Kiiremini kui brauser!
100 suhted: Aachen, Alpid, Aluskord, Ardennid, Basalt, Belgia, Bonn, Bornholm, Düren, Düsseldorf, Devon, Diftong, Erosioon, Eupen, Euroopa, Euskirchen, Frangi riik, Geoloogia, Harilik humal, Hautes Fagnes, Holland, Inimene, Jülichi hertsogkond, Juura (geoloogia), Kaldeera, Kambrium, Karbon, Köln, Kölni kuurvürstkond, Kerkemurrang, Kilt, Kips, Koblenz, Kriit (ajastu), Kurd, Kvaternaar, Laachi järv, Laevaehitus, Lääne-Rooma keisririik, Liège, Liivakivi, Looduskaitseala, Lubi, Lubjakivi, Luksemburg, Luksemburgi krahvkond, Luxembourg, Maakoor, Maaparandus, Maar, ..., Maas, Maastricht, Magma, Magmakamber, Moseli jõgi, Neandertallane, Nordrhein-Westfalen, Oligotseen, Ookeanibassein, Ordoviitsium, Ourthe'i jõgi, Paisjärv, Paleoliitikum, Põhjameri, Perm (geoloogia), Pimss, Plii, Pliotseen, Preisimaa, Rahvuspark, Rauaaeg, Raud, Raudteeliin, Rein, Reini Kiltkivimäestik, Rheinland-Pfalz, Riigimark, Rooma keisririik, Saksa Riik, Saksamaa, Süsihape, Süsihappegaas, Siebengebirge, Siegfriedi liin, Silp, Silur, Stolberg, Teine maailmasõda, Tertsiaar, Trier, Trieri kuurvürstkond, Triias, Tuff, Turism, Vaatetorn, Vahevöö, Varakeskaeg, Vääristubakas, Vulkanism, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (50 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Eifel ja Aachen · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Eifel ja Alpid · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Eifel ja Aluskord · Näe rohkem »
Ardennid
Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.
Uus!!: Eifel ja Ardennid · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Eifel ja Basalt · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Eifel ja Belgia · Näe rohkem »
Bonn
Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.
Uus!!: Eifel ja Bonn · Näe rohkem »
Bornholm
Bornholm on saar Läänemere edelaosas.
Uus!!: Eifel ja Bornholm · Näe rohkem »
Düren
Düren on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Düreni kreisi keskus.
Uus!!: Eifel ja Düren · Näe rohkem »
Düsseldorf
Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Eifel ja Düsseldorf · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Eifel ja Devon · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Eifel ja Diftong · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Eifel ja Erosioon · Näe rohkem »
Eupen
Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.
Uus!!: Eifel ja Eupen · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Eifel ja Euroopa · Näe rohkem »
Euskirchen
Euskircheni linnamüür ja Paks torn. Püha Martini kirik Euskirchen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Euskircheni kreisi keskus.
Uus!!: Eifel ja Euskirchen · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Eifel ja Frangi riik · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Eifel ja Geoloogia · Näe rohkem »
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Uus!!: Eifel ja Harilik humal · Näe rohkem »
Hautes Fagnes
Hautes Fagnesi kaart Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.
Uus!!: Eifel ja Hautes Fagnes · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Eifel ja Holland · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Eifel ja Inimene · Näe rohkem »
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Uus!!: Eifel ja Jülichi hertsogkond · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Eifel ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Kaldeera
Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Eifel ja Kaldeera · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eifel ja Kambrium · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eifel ja Karbon · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Eifel ja Köln · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Eifel ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Kerkemurrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Kerkemurrang ehk pöördmurrang on murrang, mille lasuv tiib on lamava tiiva suhtes kerkinud.
Uus!!: Eifel ja Kerkemurrang · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Eifel ja Kilt · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Eifel ja Kips · Näe rohkem »
Koblenz
Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes.
Uus!!: Eifel ja Koblenz · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eifel ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kurd
Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Uus!!: Eifel ja Kurd · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Eifel ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Laachi järv
Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga 1832. aasta paiku Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga. Taustal Laacher Kopf Laachi järv (saksa keeles Laacher See) on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis.
Uus!!: Eifel ja Laachi järv · Näe rohkem »
Laevaehitus
Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.
Uus!!: Eifel ja Laevaehitus · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Eifel ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Liège
Liège'i raekoda Liège (varem Liége, hollandi keeles Luik (varem Luick), vallooni keeles Lîdje, saksa keeles Lüttich, ladina keeles Leodium) on linn Belgias, Liège'i provintsi keskus.
Uus!!: Eifel ja Liège · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Eifel ja Liivakivi · Näe rohkem »
Looduskaitseala
Kabli looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Uus!!: Eifel ja Looduskaitseala · Näe rohkem »
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Uus!!: Eifel ja Lubi · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Eifel ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Eifel ja Luksemburg · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Eifel ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Luxembourg
Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.
