Frantsisklased ja Kringel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Frantsisklased ja Kringel

Frantsisklased vs. Kringel

Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena. Kringel (alamsaksa keeles kringel, "Eesti keele seletav sõnaraamat". Suuremad kringlid on tavaliselt palmikukujuliste keerdudega. Kringlid on levinud peamiselt Põhja-Euroopas Saksamaalt ja Hollandist Skandinaavia ja Baltimaadeni, kuid mõnel määral tuntakse neid ka Venemaal ja Ameerika Ühendriikides (kus neid seostatakse peamiselt Taani mõjudega). Kringlid võivad olla nii soolased kui ka magusad, enamasti tehakse neid pärmitainast. Soolakringliteks kutsutakse väikesi soolaseid, vesikringlitesarnaseid küpsetisi, mida tarvitatakse suupistena. Suhkrukringlid on mõnevõrra suuremad maiustused, mis tehakse vahel ka mure- või lehttainast. Suuremad kringlid on tavaliselt täidise või lisanditega (nt rosinakringel), neid kasutatakse sageli pidulikel puhkudel tordi asemel. Soolastest on Eestis populaarsed näiteks singi-juustukringlid. Magusas täidises on sageli rosinad, martsipan, kohupiim, kaneel, kardemon, pähklid jms ning kringlikatteks šokolaad. Uuemal ajal müüakse kringlitena ka analoogseid küpsetisi, mis on mitte kaheksakujulised, vaid sõõrjad ja mida varem nimetati pärgadeks. Tõenäoliselt pärinevad kringlid vesikringlist (saksa Brezel), mille katoliku mungad tõid Taani 13. sajandil. Taani ja norra keeles nimetatakse kringleid kringle, mitmus kringler; rootsi keeles kringla, mitmus kringlor; soome keeles rinkeli ja saksa keeles Kringel. Hollandis tuntakse üht tüüpi magusat kringlit nimetusega krakeling. Venemaal tuntakse kringleid 18. sajandist. 1710. aastal Venemaaga liidetud Soome linn Viiburi on tuntud "kringlilinnana" (vene keeles "Крендельный город"). Viiburi kringel (soome keeles viipurinrinkeli) on magus, kardemoni ja paljude muude vürtsidega küpsetis, mis väidetavalt pärineb 14. sajandist, põhineb frantsiskaani munkade retseptil ja jõudis Peeter I ajal ka Vene tsaaride lauale. Ligikaudu 16. sajandist saati on sepistatud kringlid kasutusel pagaripoodide sümbolina.