saaremaa · Saaremaa ja Sakala ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti rauaaeg ja Sakala · Sakala ja Sakala ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Eesti rauaaeg ja Soontagana · Sakala ja Soontagana ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti rauaaeg ja Tallinn · Sakala ja Tallinn ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti rauaaeg ja Ugandi · Sakala ja Ugandi ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti rauaaeg ja Vaiga · Sakala ja Vaiga ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti rauaaeg ja Valter Lang · Sakala ja Valter Lang ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti rauaaeg ja Sakala ühist
- Millised on sarnasused Eesti rauaaeg ja Sakala
Võrdlus Eesti rauaaeg ja Sakala
Eesti rauaaeg on 261 suhted, samas Sakala 186. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 6.71% = 30 / (261 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti rauaaeg ja Sakala. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