Uus!!: Eifel ja Luxembourg · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Eifel ja Maakoor · Näe rohkem »
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Uus!!: Eifel ja Maaparandus · Näe rohkem »
Maar
Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977 Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.
Uus!!: Eifel ja Maar · Näe rohkem »
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Uus!!: Eifel ja Maas · Näe rohkem »
Maastricht
Maastricht on linn Hollandi kaguosas, Limburgi provintsi halduskeskus, üks Hollandi vanemaid linnu.
Uus!!: Eifel ja Maastricht · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Eifel ja Magma · Näe rohkem »
Magmakamber
Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.
Uus!!: Eifel ja Magmakamber · Näe rohkem »
Moseli jõgi
Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.
Uus!!: Eifel ja Moseli jõgi · Näe rohkem »
Neandertallane
Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus ''Homo neanderthalensis''(Charles R. Knight) Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
Uus!!: Eifel ja Neandertallane · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Eifel ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Oligotseen
Oligotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Eifel ja Oligotseen · Näe rohkem »
Ookeanibassein
Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor.
Uus!!: Eifel ja Ookeanibassein · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eifel ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Ourthe'i jõgi
Ourthe Occidentale'i ja Ourthe Orientale'i ühinemiskoht Ourthe on jõgi Ardennides Valloonia piirkonnas Belgias.
Uus!!: Eifel ja Ourthe'i jõgi · Näe rohkem »
Paisjärv
Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).
Uus!!: Eifel ja Paisjärv · Näe rohkem »
Paleoliitikum
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.
Uus!!: Eifel ja Paleoliitikum · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Eifel ja Põhjameri · Näe rohkem »
Perm (geoloogia)
Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eifel ja Perm (geoloogia) · Näe rohkem »
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Eifel ja Pimss · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Eifel ja Plii · Näe rohkem »
Pliotseen
Pliotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Eifel ja Pliotseen · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Eifel ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Uus!!: Eifel ja Rahvuspark · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Eifel ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Eifel ja Raud · Näe rohkem »
Raudteeliin
Raudteeliin on kaht geograafilist punkti omavahel ühendavad üks või mitu üksteisega külgnevat raudteepeateed, mis moodustavad korrapärase liiklusena reisijate või kaubaveoks kasutatava transpordiliini.
Uus!!: Eifel ja Raudteeliin · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Eifel ja Rein · Näe rohkem »
Reini Kiltkivimäestik
Reini Kiltkivimäestik (saksa Rheinisches Schiefergebirge) on mäestik Euroopas.
Uus!!: Eifel ja Reini Kiltkivimäestik · Näe rohkem »
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Eifel ja Rheinland-Pfalz · Näe rohkem »
Riigimark
Okupeeritud maa-alade jaoks välja antud kaheriigimargase rahatähe esi- ja tagakülg Riigimark (saksa keeles Reichsmark, lühend RM) oli aastatel 1924–1948 käibinud Saksamaa rahaühik.
Uus!!: Eifel ja Riigimark · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Eifel ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eifel ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eifel ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Eifel ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Eifel ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Siebengebirge
Seitse mäge, 1900 Seitsme mäe piirkonnakaart Drachenburgi loss on üks Seitsme mäe maamärke Siebengebirge (Seitse mäge) on Saksamaa Mittelgebirge küngastik Reini keskjooksu idakaldal, Bonnist kagus, osa Reini Kiltkivimäestikust.
Uus!!: Eifel ja Siebengebirge · Näe rohkem »
Siegfriedi liin
Siegfriedi liin (saksa keeles: Siegfriedstellung) ka Läänevall oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati Hindenburgi liini osana Esimeses maailmasõjas, kuid mis leidis rohkesti kasutust Teises maailmasõjas.
Uus!!: Eifel ja Siegfriedi liin · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Eifel ja Silp · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Eifel ja Silur · Näe rohkem »
Stolberg
Stolberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni linnaregioonis.
Uus!!: Eifel ja Stolberg · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Eifel ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tertsiaar
Tertsiaar on geoloogiline periood vahemikus 65 miljonit kuni 1,8 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Eifel ja Tertsiaar · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: Eifel ja Trier · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Eifel ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eifel ja Triias · Näe rohkem »
Tuff
Tuff. Osaliselt murenenud tufi paljand Prantsusmaal (Keskmassiiv). Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed.
Uus!!: Eifel ja Tuff · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Eifel ja Turism · Näe rohkem »
Vaatetorn
Harimäel Vaatetorn on ümbritseva loodusmaastiku vaatlemiseks püstitatud ehitis.
Uus!!: Eifel ja Vaatetorn · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Eifel ja Vahevöö · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Eifel ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vääristubakas
Vääristubakas ehk virgiinia tubakas ehk türgi tubakas ehk tubakas (Nicotiana tabacum) on maavitsaliste sugukonna tubaka perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Uus!!: Eifel ja Vääristubakas · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Eifel ja Vulkanism · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Eifel ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
