Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Endokriinsüsteem ja Maolised
Endokriinsüsteem ja Maolised on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Autonoomne närvisüsteem, Eesti Maaülikool, Elund, Emakas, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Hormoonid, Immuunsüsteem, Kaksteistsõrmiksool, Käbikeha, Kõhunääre, Kõrvalkilpnääre, Kehavedelik, Kilpnääre, Kude, Lümf, Limused, Loomad, Magu, Maolised, Metabolism, Munandid, Munasari, Nahk, Naine, Näärmed, Neerud, Neerupealis, ..., Niudesool, Platsenta, Putukad, Rakk, Süda, Südame-veresoonkond, Seedekulgla, Selgroogsed, Sisenõrenäärmed, Sugunääre, Tartu, Tüümus, Tühisool, Vähilaadsed, Veri. Laienda indeks (15 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Endokriinsüsteem · Ajuripats ja Maolised ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Autonoomne närvisüsteem ja Endokriinsüsteem · Autonoomne närvisüsteem ja Maolised ·
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Endokriinsüsteem · Eesti Maaülikool ja Maolised ·
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Endokriinsüsteem · Elund ja Maolised ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Endokriinsüsteem · Emakas ja Maolised ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Endokriinsüsteem ja Enn Ernits · Enn Ernits ja Maolised ·
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Endokriinsüsteem ja Esta-Laine Nahkur · Esta-Laine Nahkur ja Maolised ·
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Endokriinsüsteem ja Halo Kirjastus · Halo Kirjastus ja Maolised ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Endokriinsüsteem ja Hormoonid · Hormoonid ja Maolised ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Endokriinsüsteem ja Immuunsüsteem · Immuunsüsteem ja Maolised ·
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Endokriinsüsteem ja Kaksteistsõrmiksool · Kaksteistsõrmiksool ja Maolised ·
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Endokriinsüsteem ja Käbikeha · Käbikeha ja Maolised ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Endokriinsüsteem ja Kõhunääre · Kõhunääre ja Maolised ·
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Endokriinsüsteem ja Kõrvalkilpnääre · Kõrvalkilpnääre ja Maolised ·
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Endokriinsüsteem ja Kehavedelik · Kehavedelik ja Maolised ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Endokriinsüsteem ja Kilpnääre · Kilpnääre ja Maolised ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Endokriinsüsteem ja Kude · Kude ja Maolised ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Endokriinsüsteem ja Lümf · Lümf ja Maolised ·
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Endokriinsüsteem ja Limused · Limused ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Endokriinsüsteem ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Endokriinsüsteem ja Magu · Magu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Endokriinsüsteem ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Endokriinsüsteem ja Metabolism · Maolised ja Metabolism ·
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Endokriinsüsteem ja Munandid · Maolised ja Munandid ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Endokriinsüsteem ja Munasari · Maolised ja Munasari ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Endokriinsüsteem ja Nahk · Maolised ja Nahk ·
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Endokriinsüsteem ja Naine · Maolised ja Naine ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Endokriinsüsteem ja Näärmed · Maolised ja Näärmed ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Endokriinsüsteem ja Neerud · Maolised ja Neerud ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Endokriinsüsteem ja Neerupealis · Maolised ja Neerupealis ·
Niudesool
Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Endokriinsüsteem ja Niudesool · Maolised ja Niudesool ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Endokriinsüsteem ja Platsenta · Maolised ja Platsenta ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Endokriinsüsteem ja Putukad · Maolised ja Putukad ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Endokriinsüsteem ja Rakk · Maolised ja Rakk ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Endokriinsüsteem ja Süda · Maolised ja Süda ·
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Endokriinsüsteem ja Südame-veresoonkond · Maolised ja Südame-veresoonkond ·
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Endokriinsüsteem ja Seedekulgla · Maolised ja Seedekulgla ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Endokriinsüsteem ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Endokriinsüsteem ja Sisenõrenäärmed · Maolised ja Sisenõrenäärmed ·
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Endokriinsüsteem ja Sugunääre · Maolised ja Sugunääre ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Endokriinsüsteem ja Tartu · Maolised ja Tartu ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Endokriinsüsteem ja Tüümus · Maolised ja Tüümus ·
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Endokriinsüsteem ja Tühisool · Maolised ja Tühisool ·
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Endokriinsüsteem ja Vähilaadsed · Maolised ja Vähilaadsed ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Endokriinsüsteem ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Endokriinsüsteem ja Maolised
Võrdlus Endokriinsüsteem ja Maolised
Endokriinsüsteem on 80 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 6.07% = 45 / (80 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Endokriinsüsteem ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
